Ida-Harjust oli peol 807 lauljat-tantsijat

2576

Kuusalu vallast oli peol osalejaid 306, Raasikult 282, Anijalt 148 ning Loksa linnast 71.
Anija valla piduliste eesotsas kõndisid volikogu esimees JAANUS KALEV ja kultuurikeskuse juht RUTH LILLE.

Viis aastat tagasi sõitis laulupeo vanim osaleja, Kuusalu meeskoori laulja Endel Reinberg rongkäigus 1923. aasta Fordi tagaistmel. Autol oli kiri „Selles autos sõidab Eesti vanim koorilaulubass, 92aastane Endel Reinberg Kuusalu meeskoorist.“

97aastane Endel Reinberg oli laulupeol ka seekord ning oli taas vanim laulja. Rongkäiku ja esimese päeva kontserti vaatas ta kodus televiisorist, kuid pühapäevasel kontserdil osales ka ise. Lauluväljakule sõitis ta Kuusalust koos koorikaaslastega Rootsis 1962. aastal tehtud bussis, mille rool on paremal pool. Uunikum-bussi taastab Kiius AS Sebe.

Lavale eakas laulja siiski ei jõudnud, vaid laulis VIPi-tsooni esireas pingil istudes.

PEETER KIVIMÄE ja peo vanim laulja ENDEL REINBERG Kuusalu meeskoorist uunikum-bussis teel Tallinna.
PEETER KIVIMÄE ja peo vanim laulja ENDEL REINBERG Kuusalu meeskoorist uunikum-bussis teel Tallinna.

Koorikaaslane Peeter Kivimäe ütles, et turvamees soovitas sinna minna, sest rahvast oli meeletult palju, mudilaskoorid oleks ta äkki pikali jooksnud: „Kartsime, et pidu on tema jaoks väsitav ja polnud viimase hetkeni kindel, kas Endel tuleb kaasa. Pakkusime võimalust, et saaks varem koju, kuid jäi lõpuni, tuli koos meiega pärast laulupeotule kustumist. Ta ütles  bussis, et jäi peoga väga rahule.“

Laulupeo esimesel kontserdil 5. juulil esinesid ühendkooride järel valikkoorid, lauljad olid peale oma liigilaulude selgeks õppinud lisalood. Valikkooride seas laulsid Raasiku kooli lastekoor Heli Karu juhendamisel, Taavi Esko juhendatavad Kuusalu lastekoor ja Kolga-Kuusalu kammerkoor, kus on ka Kuusalu noortekoori lauljaid ning Loksa muusikakooli vilistlaste koor, mille dirigent on Juule Laurend.

„Sellist kõla pole valikkooridel enne olnud,“ kiitis Kolga-Kuusalu kammerkoori koorivanem Ulvi Rand. „Valikus olid varasemate laulupidude laulud. Need olid tähendusega laulud, igaühel on nendega isiklik side ja emotsioon. Koorid olid väga suure töö ära teinud ja hästi ette valmistunud. Rahvarohke rongkäik võimendas veelgi lauljate emotsiooni, tõeline nauding oli seista laulukaare all.“

Kuusalu dirigent Taavi Esko ütles, et valikkooride hulka minek oli kindel valik: „Oleme Kuusalu kooridega osalenud igal korral, kui valikkoorid laulavad eraldi plokina.“

Raasiku põhikooli lastekoor oli Heli Karu juhendamisel valikkooride hulgas esimest korda: „Koorilauljad ise tegid selle valiku. Kui valikkooride laulude loetelu möödunud aasta kevadel  välja tuli, lugesin selle neile ette. Repertuaar pole raske, aga tähendab palju lisatööd ja -proove.“

Heli Karu oli peol nelja kooriga – Alavere ja Raasiku lastekoorid ning Raasiku poistekoor ja mudilaskoor.

Loksa muusikakooli lastekoori ja vilistlaste naiskoori dirigent Juule Laurend tunnustas oma tublisid vilistasi, kellest paljud sõidavad kooriproovi kaugemalt ning on noored emad: „Usun, see tasus ära, et otsustasime ka valikkooridega laulda, töö oli mahukam, aga ei olnud keeruline. Oma kooriliigi laule tuli rohkem õppida.“

Kuusalu naiskoori mõned lauljad rõhutasid, et peo üks meeldejäävamaid hetki oli, kui Metsakalmistul sai Gustav Ernesaksa haual hoida käes laulupeotõrvikut. Reedel kutsuti pärast naiskooride proovi lauljaid Metsakalmistule, kuhu jõudis laulupeotuli enne, kui toodi lauluväljakule.

Kuusalu naiskoori laulja Viivi Vunk: „Mina, Ingrid Väli, Marge Allik ja Ene Uibo läksime. Laulsime Ernesaksa haual „Helinat“ ning andsime tõrvikut käest kätte. Oli väga ülev tunne.“

Kolme kollektiiviga oli peol  Age Imala, kes peale Aruküla noortekoori juhendab Kostivere segakoori ja Loo kammerkoori. Tema rääkis, et Aruküla segakooris Spunk laulavad noortekoori paljude lauljate emad-isad: „Noortekoori keskmine vanus on ligi 30, gümnaasiumiealistele noortele Raasiku vallas praegu koori pole. Kui seda tegema hakatakse, on väga tore, kuid meie oma nimest loobuda ei taha.“

Anija vallavanem Arvi Karotam, kes on Eesti Meestelaulu Seltsi juht ning Teaduste Akadeemia meeskoori laulja, ütles, et laulupidu on tema jaoks väga eriline sündmus: „Samasugune ühe rahva tunne oli ilmselt viimati 1969. aastal juubelilaulupeol. Meeldis, et kõlasid varasemate laulupidude parimad lood. Peo lõpus tulid veel lisalood ning rahvas oleks võinud ilmselt hommikuni laulda.“

Ta jutustas, et pool maad kõndis rongkäigus meeskooriga: „Seejärel läksin Anija valla kollektiivide juurde ning tulin koos nendega lauluväljakule. Rahval on meeles legend sellest, kuidas Anija mehed Tallinnas käisid, seda hüüti meile pealtvaatajate hulgast.“

Vallavanem loodab, et Anija valla meestel on varsti võimalik laulda meeskooris: „Võiksime naabervaldadega jõud ühendada ning teha piirideülese meeskoori. Kuusalus küll on meeskoor, aga ka nemad vajaks lisajõudu ja noori mehi. Lootust on, lauluväljakul pole olnud kunagi nii palju lauljaid poistekooride ridades.“

Lapuliste tantsija, Aruküla kultuuriseltsi juht Garina Toomingas rõõmustas, sest nägi rongkäigule kaasa elamas nii palju tuttavaid: „Vist kogu Raasiku vald oli rongkäigul tervitamas meie kollektiive, kes olid rännanud igal hommikul bussiga staadionile ja õhtul tagasi. Rahvatants massidena on nii lahe, sellega saaks kokku panna 24tunnise kava.“

Kuusalu Kabujalakeste tantsija Kersti Kuum: „Käisin jooniste seminaril koos meie juhendaja Eelika Krasmusega. Jälgisin tantsujuhte, nad peavad ikka matemaatikud olema, et kõik liikumised sujuksid.“

Noorterühmadest tantsisid peol Loksa gümnaasiumi ja Kuusalu keskkooli segarühmad. „Väravatantsus“ tuli nende seast valida neiud, kes läksid teiste ette ja keerutasid. Loksalt keerutas Janette Rauert, Kuusalust Dagne Markiine Kotkas. Valitud noormehed pidid rivi ees tegema midagi huvitavat – Miron Storožev Loksalt viskas saltosid, Asso Soosalu Kuusalust tegi breiktantsu.

Tantsupeo viimane etendus pühapäeva hommikul oli Loksa tantsurühmale eriliselt kurb. Nende tantsuõpetaja Elna Linkvist, kes oli juhendajana 15. korda tantsupeol, teatas, et rohkem ta rühmi tantsupeole viia ei plaani. Niivõrd haiget tegi see, et kooli 5.-6. klasside tantsurühm peole ei pääsenud.

Ka tänavu oli laulu- ja tantsupeo autorite seas Kuusalu valla inimesi. Puhkpilliorkestrid esitasid dirigent Ott Kase uudisteose „Targa rehealune“ ning tantsupeo finaalis tantsisid kõik rühmad „Pere labajalga“, mille kaasautor on Kolga rahvatantsurühma juhendaja, B1 rühmade liigijuhi assistent Karin Soosalu.

Pillipeol mängisid Ain Lindvest Kuusalust ja Kert Krüsban Vihasoost.

Koolinoorte laulu- ja tantsupidu tuleb kolme aasta pärast.

Rongkäigu pildigalerii leiab Sõnumitooja Facebooki lehelt.