Kuusalu koolis toimunud ümarlauas võrreldi, kuidas on Ida-Harju valdades korraldatud sporditegevuse rahastamine.
Kolmapäeval, 5. novembril kohtusid Kuusalu keskkooli lugemissaalis Ida-Harju valdade esindajad, et võrrelda ja arutada, kas peaks spordi rahastamise süsteemi muutma. Treenerite rahastamine oli üks põhjustest, miks Kuusalu valla sotsiaalvaldkonna abivallavanem Aare Ets kutsus ümarlaua kokku. Vallas on pikka aega arutatud, kuidas muuta 12 aastat vana rahastamiskorda.
Arutelu käigus selgus, et ka mitmes teises omavalitsuses on sporditegevuse rahastamise korrad üle 10 aasta vanad ning tunti huvi, kuidas neid püütakse muuta. Uuendusi on tehtud Viimsi ja Rae vallas. Viimsi vallas on pearaha infosüsteem, Rae vallas ei ole spordiringid koolide juures.
Ümarlauas osalesid Kuusalu abivallavanem Aare Ets, Kuusalu spordikeskuse juhataja Kadri Idavain, vallavolikogu spordi- ja kultuurikomisjoni liige Kaido Laas, valla haridusspetsialist Anu Kirsman. Rae valda esindasid abivallavanem Jens Vendel ja Rae huvialakooli spordijuht Mikk Sarik. Anija vallast olid kohalabivallavanem Marge Raja, vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Kaisa Tamkivi ning Anija spordikeskuse juht Indrek Lillsoo. Aegviidust vallavanem Riivo Noor ja volikogu esimees Toomas Tõnise, Viimsist valla sporditöö koordinaator Remo Merimaa, Jõelähtmest abivallavanem Priit Põldma ja haridus- ja kultuurispetsialist Sirli Steinfeld ning Sirje Tikerpäe Harjumaa Spordiliidust.
Samal päeval kinnitas riigikogu spordiseaduse muudatuse, mis võimaldab maksta noortreeneritele sihttoetust. Uue süsteemi abil saavad spordiorganisatsioonid edaspidi taotleda riigieelarvest toetust treenerite töötasu maksmiseks. Toetus on kuni 50 protsenti treeneri töötasust, mis on täiskoormuse puhul 469 eurot. Spordiklubi või -kool peab omalt poolt maksma ülejäänud summa ehk vähemalt 50 protsenti.
Muudatusest rääkis Eesti Olümpiakomitee asepresident ning Spordikoolituse ja -Teabe sihtasutuse liige Toomas Tõnise: „Maksuamet kontrollis ja tuvastas, et on süsteemselt rikutud seadust ja makstud treeneritele töötasu asemel tulumaksuvaba stipendiumi. See oli signaal, et tuleb midagi ette võtta. Keegi enam ei kontrollinud, tekkis kollektiivse karistamatuse tunne. Tuvastasime, et 2013. aastal maksti stipendiumina välja ligi üheksa miljonit eurot.“
Ta sõnas, et paljud treenerid töötavad põhikohaga koolides ja saavad oma sotsiaalsed garantiid: „2013. aastal oli spordiklubide treenereid 4500, neist palgaga tasustamata 3100. Tasustatud treenerite palk oli alla 300 euro kuus, mis on olematu. Enamik treenereid saab töötasu mujalt, näiteks koolidest kehalise kasvatuse õpetamise eest. Mõned treenerid ei saanud ametlikult palka aga mitte kusagilt. Süsteemi tuleb muuta, kuid selleks ei saa tõsta õppemaksu ehk suruda kätt lapsevanemate taskusse.“
Toetuse maksmiseks on loodud põhjalik spordiregister, kust on näha iga omavalitsuse spordiüksused ning nende tegevus. Et saada riigieelarvest toetust, peab spordiorganisatsioon olema kantud sinna registrisse ning andmeid pidevalt uuendama.
Treener, kellele toetust taotletakse, peab tegelema laste ja noortega, peab olema tööleping või võlaõiguslik leping tööandjaga alates hiljemalt järgmise aasta 1. jaanuarist. Enim vastukaja on spordiringkondades tekitanud aga nõue, et toetuse saamiseks peab olema treeneril vähemalt 5. kutsetase.
Toomas Tõnise märkis, et see tingimus on vajalik, et olla õiglane: „Võimatu on ainult jutu järgi otsustada, kes on olnud tubli treener. Tuleb võtta aluseks treeningrühmadega tehtud töö, peavad olema parameetrid, et treeningtööd hinnata.“
Indrek Lillsoo uuris, kas on tehtud arvutusi, kui palju läheks riigile maksma, kui toetust makstakse ka madalama kategooria treeneritele: „Ka neljandat kategooriat ei saa kiirkursuse korras. Väga häid treenereid võib nii välja jääda, palju on neid, kes pole proovinud kategooriat saada. Eakamad treenerid ei pruugi kõrgemat taset taotlema minna.“
Toomas Tõnise sõnas, et rahaliselt oleks see võimalik, kuid soovist omasid toetada ei saa latti alla lasta: „Treenerid, kes tegelevad laste ja noortega, peaksid omandama kõrgema pädevuse. Häid treenereid tuleb tunnustada järgmise taseme poole püüdlema.“
Tasuta ringitunde jääb vähemaks
Aare Ets lausus, et treenerite töötasu toetus on oluline ja aktuaalne: „Samas kohalikke omavalitsusi treenerite rahastus ei puuduta, lepingud tehakse otse sihtasutusega, ka ei pea meie treenereid tagant utsitama, et minge oma kvalifikatsiooni tõstma, siis saate toetust. Teadmine, kuidas toimetavad kolleegid naaberomavalitsuses, millised on ühe või teise praktika head ja vead, võiks anda selgema suuna, kuidas edasi.“
Ta märkis, et Kuusalu vald jagab spordirahasid aastas kaks korda – 2002. aastal vastu võetud korra järgi, millele lisandus 2014. aasta suvel valla eelarvest finantseeritavate ühekordsete toetuste taotlemise ja menetlemise kord: „Segadust on üksjagu palju ning ei välista, et uus kord läheb korrigeerimisele. Taotlused on ühes pajas koos, raske on neid hinnata ja kõrvutada. Näiteks külade spordipäev võib olla nii spordi- kui kogukonnaüritus ehk kes selle üle otsustab – volikogu kultuuri- ja spordikomisjon või kogukonnakomisjon.“
Abivallavanem sõnas, et spordisündmuste ja treeningrühmade rahastamisel tekitab segadust, millise taotlusvormi järgi taotlus teha ehk kumb kord on aluseks.
Kadri Idavain lausus, et vana kord tuleks ümber teha: „Volikogu komisjon tegi kunagi pearahapõhise uue korra, kuid avalikkus ütles ei – treenerid polnud valmis uuele süsteemile üle minema. Nüüd oleme endiselt vana korra juures ning leiame, et seda peaks muutma.“
Rae abivallavanem Jens Vendel märkis, et sarnaselt Kuusaluga toetavad nad spordi- ja kultuuriprojekte sihtotstarbeliselt: „Klubidepõhist pearahatoetust meil pole, erinevalt Kuusalu vallast pole ka tasuta ringe. Tegime huvialakooli alla spordiosakonna, mis pakub viit spordiala. Teisi alasid toetame lapsevanema sporditoetusega. Suund on kaotada koolide alt spordi ringitunnid ja viia need kõik spordikooli alla.“
Viimsi valla sporditöö koordinaator Remo Merimaa sõnas, et neil saavad spordiklubid pearaha, sporditegevuse ja -sündmuste toetamine käib projektitaotlustega: „Kasutame PAI-süsteemi, kus on sporditegevuse kõik andmed, see võimaldab tegevust kontrollida ja meil on täielik ülevaade. Teame juba praegu, kui suurt summat on järgmiseks aastaks vaja. Tasuta ringitunde pole, koolide juures on spordiringid säilinud, kuid loonud eraldiseisvad kehad.“
Anija abivallavanem Marge Raja tutvustas, et ka neil on säilinud tasuta ringitunnid: „Anija valla spordikeskuse hoone haldamine ja personalikulud on valla eelarves. Ruumis toimuvad treeningud on lastele ja noortele tasuta. Lisaks on spordiklubid, vabaühendused, kes rendivad ruume. Sellisel juhul anname ruumid tasuta ja lapsevanem maksab klubile treeningu eest. Klubil on võimalik küsida vabaühenduste rahastamise korra alusel toetust. Oleme spordirühmasid Kehra gümnaasiumi alt vähemaks võtnud ning viinud need Anija valla spordikeskuse alla.“
Aare Ets ütles kokkuvõtteks: „Kogemuste vahetamine oli kasulik, saab edasi mõelda, kas ja kuidas oleks mõistlik muuta.“
Raasiku valla esindajad ümarlauas ei osalenud. Vallavanem Raivo Uukkivi kommenteeris, Raasiku valla kord on samuti vana, kuid selle alusel saab otsuseid teha küll: „Korra muutmise peale on mõelnud, kuid mõttest pole kaugemale jõutud. Pigem on probleem vahendite vähesuses. Sellised ümarlauad on kogemuste vahetamiseks tervitatavad, kuid ilmselgelt edasiviivat kvaliteeti ega selget eesmärgipüstitust pole, arvan, et maksumaksja raha kasutamiseks on paremaid võimalusi.“
Ta lisas, et ka Raasiku vallas on koolides ringid tasuta: „Huvialakoolis on osalustasu loomulik, koolide juures olevad ringid maksab tegelikult kinni maksumaksja. Vald ei ole äriühing, kuid eks see ole suhtumise küsimus.“
