
Aprilli alguses käis MTÜ Ida-Harju Koostöökoda liikmete, juhatuse, hindamiskomisjonide liikmete ja tegevjuhtkonna 16liikmeline grupp õppereisil Sloveenias. Anija vallast osalesid juhatuse liikmed Anne Oruaas, Marge Raja ja Tõnis Väli ning MTÜ Voose Kõrts juhatuse liige Tanel Talve ja hindamiskomisjoni liige Margit Aasmaa MTÜst Triibik, Raasiku vallast juhatuse liikmed Maarja Sikut ja Õnnela Metsaorg ning MTÜ Raasiku Valla O.T.T juht Meeli Teder.
„Olime külas Bogastvo podeźelja Leader-tegevusrühmal, kellega osaleme ühes koostööprojektis. Käisime veel paari tegevusgrupi juures, külastasime mitmeid huvitavaid kohti, millest enamik olid saanud Leader-toetust. Programm oli väga tihe ja põnev,“ sõnas Ida-Harju Koostöökoja arendusjuht Sille Noor.
Tootmis- ja turismitalud
Eestlased külastasid Sloveenias mitut talu, kus tegeletakse ettevõtlusega, müüakse enda kasvatatut või sellest toodetut.
Esimesena käidi üle 30 aasta tegutsevas pereettevõttes Kmečka Pekarna, kus valmistatakse geneetiliselt muundamata kõrge valgusisaldusega mustadest sojaubadest pastat ja nuudleid. Ettevõtte toodete sari pälvis mullu Sloveenia Toitumisteaduse Instituudi aasta innovatsiooni auhinna.
Hergani talus, mida järgmisena külastati, kasvatatakse peamiselt kõrvitsaid ja päevalilli, millest toodetakse õlisid, ülejäänud osast tehakse pestot, jahu, röstitud eri maitsetega seemneid ja muud. Seemned eraldatakse kõrvitsast juba põllul, ülejäänud kõrvits enamasti jääbki põllule ja küntakse väetiseks. Talus on ka väike pood toodete müümiseks.
Ida-Harju külalised viidi ka Žitniku talukompleksi, kus rohkem kui 23 hektaril põllumaal kasvatatakse kartulit, tatart, hirssi, otra ja speltanisu. Topeltkestaga speltanisu teradesse mürgid ei pääse, seetõttu on ökoloogiliselt puhtad speltanisu tooted kõrgelt hinnatud. Talus valmistatakse speltanisust mannat ja erinevaid maiustusi. Pereema teeb vanade retseptide järgi 3-4 korda nädalas küpsetisi, kuhu lisab õlikõrvitsaid kasvatavatelt naabritelt saadud kõrvitsaseemneid. Lisaks röstitakse seemneid leivaahjus, kaetakse ka šokolaadiga ning seemnetest pressitakse „rohelist kulda“ ehk kõrvitsaõli. Talus on veel mitusada kana, varem peeti ka sigu ja müüdi liha. Pärast Euroopa Liidu regulatsioonide rakendumist ei olnud see enam kasumlik. žitniku talu teenib raha sellega, et talu küpsetisi pakutakse koolides-lasteaedades, selle eest tasub neile omavalitsus.
Talud kasutavad ühisprojektidega soetatud müügiautomaate, mis võimaldavad linnades oma kaupu müüa ööpäevaringselt. Automaatidest saab osta liha- ja piimatooteid, mune, mett ja küpsetisi, ka toiduga kinkepakke.

„Muljetavaldav oli taludevaheline koostöö ja oskus kasumlikult ning jääkideta majandada – kõik toidujäägid jõuavad taaskasutusse ehk lähevad kanadele söödaks,“ märkis Raasiku valla Rätla külavanem Õnnela Metsaorg.
Pomona turismitalus, mis asub Rogaška Slatina ürgses looduses, olevat Rooma jumalanna Pomona jätnud oma õnnistuse ja hoolitsenud selle eest, et viljapuuaiad kannaksid rikkalikku saaki. Talu praegune omanik uuendab seda lugu eri viisidel – tal on majutus, mesitarud, vabapidamisel sead, õpperada 120meetrisel sillal, 25 meetri kõrgune vaatetorn, gurmeeköök, biobasseinis kalakasvatus, kasvuhooned ja palju muud. Ka toiduained, millega ta külalisi kostitab, on pärit kas enda või naabertaludest.

Lisaks taludele tutvustati eestlastele Cirkovce külas asuvat hobusetalli ja puhkemajadega teraapiakeskust „Back to Horse“, kus pakutakse teraapiaid erivajadustega inimestele, nii lastele kui täiskasvanuile. Tallis on eri haiguste raviks erinevad hobused. Sille Noore sõnul on tegu Aegviidu loodus- ja loomateraapiakeskuse sarnase kohaga, kuid seal on ka majutuskohad, saab minna mitmeks päevaks.
Veinikeldrid
Sloveenias on väga palju veinitootjaid, ka Ida-Harju Koostöökoja liikmed külastasid seal kolme veinikeldrit.
Esimesena käidi Ptuj linnas viinamarjakasvatuse ja veini tootmisega tegelevas ettevõttes Ptujska Klet. Viinamarjaistandused on 300 hektaril Drava jõe kallaste järskudel nõlvadel, mis ulatuvad merepinnast kuni 400 meetri kõrgusele. Piirkond asub parasvöötmes ning peetakse viinapuude kasvatamiseks maailmas üheks parimaks kohaks. Istandustes domineerivad valged viinamarjasordid, nende hulgas on ka maailmakuulsad Sauvignon, Chardonnay ja Pinot Blanc. Saaki kogutakse käsitsi.
Veinikeldris on tava, et igast aastakäigust jäetakse alles 100 pudelit veini. Mida vanem vein, seda kallim, näiteks 1927. aastast pärit pudel veini maksab 27 000 eurot. Osasid veine hoitakse mõnda aega tammevaatides. Veinikeldri omanikul on 7 perekonnaliiget ja igale neist oli eraldi vaat. Sõja ajal peideti veinipudelid keldrisse peidikusse, et vaenlane üles ei leiaks. Siiski sai kelder pommitabamuse, peidupaik avastati ning palju veinipudeleid varastati.
Külastati veel Herbersteini ja Rebernišeki veinikeldreid. Neist teises veinitalus kasvatatakse 18 hektaril 15 heledat viinamarjasorti ilma kemikaale kasutamata. Pooled marjad on söömiseks, pooled veinitootmiseks. Veine on 7 sorti, peamine on Riesling. Aastas müüakse ligikaudu 30 000 liitrit veini. Veinitootmisega alustati seal 1950ndatel, vana veinikeldri hoone avati 2017. aastal pärast renoveerimist külastajaile – see on nii muuseum kui kogukonna kogunemiskoht, kus korraldatakse töötube ja õppepäevi.
„Sloveenia veinitalude üldine joon tundus olevat külalislahkus. Nagu paljudes teistes sarnastes ettevõtmistes, püütakse eelkäijate tööd ja vaeva viia edasi tootmist, müüki ja klienditeenindust moderniseerides, samas ka traditsioone au sees hoides. Sloveenia veinitalud on teinud pingutusi oma äri mitmekesistamiseks ja kasutanud Leader-toetust ka näiteks majutusvõimaluste väljaehitamiseks. See on üsna hea investeering, aitab teenida lisaraha, samas ka riske maandada,“ kommenteeris Voose Päikesekodu omanik Tanel Talve.
Muuseumid ja vaatamisväärsused
Kohalikest muuseumitest külastasid Ida-Harju Koostöökoja liikmed esimesena Pangea muuseumit, kus eksponeeritakse kivimeid ja fossiile nii Sloveeniast kui mujalt maailmast. Tegu on suurima omataolise erakollektsiooniga Sloveenias – ühele oma ala fanaatikule kuuluvas kogus on ligikaudu 10 000 museaali, neist külastajaile eksponeeritakse umbes 7000. Nime sai muuseum mitusada miljonit aastat tagasi eksisteerinud ja kõiki tänapäeva mandreid sisaldanud hiidmandrist Pangea.
Puchi muuseum on rajatud Sloveenia tüüpilisse talumajja ning on nime saanud sealse kuulsa leiutaja ja visionääri Johann Puch (sloveenia keeles Janez Puh) järgi. Muuseum asub tema kodukülas ja koosneb kahest osast. Koduloolises osas on võimalik näha eksponaate, mis pärinevad Sloveenia selle piirkonna taludest 19. ja 20. sajandi vahetusel. Teine osa on pühendanud Johann Puchile, kes kogus tuntust jalgratta täiustaja ja kahesilindrilise mootorratta leiutajana. Ta asutas Austria Puchi autotehase, mis olid omal ajal Euroopa üks kõige olulisemaid sõidukitootjaid. 1912. aastal töötas tehases 1100 inimest ning aastas toodeti 16 000 jalgratast, 300 mootorratast ja 300 autot. Muuseumis, mida peab üleval Janez Puhi Ühing, on võimalik näha Johann Puchi leiutatud jalgrattaid, mootorrattaid ja autosid.

Ptuj linnas Markovci omavalitsuse majas asub kurenti muuseum. Kurent on Sloveenia tuntuim ja populaarseim karnevalitegelane. Pärimuse järgi ajavad kurendid kurja eemale ja toovad maale paremaid aegu jõukuse, sooja kevade ja küllusliku saagi näol. Varem said kurentideks riietuda ainult noored mehed, nüüd on hakanud liituma ka järjest rohkem noori naisi. Küünlapäeva ja tuhkapäeva vahelisel ajal kõnnivad kurentide rühmad ringi kuradi seltsis, kes varastab majadest vorsti. Kurentide külaskäik toovat majja tuleval aastal õnne, kui kurent end õuel pikali viskab, on oodata pigem ebaõnne.
Kurenti kostüümi oskavad tänapäeval valmistada väga vähesed käsitöölised. Ehkki kostüümid on kallid, kasvab tellimuste arv iga aastaga. 2017. aasta detsembris kandis UNESCO kurentide teema ka kultuuripärandi nimekirja. Muuseumi väljapanek karnevalitegelaste etnoloogilise kollektsiooniga loodi 2014. aastal, 2021. aastal lisati digitaalsed materjalid, mis võimaldavad külastajatel kogeda karnevalitraditsioone ka väljaspool hooaega.
Ptuj linna ajalukku on sügava jälje jätnud ka roomlaste vallutusretked. Praegu tutvustatakse nende pärandit suveperioodil avatud Rooma laagris, kus on ühe pere algatusel taaselustatud antiikne atmosfäär ajastule vastavate rõivaste ja roogadega. Igal aastal korraldatakse laagris Rooma mängude festivali, kus on ligi 800 osalejat ja külastajaid umbes 6000.
Ida-Harju Koostöökoja õppereisil käinud külastasid ka Mithrase pühamut, Ptuj lossi ja kõrgel mäetipus asuvat 15. sajandil ehitatud Püha Maria kirikut, mida peetakse Sloveenia kauneimaks gooti kultuurimälestiseks ning on riigi tähtsuselt teine palverännakute keskus.
Ida-Harju Koostöökoja tegevjuht Sille Noor märkis, et kõige rohkem hakkas silma Sloveenia ettevõtjate ja nende juurest töötavate inimeste entusiasm ning millise kirega kõike tehakse.
Ka juhatuse liige Maarja Sikut lausus: „Sealsed inimesed on väga ettevõtlikud, täielikud sädeinimesed. Piirkonnas, kus käisime, olid kõik majapidamised isemajandavad talud, pereettevõtted. Kui meil saavad ainult suurtalunikud hakkama, siis seal on maaelu populaarne. Paljud, kes kunagi olid läinud linna, tulevad nüüd maale tagasi. Päris palju taotletakse ka Leader-toetusi ning raha jagamisel soodustatakse koostööd – kui toetust taotletakse näiteks kolme talu koostööprojektile, on toetusprotsent suurem.“
Tanel Talve kiitis, et niisugused õppereisid on kuldaväärt: „Ühest küljest on alati hea teada, mida tehakse mujal. Sain Sloveeniast ideid ja nippe ning ka jõudu kodus edasi tegutsemiseks. Kindlasti on oluline ka tõdemus, et teeme samuti ise õiget asja ja üsna edukalt. Õppereis ei pea olema ühepoolne, meilgi on teistele nii mõndagi eeskujuks tuua. Oluline on ka otsekontaktide loomine.“






