Ida-Har­ju Koos­töö­koja liik­med tut­vu­sid õp­pe­rei­sil Slo­vee­nia maa­piir­kon­na väi­ke-et­te­võt­lu­se­ga

Ap­ril­li al­gu­ses käis MTÜ Ida-Har­ju Koos­töö­ko­da liik­me­te, ju­ha­tu­se, hin­da­mis­ko­mis­jo­ni­de liik­me­te ja te­gev­juht­kon­na 16liik­me­li­ne grupp õp­pe­rei­sil Slo­vee­nias. Ani­ja val­last osa­le­sid ju­ha­tu­se liik­med An­ne Oruaas, Mar­ge Ra­ja ja Tõ­nis Vä­li ning MTÜ Voo­se Kõrts ju­ha­tu­se lii­ge Ta­nel Tal­ve ja hindamiskomisjoni liige Margit Aasmaa MTÜst Triibik, Raa­si­ku val­last ju­ha­tu­se liik­med Maar­ja Si­kut ja Õn­ne­la Met­saorg ning MTÜ Raa­si­ku Val­la O.T.T juht Mee­li Te­der.

„Oli­me kü­las Bo­gast­vo po­de­źel­ja Lea­der-te­ge­vus­rüh­mal, kel­le­ga osa­le­me ühes koos­töö­pro­jek­tis. Käi­si­me veel paa­ri te­ge­vusg­ru­pi juu­res, kü­las­ta­si­me mit­meid hu­vi­ta­vaid koh­ti, mil­lest ena­mik olid saa­nud Lea­der-toe­tust. Prog­ramm oli vä­ga ti­he ja põ­nev,“ sõ­nas Ida-Har­ju Koos­töö­ko­ja aren­dus­juht Sil­le Noor.

Toot­mis- ja tu­ris­mi­ta­lud
Eest­la­sed kü­las­ta­sid Slo­vee­nias mi­tut ta­lu, kus te­gel­etak­se et­te­võt­lu­se­ga, müüak­se enda kas­va­ta­tut või sel­lest too­de­tut.

Esi­me­se­na käi­di üle 30 aas­ta te­gut­se­vas pe­reet­te­võt­tes Kmeč­ka Pe­kar­na, kus val­mis­ta­tak­se ge­nee­ti­li­selt muun­da­ma­ta kõr­ge val­gu­si­sal­du­se­ga mus­ta­dest so­jau­ba­dest pas­tat ja nuud­leid. Et­te­võt­te too­de­te sa­ri päl­vis mul­lu Slo­vee­nia Toi­tu­mis­tea­du­se Ins­ti­tuu­di aas­ta in­no­vat­sioo­ni au­hin­na.

Her­ga­ni ta­lus, mi­da järg­mi­se­na kü­las­ta­ti, kas­va­ta­tak­se pea­mi­selt kõr­vit­said ja päe­va­lil­li, mil­lest too­de­tak­se õli­sid, üle­jää­nud osast te­hak­se pes­tot, ja­hu, rös­ti­tud eri mait­se­te­ga seem­neid ja muud. Seem­ned eral­da­tak­se kõr­vit­sast ju­ba põl­lul, üle­jää­nud kõr­vits ena­mas­ti jääb­ki põl­lu­le ja kün­tak­se väe­ti­seks. Ta­lus on ka väi­ke pood too­de­te müü­mi­seks.

Ida-Har­ju kü­la­li­sed vii­di ka Žit­ni­ku ta­lu­komp­lek­si, kus roh­kem kui 23 hek­ta­ril põl­lu­maal kas­va­ta­tak­se kar­tu­lit, ta­tart, hirs­si, ot­ra ja spel­ta­ni­su. To­pelt­kes­ta­ga spel­ta­ni­su te­ra­des­se mür­gid ei pää­se, see­tõt­tu on öko­loo­gi­li­selt puh­tad spel­ta­ni­su too­ted kõr­gelt hin­na­tud. Ta­lus val­mis­ta­tak­se spel­ta­ni­sust man­nat ja eri­ne­vaid maius­tu­si. Pe­ree­ma teeb va­na­de ret­sep­ti­de jär­gi 3-4 kor­da nä­da­las küp­se­ti­si, ku­hu li­sab õli­kõr­vit­said kas­va­ta­va­telt naab­ri­telt saa­dud kõr­vit­sa­seem­neid. Li­saks rös­ti­tak­se seem­neid lei­va­ah­jus, kae­tak­se ka šo­ko­laa­di­ga ning seem­ne­test pres­si­tak­se „ro­he­list kul­da“ ehk kõr­vit­sa­õli. Ta­lus on veel mi­tu­sa­da ka­na, va­rem pee­ti ka si­gu ja müü­di li­ha. Pä­rast Eu­roo­pa Lii­du re­gu­lat­sioo­ni­de ra­ken­du­mist ei ol­nud see enam ka­sum­lik. žit­ni­ku ta­lu tee­nib ra­ha sel­le­ga, et ta­lu küp­se­ti­si pa­ku­tak­se koo­li­des-las­teae­da­des, sel­le eest ta­sub nei­le oma­va­lit­sus.

Ta­lud ka­su­ta­vad ühisp­ro­jek­ti­de­ga soe­ta­tud müü­giau­to­maa­te, mis või­mal­da­vad lin­na­des oma kau­pu müüa öö­päe­va­ring­selt. Au­to­maa­ti­dest saab os­ta li­ha- ja pii­ma­too­teid, mu­ne, mett ja küp­se­ti­si, ka toi­du­ga kin­ke­pak­ke.

„Mul­je­ta­val­dav oli ta­lu­de­va­he­li­ne koos­töö ja os­kus ka­sum­li­kult ning jää­ki­de­ta ma­jan­da­da – kõik toi­du­jää­gid jõua­vad taas­ka­su­tus­se ehk lä­he­vad ka­na­de­le söö­daks,“ mär­kis Raa­si­ku val­la Rät­la kü­la­va­nem Õn­ne­la Met­saorg.

Po­mo­na tu­ris­mi­ta­lus, mis asub Ro­gaš­ka Sla­ti­na ürg­ses loo­du­ses, ole­vat Roo­ma ju­ma­lan­na Po­mo­na jät­nud oma õn­nis­tu­se ja hoo­lit­se­nud sel­le eest, et vil­ja­puuaiad kan­nak­sid rik­ka­lik­ku saa­ki. Ta­lu prae­gu­ne oma­nik uuen­dab se­da lu­gu eri vii­si­del – tal on ma­ju­tus, me­si­ta­rud, va­ba­pi­da­mi­sel sead, õp­pe­ra­da 120meet­ri­sel sil­lal, 25 meet­ri kõr­gu­ne vaa­te­torn, gur­mee­köök, bio­bas­sei­nis ka­la­kas­va­tus, kas­vu­hoo­ned ja pal­ju muud. Ka toi­duai­ned, mil­le­ga ta kü­la­li­si kos­ti­tab, on pä­rit kas en­da või naa­ber­ta­lu­dest.

Li­saks ta­lu­de­le tut­vus­ta­ti eest­las­te­le Cir­kov­ce kü­las asu­vat ho­bu­se­tal­li ja puh­ke­ma­ja­de­ga te­raa­pia­kes­kust „Back to Hor­se“, kus pa­ku­tak­se te­raa­piaid eri­va­ja­dus­te­ga ini­mes­te­le, nii las­te­le kui täis­kas­va­nui­le. Tal­lis on eri hai­gus­te ra­viks eri­ne­vad ho­bu­sed. Sil­le Noo­re sõ­nul on te­gu Aeg­vii­du loo­dus- ja loo­ma­te­raa­pia­kes­ku­se sar­na­se ko­ha­ga, kuid seal on ka ma­ju­tus­ko­had, saab min­na mit­meks päe­vaks.

Vei­ni­keld­rid
Slo­vee­nias on vä­ga pal­ju vei­ni­toot­jaid, ka Ida-Har­ju Koos­töö­ko­ja liik­med kü­las­ta­sid seal kolme vei­ni­keld­rit.

Esi­me­se­na käi­di Ptuj lin­nas vii­na­mar­ja­kas­va­tu­se ja vei­ni toot­mi­se­ga te­ge­le­vas et­te­võt­tes Ptujs­ka Klet. Vii­na­mar­jais­tan­du­sed on 300 hek­ta­ril Dra­va jõe kal­las­te järs­ku­del nõl­va­del, mis ula­tu­vad me­re­pin­nast ku­ni 400 meet­ri kõr­gu­se­le. Piir­kond asub pa­ras­vööt­mes ning pee­tak­se vii­na­puu­de kas­va­ta­mi­seks maail­mas üheks pa­ri­maks ko­haks. Is­tan­dus­tes do­mi­nee­ri­vad val­ged vii­na­mar­ja­sor­did, nen­de hul­gas on ka maail­ma­kuul­sad Sau­vig­non, Char­don­nay ja Pi­not Blanc. Saa­ki ko­gu­tak­se kä­sit­si.

Vei­ni­keld­ris on ta­va, et igast aas­ta­käi­gust jäe­tak­se al­les 100 pu­de­lit vei­ni. Mi­da va­nem vein, se­da kal­lim, näi­teks 1927. aas­tast pä­rit pu­del vei­ni mak­sab 27 000 eu­rot. Osa­sid vei­ne hoi­tak­se mõn­da ae­ga tam­me­vaa­ti­des. Vei­ni­keld­ri oma­ni­kul on 7 pe­re­kon­na­lii­get ja iga­le neist oli eral­di vaat. Sõ­ja ajal pei­de­ti vei­ni­pu­de­lid keld­ris­se pei­di­kus­se, et vaen­la­ne üles ei leiaks. Siis­ki sai kel­der pom­mi­ta­ba­mu­se, pei­du­paik avas­ta­ti ning pal­ju vei­ni­pu­de­leid va­ras­ta­ti.

Kü­las­ta­ti veel Her­bers­tei­ni ja Re­ber­ni­še­ki vei­ni­keld­reid. Neist tei­ses vei­ni­ta­lus kas­va­ta­tak­se 18 hek­ta­ril 15 he­le­dat vii­na­mar­ja­sor­ti il­ma ke­mi­kaa­le ka­su­ta­ma­ta. Poo­led mar­jad on söö­mi­seks, poo­led vei­ni­toot­mi­seks. Vei­ne on 7 sor­ti, pea­mi­ne on Ries­ling. Aas­tas müüak­se li­gi­kau­du 30 000 liit­rit vei­ni. Vei­ni­toot­mi­se­ga alus­ta­ti seal 1950nda­tel, va­na vei­ni­keld­ri hoo­ne ava­ti 2017. aas­tal pä­rast re­no­vee­ri­mist kü­las­ta­jai­le – see on nii muu­seum kui ko­gu­kon­na ko­gu­ne­mis­koht, kus kor­ral­da­tak­se töö­tu­be ja õp­pe­päe­vi.

„Slo­vee­nia vei­ni­ta­lu­de ül­di­ne joon tun­dus ole­vat kü­la­lis­lah­kus. Na­gu pal­ju­des teis­tes sar­nas­tes et­te­võt­mis­tes, püü­tak­se eel­käi­ja­te tööd ja vae­va viia eda­si toot­mist, müü­ki ja klien­di­tee­nin­dust mo­der­ni­see­ri­des, sa­mas ka tra­dit­sioo­ne au sees hoi­des. Slo­vee­nia vei­ni­ta­lud on tei­nud pin­gu­tu­si oma äri mit­me­ke­sis­ta­mi­seks ja ka­su­ta­nud Lea­der-toe­tust ka näi­teks ma­ju­tus­või­ma­lus­te väl­jae­hi­ta­mi­seks. See on üs­na hea in­ves­tee­ring, ai­tab tee­ni­da li­sa­ra­ha, sa­mas ka ris­ke maan­da­da,“ kom­men­tee­ris Voo­se Päi­ke­se­ko­du oma­nik Ta­nel Tal­ve.

Muu­seu­mid ja vaa­ta­mis­väär­su­sed
Ko­ha­li­kest muu­seu­mi­test kü­las­ta­sid Ida-Har­ju Koos­töö­ko­ja liik­med esi­me­se­na Pan­gea muu­seu­mit, kus eks­po­nee­ri­tak­se ki­vi­meid ja fos­sii­le nii Slo­vee­niast kui mu­jalt maail­mast. Te­gu on suu­ri­ma oma­tao­li­se era­kol­lekt­sioo­ni­ga Slo­vee­nias – ühe­le oma ala fa­naa­ti­ku­le kuu­lu­vas ko­gus on li­gi­kau­du 10 000 mu­seaa­li, neist kü­las­ta­jai­le eks­po­nee­ri­tak­se um­bes 7000. Ni­me sai muu­seu­m mi­tu­sa­da mil­jo­nit aas­ta­t ta­ga­si ek­sis­tee­ri­nud ja kõi­ki tä­na­päe­va mand­reid si­sal­da­nud hiid­mand­rist Pan­gea.

Puc­hi muu­seum on ra­ja­tud Slo­vee­nia tüü­pi­lis­se ta­lu­maj­ja ning on ni­me saa­nud seal­se kuul­sa leiu­ta­ja ja vi­sio­nää­ri Jo­hann Puch (slo­vee­nia kee­les Ja­nez Puh) jär­gi. Muu­seum asub te­ma ko­du­kü­las ja koos­neb ka­hest osast. Ko­du­loo­li­ses osas on või­ma­lik nä­ha eks­po­naa­te, mis pä­ri­ne­vad Slo­vee­nia sel­le piir­kon­na ta­lu­dest 19. ja 20. sa­jan­di va­he­tu­sel. Tei­ne osa on pü­hen­da­nud Jo­hann Puc­hi­le, kes ko­gus tun­tust jalg­rat­ta täius­ta­ja ja ka­he­si­lind­ri­li­se moo­tor­rat­ta leiu­ta­ja­na. Ta asu­tas Aust­ria Puc­hi au­to­te­ha­se, mis olid omal ajal Eu­roo­pa üks kõi­ge olu­li­se­maid sõi­du­ki­toot­jaid. 1912. aas­tal töö­tas te­ha­ses 1100 inimest ning aas­tas too­de­ti 16 000 jalg­ra­tast, 300 moo­tor­ra­tast ja 300 au­tot. Muu­seu­mis, mi­da peab üle­val Ja­nez Pu­hi Ühing, on või­ma­lik nä­ha Jo­hann Puc­hi leiu­ta­tud jalg­rat­taid, moo­tor­rat­taid ja au­to­sid.

Ptuj lin­nas Mar­kov­ci oma­va­lit­su­se ma­jas asub ku­ren­ti muu­seum. Ku­rent on Slo­vee­nia tun­tuim ja po­pu­laar­seim kar­ne­va­li­te­ge­la­ne. Pä­ri­mu­se jär­gi aja­vad ku­ren­did kur­ja ee­ma­le ja too­vad maa­le pa­re­maid ae­gu jõu­ku­se, soo­ja ke­va­de ja kül­lus­li­ku saa­gi näol. Va­rem said ku­ren­ti­deks riie­tu­da ai­nult noo­red me­hed, nüüd on ha­ka­nud lii­tu­ma ka jär­jest roh­kem noo­ri nai­si. Küün­la­päe­va ja tuh­ka­päe­va va­he­li­sel ajal kõn­ni­vad ku­ren­ti­de rüh­mad rin­gi ku­ra­di selt­sis, kes va­ras­tab ma­ja­dest vors­ti. Ku­ren­ti­de kü­las­käik too­vat maj­ja tu­le­val aas­tal õn­ne, kui ku­rent end õuel pi­ka­li vis­kab, on oo­da­ta pi­gem ebaõn­ne.

Ku­ren­ti kos­tüü­mi os­ka­vad tä­na­päe­val val­mis­ta­da vä­ga vä­he­sed kä­si­töö­li­sed. Ehk­ki kos­tüü­mid on kal­lid, kas­vab tel­li­mus­te arv iga aas­ta­ga. 2017. aas­ta det­semb­ris kan­dis UNES­CO ku­ren­ti­de tee­ma ka kul­tuu­ri­pä­ran­di ni­me­kir­ja. Muu­seu­mi väl­ja­pa­nek kar­ne­va­li­te­ge­las­te et­no­loo­gi­li­se kol­lekt­sioo­ni­ga loo­di 2014. aas­tal, 2021. aas­tal li­sa­ti di­gi­taal­sed ma­ter­ja­lid, mis või­mal­da­vad kü­las­ta­ja­tel ko­ge­da kar­ne­va­lit­ra­dit­sioo­ne ka väl­jas­pool hooae­ga.

Ptuj lin­na aja­luk­ku on sü­ga­va jäl­je jät­nud ka room­las­te val­lu­tus­ret­ked. Prae­gu tut­vus­ta­tak­se nen­de pä­ran­dit su­ve­pe­rioo­dil ava­tud Roo­ma laag­ris, kus on ühe pe­re al­ga­tu­sel taa­se­lus­ta­tud an­tiik­ne at­mos­fäär ajas­tu­le vas­ta­va­te rõi­vas­te ja roo­ga­de­ga. Igal aas­tal kor­ral­da­tak­se laag­ris Roo­ma män­gu­de fes­ti­va­li, kus on li­gi 800 osa­le­jat ja kü­las­ta­jaid um­bes 6000.

Ida-Har­ju­ Koos­töö­ko­ja õp­pe­rei­sil käi­nud kü­las­ta­sid ka Mith­ra­se pü­ha­mut, Ptuj los­si ja kõr­gel mäe­ti­pus asu­vat 15. sa­jan­dil ehi­ta­tud Pü­ha Ma­ria ki­ri­kut, mi­da pee­tak­se Slo­vee­nia kau­nei­maks goo­ti kul­tuu­ri­mä­les­ti­seks ning on rii­gi täht­su­selt tei­ne pal­ve­rän­na­ku­te kes­kus.

Ida-Har­ju Koos­töö­ko­ja te­gev­juht Sil­le Noor mär­kis, et kõi­ge roh­kem hakkas sil­ma Slo­vee­nia et­te­võt­ja­te ja nen­de juu­rest töö­ta­va­te ini­mes­te en­tu­siasm ning mil­li­se ki­re­ga kõi­ke te­hak­se.

Ka ju­ha­tu­se lii­ge Maar­ja Si­kut lau­sus: „Seal­sed ini­me­sed on vä­ga et­te­võt­li­kud, täie­li­kud sä­dei­ni­me­sed. Piir­kon­nas, kus käi­si­me, olid kõik ma­ja­pi­da­mi­sed ise­ma­jan­da­vad ta­lud, pe­reet­te­võt­ted. Kui meil saa­vad ai­nult suur­ta­lu­ni­kud hak­ka­ma, siis seal on maae­lu po­pu­laar­ne. Pal­jud, kes ku­na­gi olid läi­nud lin­na, tu­le­vad nüüd maa­le ta­ga­si. Pä­ris pal­ju taot­le­tak­se ka Lea­der-toe­tu­si ning ra­ha ja­ga­mi­sel soo­dus­ta­tak­se koos­tööd – kui toe­tust taot­le­tak­se näi­teks kol­me ta­lu koos­tööp­ro­jek­ti­le, on toe­tusp­rot­sent suu­rem.“

Ta­nel Tal­ve kii­tis, et nii­su­gu­sed õp­pe­rei­sid on kul­da­väärt: „Ühest kül­jest on ala­ti hea tea­da, mi­da te­hak­se mu­jal. Sain Slo­vee­niast ideid ja nip­pe ning ka jõu­du ko­dus eda­si te­gut­se­mi­seks. Kind­las­ti on olu­li­ne ka tõ­de­mus, et tee­me sa­mu­ti ise õi­get as­ja ja üs­na edu­kalt. Õp­pe­reis ei pea ole­ma ühe­pool­ne, meilgi on teis­te­le nii mõn­da­gi ees­ku­juks tuua. Olu­li­ne on ka ot­se­kon­tak­ti­de loo­mi­ne.“