Ida-Harju Koostöökoda vahetas kogemusi Soome ja Rootsi vabaühendustega

2306
NATALI KÄSK Lääne-Harju Koostöökogust, SIIRI KIIVER Kose vallast, kohaliku MTÜ liikmed Soomest, INGELDRIN AUG Anija vallast, ALIDE ZVOROVSKI Kose vallast, ÕNNELA METSAORG Raasiku vallast ja Ida-Harju Koostöökoja juht TIINA SERGO.

Õppereisil Soome ja Rootsi külastasid MTÜ Ida-Harju Koostöökoda esindajad Soome Rieska ja Keskipiste ning Rootsi Boden Leader-piirkondi.

Ida-Harju Koostöökoja tegevjuhi Tiina Sergo eestvedamisel käisid Leader-tegevuse 6 esindajat 30. novembrist 3. detsembrini Soomes ja Rootsis õppimas  ning vahetamas kogemusi, kuidas elavdada vabaühenduste tegevust ja tõsta nende võimekust, mis on ka Ida-Harju Koostöökoja strateegia üks eesmärk.
Õppereisil käisid Tiina Sergo, Ida-Harju Koostöökoja Leader-nõustaja Ingeldrin Aug Anija vallavalitsusest, Õnnela Metsaorg Raasiku vallavalitsuse ja MTÜ Perekeskus Männikäbi esindajana, Siiri Kiiver ja Alide Zvorovski Kose vallast ning Natali Käsk Lääne-Harju Koostöökogust.
Tiina Sergo rääkis, et reisi sihtkohtadeks olid valitud maapiirkonnad Soome ja Rootsi põhja-   osas: „Veebruaris avaneb Leaderi ühistegevuse meede ning soovisime teada, kuidas toimivad meie põhjanaabrite MTÜd ja vabaühendused. Kuna Helsingi piirkond on tuttavam, otsustasime minna kaugemale põhjaossa.”
Kuigi riigid on sarnased, oli Tiina Sergo sõnul märgatavaid erinevusi: „Piirkondades, mida külastasime, on väga aktiivsed külaseltsid. Muljet avaldas avalike teenuste delegeerimine – külaseltsid olid võtnud vabatahtlikult enda õlule näiteks kultuuriürituste korraldamise, lasteaia pidamise. Mitmes kohas oli kool kinni pandud, külaseltsid teinud tühjaks jäänud ruumidesse külakeskuse, eralasteaia, kohviku, sotsiaalkeskuse. Ka meil on väga tublisid ja aktiivseid vabaühendusi järjest rohkem, kuid oleme veel põhjanaabritest maas.”
Ta lausus, et aktiivsus ei ole tingitud suuremast projektirahastusest: „Kuigi Leader-tegevus on neil kauem toiminud, ei ole projektide toetusprotsendid tihti eriti suured. Väga palju omaosalust koguvad kohalikud ise, teevad kampaaniaid, annetusi, heategevuslikke kohvikuid, vabaühendused teevad omavahel ka aktiivselt koostööd.”
Huvitav oli eakate loodud ja hallatav ühendus, mis korraldab tegevusi pensioniealistele: „Kohalik omavalitsus on andnud ühenduse kasutusse hoone, kus toimuvad erinevad tegevused. Kõigi kulude katteks teenib ühendus vahendid ise.”
Eesti kogemustest avaldas Tiina Sergo sõnul põhjanaabritele muljet, et meil on projektide hindamissüsteem palju põhjalikum, hindamiskomisjonid ning igas omavalitsuses projektide nõustajad, keda Soome ja Rootsis külastatud kohtades pole.
Ingeldrin Aug lausus, et kõige huvitavam oli tutvuda Soomes Eskola külaga: „Seal oli üks sotsiaalettevõtlusega tegelev kogukond, kes on enda kanda võtnud kooli ja lasteaia haldamise, restorani pidamise, eakatele teenuste pakkumise, poepidamise ja veel mitmeid väiksema mahuga tegevusi.”
Rootsis meeldisid talle kohalikud teenusekeskused: „Seal on ühendatud Eestiski omavalitsuse ülesannetena pakutavad teenused ja mitmed muud teenused, mida kohalikud soovivad ja vajavad. Kõike haldavad vabaühendused, mis teeb pakkumise vähem bürokraatlikuks ja operatiivsemaks. Saime mõtteid, kuidas muuta meie ühinguid võimekamaks, et ka pärast haldusreformi võiksid olla teenused kättesaadavad.”

Eelmine artikkelRaasikul puudu 89 kodanikku
Järgmine artikkelKuusalu karatekad tõid Tallinna MV-lt medaleid