Ida-Harju Koostöökoda on projekte toetanud 1,6 miljoni euroga

1804
Tiina Sergo
Tiina Sergo

Ida-Harju Koostöökoja (IHKK) juhatuse liige TIINA SERGO, esimene Leader-periood on lõppemas, kui palju projekte selle jooksul toetasite?
„On olnud 11 rahataotlusvooru, oleme projektidele jaganud ligikaudu 1,6 miljonit eurot. Kokku on meie kaudu saanud toetust 214 projekti. Omavalitsuste kaupa pole arvestust pidanud, päris palju on olnud piirkonnaüleseid projekte, millest saavad kasu mitme omavalitsuse elanikud.
OÜ Vesterra tehtud analüüsis, mis ei sisalda küll päris viimase vooru projekte, on kirjas, et Aegviidu vald on saanud Leaderist toetust 314, Raasiku vald 86, Kose 85 ja Anija 58 eurot ühe elaniku kohta. Aegviitu pole summaliselt läinud toetusi teistest rohkem, kuid seal on tunduvalt vähem elanikke ja see teeb elaniku kohta saadud toetuse suureks. Anija valla erinevus naabritest tuleb sellest, et kuigi avalikesse objektidesse on toetusi saadud teistega sama palju või isegi rohkem, siis ettevõtlusprojekte on sealt esitatud oluliselt vähem. Ei oska öelda, kas Anija vallas on vähem väikeettevõtlust või pole nad meid üles leidnud.
Vaatame piirkonda tervikuna ning projektide hindamiskriteeriumides asukohta ei hinnata, küll aga arvestame kasusaajate arvu. Nõustajad on igas vallas ning jälgime, et meie info jõuaks kõikjale.“
Mis on suuremad kohad, kuhu raha on läinud? Kuidas on muutunud projektide kvaliteet?
„Kõige rohkem projekte on esitatud meetmesse 1.1 Teeme Koos ehk ühistegevuseks, seejärel ettevõtlusmeetmesse ning arvuliselt kõige vähem oleme toetanud meetme 1.2 Kodukant Korda projekte, samas on sinna läinud kõige suurem summa toetusraha. Sellest meetmest oleme toetanud näiteks Raasiku staadioni ja Kehra raudteejaama ehitamist. Kui vahepeal tehti kriitikat, et toetame kõige rohkem vallavalitsuste projekte, siis tegelikult on asi tasakaalus: 40 protsenti toetustest on läinud MTÜdele, 31 protsenti vallavalitsustele või avaliku sektori organisatsioonidele, 25 protsenti ettevõtetele ja 4 protsenti sihtasutustele.
Võrreldes 2010. aastaga on taotlejad hakanud projekte rohkem läbi mõtlema. Kui esimestel aastatel küsiti raha nii palju kui võimalik ja oli palju niiöelda lõdva randmega kirjutamist, siis nüüd on projektide kvaliteet tõusnud. Võtsime alguses nii mõnestki projektist välja sinna sisse kirjutatud õhku ehk põhjendamatuid kulutusi ning pärast esimesi voore tegime nõustamise kohustuslikuks. Nüüd tundub, et tasapisi on hakatud aru saama – nõustamas ei pea käima linnukese pärast, vaid nõustaja tõesti aitab. Hämmastavalt hea tulemuse andis ka see, kui langetasime niinimetatud pehmete projektide maksimaalset toetusmäära 90lt 85le protsendile kogumaksumusest – niipea, kui taotleja omaosalus suurenes, hakati rohkem läbi mõtlema, mida ja milleks küsida.“
Kas mõni projekt jäi ellu viimata, miks?
„Mõned ikka jäid. Päris viimased näiteks seetõttu, et taotlejad ei saa bürokraatiaga hakkama. Viimase paari aastaga on bürokraatiat palju juurde tulnud. Olukord on väga ebavõrdne nende vahel, kes said toetust 2011-2012 ja kes saavad nüüd. Tänavu toetust saanutelt nõutakse palju rohkem dokumente, tuleb rohkem põhjendada, selgitada. Kohati tundub isegi, et vorm on muutunud olulisemaks kui sisu. Mõned on öelnud, et tegid asja valmis, kuid ei esita meile kuludeklaratsiooni, kuna ei suuda vajalikke dokumente vormistada, pigem loobuvad toetusest.“
Nüüd valmistate ette uut Leader-perioodi.
„Jah, 10. novembril otsustas üldkoosolek, et taotleme PRIAlt toetust aastate 2014-2020 strateegia ettevalmistamiseks. Suur osa uue perioodi ettevalmistusest on seire eelmise perioodi kohta. Oleme tellinud OÜlt Vesterra piirkonna väliskeskkonna analüüsi, mis on strateegia koostamise alus. Seda tutvustati 24. novembril. Analüüsi raames vaadati Ida-Harju Koostöökoda laiemalt, kuidas meie piirkond sobitub nii Harjumaa kui riiklikku konteksti, analüüsiti rahvastikku, tööjõudu, ka sotsiaal-majanduslikku olukorda ja palju muud.
Küsisime 24. novembri kokkusaamisel osalenutelt, milliseid valdkondi peaksime uues strateegias kindlasti eraldi käsitlema. Selle põhjal moodustame valdkondlikud töögrupid, hakkame nendega toimetama, korraldama koolitusi ja infopäevi. Teeme tasa ja targu. Seda enam, et kõige alus, maaelu arengukava, ei ole Brüsselis veel kinnitatud ja enne kevadet pole seda loota. Töögruppidesse kaasame piirkonna organisatsioone ja inimesi – esimeses ringis saavad kindlasti osaleda kõik soovijad, aga lõpliku otsustusõiguse jätame oma liikmetele, keda on praegu ligikaudu 40. Projektide elluviijatelt oleme kuulnud, et praegune süsteem sobib – see tähendab, et ei soovita meetmete väga kardinaalset muutumist.
Strateegia väljatöötamise raames teeme koostöös Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega ühe põhjaliku analüüsi ettevõtlusprojektidele, mida oleme toetanud. On oodata, et just ettevõtlusprojektide surve Leaderile suureneb. EASi jaoks saab prioriteediks ekspordivõimekus ja see tähendab, et väikeettevõtjad ei pääse sinna enam eriti löögile, hakkavad pigem meilt raha taotlema. Surve Leaderile suureneb ilmselt ka seetõttu, et PRIAst kaob ära külameede, mille abil tehti väga palju investeeringuid, ehitati näiteks seltsimaju ja mänguväljakuid.“
Millal IHKK uus strateegia valmib?
„Peame selle esitama põllumajandusministeeriumile aprilli lõpus. Soovime, et oleks valmis aprilli alguseks, siis saame seda juba avalikult tutvustada.
Strateegia peaks andma prioriteedid ja arengusuunad kuni aastani 2020, ka meetmed ja toetussummad. Strateegiasse peaksid kirja saama ka olulisemad objektid, mille rajamist rahastame. Kui praegu ehitasid paljud ühe projektiga vundamendi, teisega seinad ja kolmandaga katuse, siis nüüd on ministeeriumist ja PRIAst tulnud sõnum enam mitte toetada etapiviisilist ehitamist, kuna jupiti ehitatud objektid jäävad sageli pooleli. On öeldud, et suurte objektide rahastamine võiks olla juba strateegias välja toodud, et igal rahastatud projektil oleks konkreetne tulemus, mis hoonete puhul tähendab siis kasutuselevõtmist.“
Millal hakkate uuesti projektidele raha jagama?
„2015. aasta lõpus või 2016. aastal. Kui palju saame selleks raha, ei ole veel selge, arvatavasti summa lõppeva perioodiga võrreldes natuke suureneb, kuna ka piirkond on suurem – Kose ja Kõue valla liitumisega kasvas meie teguvuspiirkond oluliselt, endise 939 asemel on see nüüd 1223 ruutkilomeetrit. Elanikke on meie piirkonnas nüüd 1600 rohkem, kokku üle 18 000 inimese.“