Harjumaa spordipeol said karikaid ka Raasiku, Aegviidu, Aruküla ja Kuusalu kool

494
Kuusalu, Aruküla ja Raasiku kooli õpetajad Harjumaa koolidevaheliste meistrivõistluste rändkarikatega. Kehalise kasvatuse õpetajad ILVARD EERIKSOO ja MARIA TREI Kuusalu keskkoolist, RIINA EINLOO Aruküla põhikoolist, INGRIT KEERMA Kuusalu keskkoolist, õpetaja ja Harjumaa aasta noortetreener TOIVO JÄRV Aruküla põhikoolist, REELIKA VIRMA ja KELLY BRUS Raasiku koolist ning Aruküla põhikooli direktor AVO MÖLS.

Pa­rim noor­tet­ree­ner on TOI­VO JÄRV Aru­kü­la Spor­dik­lu­bist.

„Kui­gi ja­ga­me au­ta­su­sid ja tun­nus­tust, siis ala­ti ei pea­gi siht ole­ma jõu­da ede­ta­be­li­tes kõi­ge kõr­ge­ma­le. Te kõik ole­te pa­nus­ta­nud ka sel­le­ta mit­te ai­nult meie las­te, noor­te ja ko­gu ela­nik­kon­na lii­ku­mis­har­ras­tu­se ja füü­si­lis­te või­me­te aren­da­mi­seks, vaid sel­le kau­du ka vaim­se ter­vi­se vor­mis hoid­mi­seks,“ lau­sus Har­ju­maa Spor­di­lii­du ju­ha­tu­se esi­mees Jü­ri Paa­vel Har­ju­maa spor­diaas­ta pi­du­li­ku­le lõ­pe­ta­mi­se­le kut­su­tud lii­ku­mi­s­õpe­ta­ja­te­le ja tree­ne­ri­te­le maa­kon­na spor­diaas­ta pi­du­li­kul lõ­pe­ta­mi­sel möö­du­nud ree­del, 10. jaa­nua­ril Tal­lin­na Lil­le­pa­vil­jo­nis.

Maa­kon­na spor­diaas­ta lõ­pe­ta­mi­se­le kut­su­tuid tä­na­sid ka Ees­ti Olüm­pia­ko­mi­tee en­di­ne asep­re­si­dent Too­mas Tõ­ni­se ja Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du te­gev­di­rek­tor And­re Sepp.
Tra­dit­sioo­ni­li­selt an­ti peol üle Har­ju­maa koo­li­de­va­he­lis­te meist­ri­võist­lus­te võit­ja­te ränd­ka­ri­kad. Ka tä­na­vu võist­le­sid koo­lid 8 alal: tea­te­suu­sa­ta­mi­ses, murd­maa­tea­te­jook­sus, ker­ge­jõus­ti­kus, rah­vas­te-, korv-, võrk- ja jalg­pal­lis ning uju­mi­ses. Eral­di ar­ves­tust pee­ti 1.-9. klas­si­de seas väi­kes­te­le ehk ku­ni 374 õpi­la­se­ga koo­li­de­le ja suur­te­le ehk vä­he­malt 375 õpi­las­e­ga koo­li­de­le ning kesk­koo­li­de­-güm­naa­siu­mi­de 10.-12. klas­si­de­le.

Ka­ri­kad and­sid üle Jü­ri Paa­vel, And­re Sepp ning Har­ju­maa Spor­di­lii­du ju­ha­tu­se liik­med, te­gev­juht Vei­go Juu­se ja Rein Sup­pi.

Ne­li ka­ri­kat Raa­si­ku, Ani­ja ja Kuu­sa­lu val­la koo­li­de­le
Väi­kes­te koo­li­de 1.-9. klas­si­de ar­ves­tu­ses või­tis Vai­da põ­hi­kool. Ühe väi­ke­se ränd­ka­ri­ka või­tis Raa­si­ku kool, kes oli pa­rim jalg­pal­lis ning Aeg­vii­du kool, kes või­tis tea­te­suu­sa­ta­mi­se. Suur­te koo­li­de üld­võit­ja oli Viim­si kool. Rah­vas­te­pal­li või­tis Aru­kü­la põ­hi­kool, murd­maa­tea­te­jook­su Kuu­sa­lu kesk­kool. 10.-12. klas­si­de seas oli üld­võit­ja Viim­si güm­naa­sium.

Väi­kes­te koo­li­de seas võis­tel­nud Raa­si­ku koo­list olid ränd­ka­ri­kat vas­tu võt­mas ke­ha­li­se kas­va­tuse õpe­ta­jad Ree­li­ka Vir­ma ja Kel­ly Brus. Nad rää­ki­sid Sõ­nu­mi­too­ja­le, et üs­na na­pilt jäi kool il­ma ala­või­tu­dest ka rah­vas­te­pal­lis ja võrk­pal­lis. Ränd­ka­ri­ka too­nud jalg­pal­li­võist­lus­test ei plaa­ni­nud Raa­si­ku kool esial­gu osa võt­ta, sest võist­lus­te­le sõit­mi­ne on ku­lu­kas, kuid siis te­gi spor­di­liit et­te­pa­ne­ku viia alag­ru­pi­män­gud lä­bi Raa­si­kul.

Raa­si­ku kool osa­les komp­leks­võist­lu­se ka­hek­sast alast viiel. Õpe­ta­jad üt­le­sid, et kui­gi või­du­ka­ri­ka­ga on to­re pil­ti te­ha, ei soo­vi nad võist­le­ma min­nes pan­na õpi­las­te­le pea­le või­du­pin­get, täht­sam on lii­ku­mis­rõõm ja või­ma­lus saa­da võist­lus­ko­ge­mus.

Suur­te koo­li­de seas murd­maa­tea­te­jook­su võit­nud Kuu­sa­lu kesk­koo­li ke­ha­li­se kas­va­tu­se õpe­ta­ja Il­vard Ee­rik­soo mär­kis, et 2024. aas­tal läks neil poo­le pa­re­mi­ni kui aas­ta va­rem, kui ei või­de­tud üh­te­gi ka­ri­kat. Kuu­sa­lu kool oli koo­li­de­va­he­li­sel komp­leks­võist­lu­sel esin­da­tud kõi­gil ka­hek­sal võist­lu­sa­lal. Kui aas­taid oli kesk­koo­li­de-güm­naa­siu­mi­de ar­ves­tu­ses koo­li­de komp­leks­võist­lu­se võit­ja pea­mi­selt Kuu­sa­lu või Jü­ri kool, siis uue süs­tee­mi jär­gi on Kuu­sa­lu kool suur­te koo­li­de hul­gas üks väik­se­maid ning võit­mi­ne kee­ru­li­sem. Siis­ki aval­das Il­vard Eerik­soo, et tä­na­vu­se aas­ta eest plaa­nib Kuu­sa­lu kesk­kool või­ta kolm ränd­ka­ri­kat – kesk­koo­li­de-güm­naa­siu­mi­de õpi­las­te ar­ves­tu­ses ker­ge­jõus­ti­kus ja murd­­maa­tea­te­jook­sus ning murd­maa­jook­sus ka suur­te põ­hi­koo­li­de seas.

„Need alad on mi­nu vas­tu­ta­da, see­tõt­tu jul­gen nii lu­ba­da, pea­le sel­le on meil käe­so­le­val õp­peaas­tal vä­ga sport­lik 10. klass,“ sõ­nas ta.

Aru­kü­la põ­hi­kool osa­les Har­ju­maa koo­li­de võist­lu­sel 7 alal, puu­du­ti vaid uju­mis­võist­lus­telt. Koo­li di­rek­tor Avo Möls mär­kis, et võist­lus­te­le sõit­mi­se­ga kaas­ne­vad ku­lud, aga kui lap­sed ta­ha­vad osa­le­da, siis kool ei ta­kis­ta. Ala­võit rah­vas­te­pal­lis tu­li te­ma ar­va­tes suu­res­ti sel­lest, et pal­jud nen­de koo­li õpi­la­sed on aas­taid te­ge­le­­nud kä­si­pal­li­ga – kä­si­pal­lil on rah­vas­te­pal­li­ga pal­ju sar­nast. Osa pois­se har­ras­ta­vad ka jalg­pal­li ning koo­lil on, ke­da võist­lus­te­le saa­ta ja mit­te ai­nult osa­le­ma.

Rah­vas­te­pal­li­ka­ri­ka sai kool ala­tes 2002. aas­tast tä­na­vu aas­taks en­da­le kuuen­dat kor­da. Paar­küm­mend aas­tat ta­ga­si või­tis Aru­kü­la kool põ­hi­koo­li­de üldvõitja ka­ri­ka, kui­gi see po­le di­rek­to­ri kin­ni­tu­sel ol­nud ku­na­gi omaet­te ees­märk. Prae­gu on al­la 400 õpi­la­se­ga Aru­kü­la põ­hi­kool suur­te koo­li­de ar­ves­tu­ses üks väik­se­maid ja või­ta sel­le võr­ra ras­kem.
„Te­gin nal­ja, et järg­mi­sel õp­pe­aas­tal võ­ta­me lap­si ai­nult üh­te esi­mes­se klas­si, siis saa­me spor­di­võist­lus­tel väi­kes­te koo­li­de hul­ka,“ lau­sus Avo Möls.

Pa­ri­ma noor­tet­ree­ne­ri au­hind Aru­kül­la
Har­ju­maa 2024. aas­ta pa­ri­maks noor­tet­ree­ne­riks va­li­ti Aru­kü­la Spor­dik­lu­bi kä­si­pal­li­tree­ner Toi­vo Järv, te­da pre­mee­ri­ti 1000 eu­ro­ga. Te­da ja tei­si Ees­ti Kul­tuur­ka­pi­ta­li pree­mia päl­vi­nuid õn­nit­les Har­ju­maa eks­pertg­ru­pi koor­di­naa­tor Ruth Jü­ri­sa­lu.

Har­ju­maa pa­ri­maks ke­ha­li­se kas­va­tu­se õpe­ta­jaks va­li­ti Viim­si güm­naa­siu­mi lii­ku­mi­sõ­pe­ta­ja Ar­sen Abel­jan, maa­kon­na pa­ri­maks spor­dik­lu­biks Sa­ku Spor­ting, pa­ri­maks spor­diü­ri­tu­seks Tur­ba Spor­di­päev ja pa­ri­maks ko­ha­li­ku spor­die­lu aren­da­jaks Ma­dis Vaik­maa Lää­ne-Har­ju val­last.

Ees­ti Kul­tuur­ka­pi­ta­li Har­ju­maa eks­pertg­ru­pi 5000eu­ro­se elu­tööp­ree­mia päl­vis maa­kon­na spor­di­lii­du en­di­ne kauaaeg­ne töö­ta­ja Rein Sup­pi, spor­di­lii­du al­ga­ta­tud 2000 eu­ro suu­ru­se elu­tööp­ree­mia „Meie tee­juht, meie õpe­ta­ja“ Har­ju­maa Spor­di­lii­du en­di­ne te­gev­juht Sir­je Ti­ker­päe.

Har­ju­maa aas­ta sport­las­teks va­li­ti kur­lin­gu maail­ma­meist­ri­võist­lus­tel hõ­be­me­da­li võit­nud Ma­rie Kald­vee ning jalg­rat­ta­orien­tee­ru­mi­se MMi 7., 8. ja 24. ko­ha saa­vu­ta­nud Lau­ri Mals­roos. Har­ju­maa sport­lik pe­re­kond 2024 on pe­re­kond Meius Kii­li val­last.

TOI­VO JÄRV Aru­kü­last – Har­ju­maa pa­rim noor­tet­ree­ner
Aru­kü­la Spor­dik­lu­bi kä­si­pal­lit­ree­ne­ri Toi­vo Jär­ve koh­ta mär­gi­ti, et en­di­ne kä­si­pal­lur on ko­ge­nud ja mit­me­külg­ne tree­ner, kes ra­hu­li­ku loo­mu­ga ja ta­sa­kaa­lu­ka lä­he­ne­mi­se­ga loob tree­nin­gu­tel usal­dus­väär­se ja meel­di­va kesk­kon­na. Te­da kir­jel­da­ti kui tree­ne­rit, kes suu­dab mo­ti­vee­ri­da ja ins­pi­ree­ri­da sport­la­si il­ma liig­se sur­ve­ta, ar­ves­tab igaü­he in­di­vi­duaal­seid va­ja­du­si ja või­meid ning peab olu­li­seks sõ­na­pi­da­mist ja dist­sip­lii­ni, oo­tab se­da ka õpi­las­telt.

Toi­vo Järv kii­tis, et Raa­si­ku val­las on ela­ni­ke­le spor­ti­mi­seks loo­dud vä­ga head tin­gi­mu­sed, sa­mu­ti tun­nus­tas ko­ha­lik­ku ko­gu­kon­da ning Aru­kü­la Spor­di­klu­bi teist kä­si­pal­lit­ree­ne­rit And­rus Ro­gen­bau­mi, kes te­da aas­taid ta­ga­si Aru­kül­la töö­le kut­sus.

„Meil po­le vist mit­te üh­te­gi tren­ni ära jää­nud, va­ja­du­sel asen­da­me tei­ne­teist,“ lau­sus Toi­vo Järv.

Ta mär­kis, et ala­ti on uh­ke tun­ne, kui Aru­kü­la noor­te­võist­kon­nad saa­vad Ees­ti meist­ri­võist­lus­tel au­hin­na­li­si koh­ti ning rõõ­mu teeb, et nen­de kas­van­di­kud män­gi­vad Ees­ti noor­te­koon­di­ses ja Ees­ti meist­ri­lii­gas Mist­ra mees­kon­nas: „Meil on las­te­ga ve­da­nud. Ar­va­ta­vas­ti on ka tree­ne­rid mi­da­gi häs­ti tei­nud, et nii edu­kalt on läi­nud. Li­saks on meil ka kor­ra­li­kud tree­ning­baa­sid ning toi­miv klu­bi – abi­li­si on iga aas­ta­ga juur­de tul­nud, tree­ner ei pea ole­ma ka klu­bi pre­si­dent, mä­nedžer ja au­to­juht.“

Aru­kü­la Spor­dik­lu­bi osa­leb Ees­ti meist­ri­võist­lus­tel 6 võist­kon­na­ga, li­saks on väik­se­ma­te mi­ni­lii­ga võist­kon­nad. Klu­bis on kok­ku üle 100 noo­re. Toi­vo Järv üt­les, et neil on­gi noor­te klu­bi, mees­te lii­ga­des prae­gu ei osa­le­ta, kui­gi soov on moo­dus­ta­da järg­mi­seks aas­taks ka esi­lii­ga võist­kond.

SIR­JE TI­KER­PÄE ja REIN SUP­PI – Har­ju­maa spor­die­lu kauaaeg­sed eest­ve­da­jad

Har­ju­maa Spor­di­lii­du en­di­ne kauaaeg­ne te­gev­juht SIR­JE TI­KER­PÄE.

Ees­ti Kul­tuur­ka­pi­ta­li Har­ju­maa eks­pertg­ru­pi elu­tööp­ree­miad päl­vi­nud Sir­je Ti­ker­päe ja Rein Sup­pi ve­da­sid aas­ta­küm­neid maa­kon­na spor­die­lu, seal­hul­gas kor­ral­da­sid ja vii­sid lä­bi võist­lu­si.

Har­ju­maa Spor­di­lii­du kaua­aeg­ne te­gev­juht Sir­je Ti­ker­päe, kes jääb tä­na­vu pen­sio­ni­põl­ve pi­da­ma, on Har­ju­maa spor­di­elu or­ga­ni­see­ri­mi­se juu­res ol­nud pool sa­jan­dit – paar aas­tat pä­rast Keh­ra kesk­koo­li lõ­pe­ta­mist ehk 1975. aas­tal läks ta spor­di­lii­du Jõud Har­ju ra­joo­ni nõu­ko­gusse, hi­li­se­mas­se Har­ju Spor­di­lii­tu, inst­ruk­to­riks. Ala­tes 1997. aas­tast ku­ni möö­du­nud aas­ta­ni oli ta maa­kon­na spor­di­lii­du te­gev­juht, prae­gu töö­tab seal nõu­ni­ku­na.

Sir­je Ti­ker­päe al­ga­tu­sel hak­kas Har­ju­maa Spor­di­liit kaks­küm­mend aas­tat ta­ga­si maa­kon­na tee­ne­ka­te­le spor­di­te­ge­las­te­le väl­ja and­ma pree­miat „Meie tee­juht, meie õpe­ta­ja“, nüüd ot­sus­tas lii­du ju­ha­tus sel­le­ga tun­nus­ta­da te­da en­nast. Spor­di­lii­du ju­ha­tu­se esi­mees Jü­ri Paa­vel põh­jen­das, et suu­re osa Har­ju­maa Spor­di­lii­dus töö­ta­tud poo­lest sa­jan­dist on Sir­je Ti­ker­päe Har­ju­maa spor­ti juh­ti­nud: „Ta on pilt­li­kult öel­des se­da or­ga­ni­sat­sioo­ni kä­tel kand­nud või võiks ise­gi öel­da tas­si­nud ka kee­ru­lis­tel ja ras­ke­tel ae­ga­del.“

Sir­je Ti­ker­päe üt­les, et nii na­gu kõi­gi­le pree­mia „Meie tee­juht, meie õpe­ta­ja“ saa­ja­te­le tu­li see ka tal­le spor­di­peol ül­la­tu­se­na. Ta mee­nu­tas, et esi­me­ne, kes sel­le tun­nus­tu­se osa­li­seks 2005. aas­tal sai, oli Kuu­sa­lu en­di­ne koo­li­juht Alek­san­der Ar­del: „Ta oli nii lii­gu­ta­tud, et kuk­kus vas­tu sei­na ja mõt­le­si­me, et pea­me kii­ra­bi kut­su­ma. Prae­gu on mul sa­ma­su­gu­ne tun­ne.“

Kauaaeg­ne spor­di­juht kii­tis oma kol­lee­ge ning mär­kis, et ta po­le ol­nud ük­si, spor­di­lii­dus on ala­ti teh­tud tii­mi­tööd ning tal on kol­lee­gi­de­ga to­hu­tult ve­da­nud: „Ma tä­nan teid sü­da­mest! Se­da tööd oli suur rõõm te­ha.“

Aas­ta­küm­neid Har­ju­maa Spor­di­lii­du peas­pet­sia­lis­ti­na töö­ta­nud REIN SUP­PI.

Kul­tuur­ka­pi­ta­li Har­ju­maa eks­pert­g­ru­pi elu­tööp­ree­mia päl­vi­nud Rein Sup­pi jutustas, et pä­rast üli­koo­lis ke­ha­kul­tuu­ri eria­la lõ­pe­ta­mist sat­tus töö­le Ees­ti mit­me tee­ne­li­se spor­di­te­ge­la­se juur­de, ke­da peab oma õpe­ta­ja­teks – Kal­ju Tiik, Hil­lar Ojas­te, Val­dek Gross. Rein Sup­pi mär­kis ka, et Har­ju sport po­leks ol­nud sel­li­ne, na­gu see tä­na on, kui en­di­sed kol­hoo­si­de-sov­hoo­si­de, KE­Ki­de ja ME­K­i­de ning met­sa­ma­jan­di­te ju­hid po­leks toe­ta­nud: „Ma ei tea neist oma aja kan­ge­las­test üh­te­gi, kes oleks spor­ti hal­vas­ti suh­tu­nud. Kõik nad toe­ta­sid meid. Ka kü­la­nõu­ko­gu­de esi­me­hed, nüüd val­la­va­ne­mad-lin­na­pead ja HOL – ma ei ole 47 aas­ta jook­sul Har­ju­maa spor­di­lii­dus näi­nud üh­te­gi tipp­juh­ti, kes oleks spor­di­te­ge­mis­se hal­vas­ti või ise­gi neut­raal­selt suh­tu­nud. Suur tä­nu nei­le kõi­ki­de­le!“

Har­ju­maa 2024. aas­ta koo­li­de­va­he­lis­te meist­ri­võist­lus­te komp­lek­sar­ves­tu­se tu­le­mu­sed

Võist­lu­sa­lad: tea­te­suu­sa­ta­mi­ne, võrk­pall, murd­maa­tea­te­jooks, jalg­pall, korv­pall, rah­vas­te­pall, ker­ge­jõus­tik, uju­mi­ne. Igal koo­lil läk­sid ar­ves­se 7 pa­re­ma ala tu­le­mu­sed.

Väi­kes­te koo­li­de (põ­hi­koo­lis 374 ja vä­hem õpi­last) 1.-9. klass (23 osa­võt­jat)
1. Vai­da põ­hi­kool – 198 punk­ti
2. Raa­si­ku kool – 142 punk­ti (1. koht jalg­pal­lis, 2. koht võrk­pal­lis ja rah­vas­te­pal­lis, 3. koht korv­pal­lis)
3. Ääs­mäe põ­hi­kool – 139 punk­ti
4. Lok­sa güm­naa­sium – 112 punk­ti (2. koht tea­te­suu­sa­ta­mi­ses ja murd­maa­tea­te­jook­sus, 3. koht ker­ge­jõus­ti­kus)

13. Aeg­vii­du kool – 30 punk­ti (1. koht tea­te­suu­sa­ta­mi­ses)
15. Kol­ga kool – 27 punk­ti
17.-18. Ala­ve­re põ­hi­kool – 23 punk­ti
19. Pi­ka­ve­re mõi­sa­kool – 21 punk­ti
22. Aru­kü­la va­ba wal­dorf­kool – 19 punk­ti

Suur­te koo­li­de (põ­hi­koo­lis 375 ja roh­kem õpi­last) 1.-9. klass (20 osa­võt­jat)
1. Viim­si kool – 195 punk­ti
2. Haab­nee­me kool – 194 punk­ti
3. Jü­ri kool – 187 punk­ti
4. Kuu­sa­lu kesk­kool – 187 punk­ti (1. koht murd­maa­tea­te­jook­sus, 3. koht korv­pal­lis, ker­ge­jõus­ti­kus ja uju­mi­ses)

7. koht Aru­kü­la põ­hi­kool – 162 punk­ti (1. koht rah­vas­te­pal­lis)
14. Keh­ra güm­naa­sium – 99 punk­ti (2. koht korv­pal­lis)

Kesk­koo­lide-güm­naa­siu­mide 10.-12. klass (14 osa­võt­jat)
1. Viim­si güm­naa­sium – 200 punk­ti
2. Rae güm­naa­sium – 199 punk­ti
3. Sa­ku güm­naa­sium – 193 punk­ti
4. Kuu­sa­lu kesk­kool – 135 punk­ti (2. koht tea­te­suu­sa­ta­mi­ses ja murd­maa­tea­te­jook­sus)

7. Lok­sa güm­naa­sium – 93 punk­ti
11. Keh­ra güm­naa­sium – 70 punk­ti

Eelmine artikkelAni­ja val­las jät­ka­vad rii­gi toel 25 hu­vi­rin­gi ja tree­nin­gut
Järgmine artikkelPolitseiuudised