Kuusalu elanik, filmirežissöör ja stsenaariumide autor RASMUS MERIVOO, tegite märtsis Facebooki grupi „Arenev Kuusalu vald“. Viimastel kuudel on sinna ilmunud Kuusalu kandi ajaloolised liba-tegelased, kõige tuntum esineb Eduard Ahrensina. Paljud arvavad, et Teie olete liba-Ahrens.
„Sõnumitoojas ilmus artikkel Eduard Ahrensist, pärast seda oktoobri alguses tulid „Areneva Kuusalu valla“ gruppi liba-Ahrens ja veel mitu ajaloolist liba-kuju, nendevaheline vestlus hakkas elama oma elu. Tekkis tunne, et midagi hakkab Kuusalu vallas jälle toimuma. Nende mõtteid oodatakse huviga, räägitakse kaasa.
Saan aru, et arvatakse, mina olen liba-Ahrens, sest tegin selle grupi, jagan postitusi. Aga ei ole. Olen avaldanud vastuolulist loomingut oma nime all, ma ei häbeneks enda nimel esineda.
Kui liba-Ahrens ei oleks kõnelema hakanud, arvan, et Sulev Valdmaa ei oleks Sõnumitoojasse kirjutanud Ahrensist ja tema-aegsest koolist, mis oli väga vajalik ja põnev tekst. Liba-Ahrens võiks veelgi teemasid tõstatada. See, kes kirjutab liba-Ahrensina, on hästi kursis kohaliku eluga. Me ei peagi olema tema kõigi seisukohtadega nõus, aga ta tekitab diskussiooni.
Paljud pommitasid esialgu mind sooviga, et moderaatorina eemaldaksin need liba-tegelased Facebooki-grupist. Tegin küsitluse, ülekaalukalt arvati, et liba-Ahrens võiks jätkata.“
Kas teate, kes on liba-Ahrens?
„Ta on inimene, kel on omad vaated ja selged seisukohad. See võib tunduda kuidagi hämara teona, et esineb kellegi ajaloolise isiku nimel, aga mängitakse ju pigem sümboli, mitte isiku endaga.
Hädaldavad need, kes muretsevad liigselt teiste pärast ja on seadnud elule liiga ranged reeglid.
Pakkusin, et Ahrensi tekstide autor võiks kapist välja tulla ja kirjutada edasi, nagu Andrus Kivirähk Päevalehes Jumala lugusid kirjutab. Ta lubas selle üle mõelda. Samas annab natuke müstikat elule vürtsi.
Teie Facebooki-gruppi postitati ka lõik tuntud mängufilmist, kus tegelaste suhu on pandud Kuusalu-olustikuga seotud tekst. Ka selle autoriks peetakse Teid.
„Saan sellest aru, kuna olen ju filmitegija ja tegu on filmiklipiga, aga ei, see ei ole minu looming. Tegu on maailmas kõige levinuma paroodiavideo vormiga, kus filmi „Der Untergang“ punkristseenile on lisatud uued subtiitrid. Nende videote tegemiseks on olemas spetsiaalsed leheküljed, kus piisab vaid teksti sisse toksimisest, et klipp valmis meisterdada. Ei pea käima filmikoolis, et sellist paroodiat valmistada. Sellega saab hakkama igaüks. Aga klipp on naljakas ja terav ning seda on vaadatud juba üle kolme tuhande korra. Ehk paneb see ka peaosalisi mõtlema ja mõistma, et ei aja oma asju enam hämarate seinte varjus, vaid avalikkuse tähelepanu valvsa silma all.“
Mis ajendas looma „Arenevat Kuusalu valda“?
„Grupp sündis pärast seda, kui klassivend Madis Jõgi tegi rahvaalgatuse Kiiu mõisa remondi vastu. Mõisa teemal hakati alguses rääkima „Kuusalu kuulutaja“ Facebooki-grupis. Müügikuulutused vaheldusid kommentaaridega kohaliku elu kohta, tuli minna eraldi. Avaldasime uues grupis rahvaalgatuse teksti. Siis tuli Triinu Pitk ja laste mänguväljaku teema, mis takerdus peagi vallavalitsuse bürokraatia kodarate vahele. Grupis algas äge arutelu – „Kuusalu kevad“, nagu vallavanem seda hellitavalt kutsus.
Kuna mänguväljak sai enamjaolt toetajate ja inimeste abiga korda, oli valla raha võimalik investeerida hoopis ronimispüramiidi. Nüüd on seegi paigas, veidi eemal, suvel saab kindlasti väga popiks.
Üks idee on kinnitada aleviku majade seintele lastemängude reeglid – 12pulka, ukauka ja teised. Tänapäeva lapsed istuvad arvutite taga ja telefonis, nad ei tea mänge, saaks neid toast õue ja rohkem liikuma. Rahvas tuleb kergelt selliste algatustega kaasa, vallavalitsusega on keerulisem, kohalikud poliitikud võiksid kiiremini ideedest kinni haarata ja aidata. Muide, 8. novembril saime oma FB-grupiga 500 liiget täis, liitujaid on pidevalt.“
Millega tööalaselt praegu tegelete?
„Tulin möödunud nädalal Ameerikast, aitasin oma õde, ajaloolast Maarja Merivoo-Parrot seoses tema projektiga, digiteerisime USAs ning Kanadas väliseestlaste 8mm filme ja fotosid.
Lisaks sellele kirjutan filmistsenaariumi, tahan enda filmiga ka lõpuks tegelema hakata. Veel kirjutan monoetendust Marek Tammetsale, Kolga kandist pärit näitlejale. Etenduse avapauk peaks tulema uue heli- ja valgustehnikaga Kuusalu rahvamajas. Tööd on palju. Euroopa Liidu rahastatud projekti raames hakkame arendama, kuidas koolides ühendada õppetöös filme ja animatsioone. Ning Kuusalu Filmiklubiga alustasime jälle Kuusalu koolis.“
