Harju-Jaani vald – kas unelm või reaalne tulevik?

1314

Meie kogukonna üks silmapaistvamaid ühendajaid on koduloolane Vaino Napp, kes paar nädalat tagasi oma uut raamatut Perila külast esitles. Tema hingeasjaks on see, kui ebaõiglaselt kabinetivaikuses valdade piire on joonistatud. Ta on veendunud, et jõuga valdade liitmine ei paranda ääremaade olukorda, vaid süvendab veelgi. Kui valdade piire muuta, võiks Vaino arvates taastada kihelkonna piirid, mis on loomulikult tekkinud.

Kohalikud poliitilised sahkerdamised viivad mõtte sellele, kas tõesti ongi meie vald liialt väike, et hoida eemal väiklust ja ülbet peremehetsemist üksteise kallal. Anija valda tõid Tanel Talve ja Anija Ühendus värskeid ideid ja avatud valitsemist. Lugedes naabervalla tegemistest, õhkub vastu kaasatust ja kogukonna väärtustamist. Meie valla värsked jõud on pigem silma paistnud teiste ambitsioonidega.
Inimesele ei ole loomulik see, kui teine jõuga tema üle valitseb. Kahjuks on tänapäeval mitmed juhid sellise käitumise omaks võtnud ja peavad seda efektiivseks ning õigustatuks. Ometi ei ole sel mingisugust õigustust inimlikust vaatenurgast. Ja inimlikkus peab olema meie esimene väärtus.  Selleta ei ole meil kogukonda ja ilma kogukonnata ei ole valitsejate võimul autoriteeti ega õigustust.

Kui üks kogukonnaliige saab austavaid eesõigusi, kaasnevad sellega ka kohustused, mille hulka loetakse viisakat ja austavat käitumist kõigi teiste inimeste vastu, kel sarnaseid eesõigusi ei ole. Kahjuks oleme näinud, et meie vallas ei mõju volikogu liikme staatuse andmine inimestele hästi. Üks neist  pahandas ajakirjanikuga ja solvas teda minu artikli avaldamise pärast, teine naeruvääristas külavanemana oma küla elaniku muret volikogu ees. Ja kummalgi juhul ei julgenud ükski volikoguliige sellist tegevust hukka mõista.

Et vältida meie eest tulevikus tehtavaid otsuseid, tuleks juba varakult kogukonnana oma visioon kujundada ning selle eest seisma hakata. Minu arvamus on, et Raasiku vallale on ühinemise korral Anija vald meie lähinaabritest parim valik, sest 44 küla, 2 alevikku ja 1 väikelinna ühendaval Harju-Jaani vallal oleks potentsiaali olla külade- ja kogukondadekeskne ning tasakaalustatud omavalitsus Ida-Harjumaal.

Eelmine artikkelAruküla käsipallipoisid osalesid Siuntio Cup´il
Järgmine artikkelEesti Raudtee pole nõus Raasiku ülesõidul raiutud puid asendama