JÜRI LEPP: „Tänavune Eesti MV võit on kõige magusam.“

1257
HC Kehra/Pulp&Paper peatreener JÜRI LEPP.

HC Kehra/Pulp&Paper pea­treener JÜRI LEPP, Kehra käsipallimeeskond tuli äsja 11. korda Eesti meistriks. Kas tänavune võit oli kuidagi eriline?

„Iseseisva Eesti riigi ajal oli see tõepoolest 11. meistritiitel. See oli kindlasti kõige magusam ja ka üks raskemaid võite. Kogu hooaeg oli meile keeruline, kuna mitmed mängijad olid tõsiste vigastustega rivist väljas ja meil oli väga vähe vahetusmängijaid. Eks selle tõttu arvas kogu käsipalliüldsus, et Kehral ei ole mingit šanssi Eesti meistritiitli võitmiseks. Vihjati, et proovige finaalis Põlvale väärikalt vastu mängida, et mitte väga suurelt „peksa“ saada.

Me ise kindlasti juba ette kaotusega ei leppinud. Oli lootus, et mängujuht Uku-Tanel Laast saab finaaliks terveks, kuigi ei teadnud, millisel tasemel ta suudab mängida.  Õnneks ta paranes ja töötas end ise jõusaalis üles. Kui nägime, kuidas ta poolfinaali viimases mängus Viimsi vastu mängis, tundus, et meie seis on päris hea. Siis oli põhiküsimus, kuidas suudame finaalmängud nii lühikese vahetusmeeste pingiga vastu pidada, et väsimus kallale ei tuleks. Aga suutsime oma aeglase ja rahuliku taktika Põlva meeskonnale peale suruda ja see tagas edu. Kuna oli teada, et vastastel on mängijaid rohkem, pidime kõvasti nende mängu analüüsima ja otsima nõrku kohti. Tundub, et ka see õnnestus.“

Finaalmängud olid kõik väga põnevad, kas nii tasavägist finaalseeriat on varem olnud?

„Pealtvaatajaile olid finaalmängud kindlasti väga põnevad, meile hirmus närvesöövad. Üheski mängus ei olnud veel paar minutit enne lõppu selge, kes võidab. Arvasin, et sellist finaali pole varem olnud, kuid kauaaegne spordiajakirjanik Gunnar Press tuletas meelde, et kunagi võitis Kehra Oskarit 4:3 veel pingelisemas seerias, kuna siis oli kokku seitse mängu.“

Pärast kolmandat mängu, mille Kehra viimasel minutil kaheväravalisest eduseisust hoopis kaotas, oli Teie näol muie.

„Öeldakse, et kui võistkond ühe väravaga võidab, on see treeneri võit ja ühe punktiga kaotamine on treeneri kaotus. Eks suuresti nii kipub olema, kuigi ka õnnel on oma osa. Selles mängus juhtisime veel 55 sekundit enne lõppu kahe väravaga ning tundus, et vähemalt viik on sajaprotsendiliselt tagatud, 99protsendilise tõenäosusega oleme ka võitnud. Aga siis lasime end lõdvaks ja juhtus uskumatu. Ilmselt sellest, et niimoodi kaotada tundus täiesti võimatu, oli ka see muie minu näol.“

Keda te mängijatest esile tõstate? Kas Kehra oleks ilma Uku-Tanel Laastuta suutnud võita?

„Kui Uku-Tanel ei oleks tagasi tulnud, poleks meil olnud enam relvi. Meil oli kindel mänguplaan, mis eeldas, et ühel mehel tekib rohkem võimalusi. Meie plaan nägi ette,  et Uku-Tanel Laastule jäi rünnakul väga suur osa. Samas ei saa teisi mehi alahinnata , neil igaühel oli oma roll ning nad tegid, mis vaja.“

Olete öelnud, et Kehral oli neis mängudes fännide näol juures üks lisamängija.

„Kindlasti fännid ongi nagu lisamängija. On kogu Eesti spordis üks suuremaid fenomene, et meil on nii häälekas, asjatundlik ja ennastsalgav fännklubi. Fännidele ja nende juhile Paul Luškovile selle eest  sügav  kummardus.  Kuigi  võib­olla isegi osad fännid arvasid, et sel aastal meil meistritiitli võitmiseks  lootust  ei  ole,  oli  muljet­avaldav, kui suur hulk fänne oli meil kaasas juba esimeses finaalmängus Põlvas. Kindlasti oli ka see üks meie võidu alus, et nad ei jätnud meie toetamist.“

Kuidas vaatate tagasi kogu lõppenud hooajale?

„Hooaeg oli üks raskemaid. Kuna palju mängijaid oli rivist väljas, saime aru, et Balti Liigas, kus on vaja kogu hooaja vältel olla parimas vormis, ei ole meil võiduvõimalust. Seetõttu seadsime eesmärgiks võita Eesti karikavõistlused ja mängida hästi meistrivõistluste playoff-mängudel. Nii läkski – Balti Liigas ebaõnnestusime, kuid kaks kodust võistlust võitsime. Kuigi koosseis oli väike, olid mehed tublid.
Praegu on puhkus, juulis hakkame uueks hooajaks vundamenti valama. Oleme poolprofessionaalne meeskond, osa mängijaist üritab pääseda välismaale profiks.“

Kas on plaan tuua Kehrasse uusi välismängijaid? Serblasest võõrleegionär end ei õigustanud, kuid Viktor Skrypakiga olete ilmselt rahul?

„Kui HC Kehra alustas, oli meil üks joonemängija Ukrainast, vahepeal oleme aastaid mänginud üksnes Eesti mängijatega. Kuna sellel hooajal oli palju vigastusi, tõime ühe mängija Serbiast. Kuid Eesti tase on piisavalt kõrge ning iga välismaa mängija ei tarvitse meile midagi juurde anda. Hooaja keskel saime aru, et Serbia mängija meie meeskonda ei sobi. See näis paljudele arusaamatu, kuid tagantjärele tundub, et otsus oli õige. Kui tulevikus võtame Kehrasse võõrmängijaid, peaks testperiood olema pikem.
Ukrainast tulnud Viktor Skrypak on end väga õigustanud ja jääb kindlasti Kehrasse edasi. On mõte võtta Ukrainast veel üks mängija juurde.“

Teie enda õpilased tegutsevad juba ka treeneritena. Kas Kehrast on Eesti meistermeeskonnale tulemas väärilist järelkasvu?

„Kehras tegeldakse käsipalliga maast-madalast. Kahjuks ei ole meil väärilise palga ja sotsiaalsete garantiidega noortetreeneri ametikohta ning noortega tegelev kaader on olnud küllaltki voolav. Kuigi üritame esindusvõistkonnaga olla poolprofessionaalsed, siis noorte treeneritesse panustamises on kõvasti parandamise varu.  Näiteks Põlvas on spordikool ning treenerid on väga korralikult tasustatud. Meie treenerid saavad klubilt sümboolset stipendiumi. Kindlasti tuleks see küsimus lahendada, et noorte treenereil oleks suurem stiimul ja motivatsioon seda tööd teha.“

Mis sihid seate tulevaks hooajaks?

„Eelmine aasta oli 20 aasta jooksul esimene, kus HC Kehra ei osalenud eurosarjas. See jäi ära majanduslikult raske olukorra tõttu. Lähemal ajal selgub, kas tuleval hooajal saame eurosarjas kaasa teha. Kuid see on igal juhul selge, et kodustel võistlustel osaleme ning  Eesti meistrivõistlustel tahame olla jätkuvalt edukad.“