Raasiku rahvamaja eestvõttel 7. korda toimunud kihelkonnapäevi jagus tänavu kõigisse suvekuudesse – 13. juunil oli Peningi mõisas kihelkonna kunstidepäev, 31. juulil Anija mõisas luulepäev ning 1. augustil Tõhelgi külas keraamika maapõletus ja ühislaulmine.
Reedene luulepäev oli Anija mõisa võlvlaega keldris. Seal luges Kristiina Ehin luuletusi oma viiendast, tänavu kevadel ilmunud kogust „Emapuhkus“. Luuletuste vahepeal tantsis Jaan Kriveli klarnetimuusika saatel moderntantsija Karmen Ong. Kuulamas-vaatamas oli umbes 40 inimest, palju rohkem poleks kelder mahutanud.
Laupäeval Tõhelgi külaplatsile tulnud ligi 70 inimest laulsid koos ansambliga Laudaukse Kääksutajad esivanematelt pärit tekstide ja kohapeal tekkinud sõnadega regilaule. Rahvas istus suures indiaanitelgis, mille keskel põles lõke.
„See õhtu pakkus kohaletulnud inimestele nii regilaulmise kogemust kui šamaanitrummide põrinat, kandle- ja parmupillihelisid. Väga tore, et pärast esinemist jäi meie seltskonda kauemaks Setumaa juurtega Kairi Leivo, kes on Laudaukse Kääksutajate üks eeslauljaid,“ rääkis kihelkonnapäevade korraldaja, Raasiku rahvamaja juhataja Margit Eerik.
Kairi Leivo, kelle vanaema oli kunagi Setu lauluema, õpetas huvilistele parmupillil mängimist.
Õue kahte suurde auku pandi „küpsema“ kunstidepäeval maapõletus- ja primitiivkeraamika spetsialisti Kaia Lauri juhendamisel valminud savinõud. Korraldaja sõnul on kavas keraamika maapõletust ka edaspidi teha.
Lähemale oma juurtele
Margit Eerik jutustas, et kihelkonnapäevad pole mõeldud massiüritusena, pigem soovitakse vastukaaluks kergetele suvetuuridele pakkuda midagi tõsisemat ja sügavama sisuga.
Seni on ta kõikide kihelkonnapäevade korraldamisel püüdnud haarata tervet Harju-Jaani kihelkonda, kutsunud rahvast avastama või taasavastama selle omanäolisi paiku.
„Kihelkonnapäeva eesmärk on olnud pakkuda inimestele võimalust avastada ja tutvuda oma pärimuslike juurtega ning panna neid väärtustama seda, mis on kodukandis olemas, kuid millest me iga päev ükskõikselt mööda käime. Samas on neist kohtadest võimalik ammutada seda jõudu, mis aitas püsima jääda meie esiemadel-esiisadel,“ selgitas ta ning lisas, et seetõttu on ka päevade moto olnud „Lähemale oma juurtele“.
Rahvamaja juhataja sõnul olid tänavuste kihelkonnapäevade kolm toimumispaika omamoodi sarnased: „Kõik nad on ilustamata ehedad ja ausad kohad, mis on tänapäeva klantsirohkes ühiskonnas väga suur väärtus.“
Kõigil kolmel ettevõtmisel oli rahvast kihelkonna eri paigust – Kehrast, Anijalt, Soodlast, Raasikult, kuid ka Arukülast, Tallinnast, Koselt ja mujalt.
Margit Eerik rõõmustas, et erinevate tegemiste kaudu on saavutatud hea kontakt ja koostöö mitme koha omanike või haldajatega: „Sel aastal tegutsesime koostöös Peningi mõisa omanikega, Anija mõisas tegutsejatega ja Tõhelgi Külaseltsiga. Suur abiline on olnud ka Mait Eerik. Olen neile kõigile väga tänulik ning usun, et nad on arvestatavad partnerid ka järgmiste kihelkonnapäevade organiseerimisel.“
