Harju aasta toetaja OÜ Neio on Kehras pagariäri pidanud üle 20 aasta

2458
OÜ Neio omanikud TIIA ja PEETER NEIO on töö pereettevõttes ära jaotanud: üks vastutab tootmise ja varustamise eest, teine koostab töögraafikuid, võtab inimesi tööle, arvestab palkasid ning on vajadusel ka vahetusautojuht.

Peaaegu sama kaua on OÜ Neio olnud kohalike ettevõtmiste üks sponsor.

Kui perefirma üks omanikest Peeter Neio kuulis, et nad on valitud Harjumaa aasta toetajaks, ei rõõmustanud see algul teda sugugi. Ta kartis, et nüüd on kogu maakonnas kõigil alates sõjaveteranidest koolilasteni Loksalt kuni Paldiskini nende suhtes õigustatud ootus saada toetust.
„Õnneks oli tiitli kaaskirjas asi ilusasti ära seletatud. Nii et kogu Harjumaa ilmselt meilt abi ei looda ja küll me kohalikega ikka hakkama saame,“ sõnab ta.
Kehra pagariäri esitas aasta toetaja tiitlile Anija vallavalitsus. Märgiti, et Neio on pidevalt toetanud nii ülevallalisi heategevuslikke kui väiksemaid ettevõtmisi külades, olnud 20 aastat Anija valla kodukandipäeva korraldaja, toetanud igal aastal jõulukuul valla suurperesid piparkookide või piparkoogitaignaga.
„Tõsi, kohalikke ettevõtmisi oleme jõudumööda toetanud kakskümmend aastat. Raha me ei anna, vaid oma toodangut. Ja päris kõike me ei toeta, abistamine ei ole meie ettevõtte prioriteet, eelkõige oleme uhked selle üle, et suudame oma töötajaile maksta palgad välja alati esimesel kuupäeval ning et me pole kellelegi võlgu,“ räägib Peeter Neio.
Tema abikaasa Tiia Neio on võtnud südameasjaks suurperede toetamise jõulude paiku. Küsib igal aastal valla sotsiaaltöötajatelt nimekirja peredest, kellel raha vajaka ning paneb neile kringlitest-piparkookidest kokku paki jõululauale.
„Eelmisel aastal oli selliseid peresid 15. Kindlasti vaatan, kui palju on peres lapsi, vastavalt sellele arvestan perele ka kringleid, ühest ju ei jagu suurele perele,“ jutustab ta.
Vähekindlustatud perede toetamist alustas Neio umbes 7-8 aastat tagasi masu ajal, kui kõigil oli raha vähe, sealhulgas ka lastega peredel. Küsimusele, miks nad seda siiani teevad, vastab Tiia Neio: „Olen näinud, kuidas laps võtab saiakese ja hakkab seda isukalt sööma. Soovin, et ka neis peredes, kus on raha vähem, oleks rõõmu ja hea tuju, eriti jõulude ajal.“

Pagariäri kasvas koduköögist
OÜ Neio on Kehra sotsiaalkeskuse kõrval kunagi apteegile kuulunud ruumides tegutsenud 1993. aastast. FIEna tehti kondiitriküpsi­seid, stritsleid, kringleid koduköögis juba viis aastat enne seda.
Peeter Neio töötas varem Kehra tehases, selle kõrvalt sõitis veidi aega pealinnas taksot.
„Kui sündis kolmas laps, oli vaja rohkem raha. Kuna proua oli õppinud pagar-kondiitriks, oli see amet tasuvam ning ta oli lapsega kodus, oli võimalus hakata küpsetama. Mul õnnestus pesumasina mootori baasil konstrueerida vahusti, millega teha kondiitriküpsiseid, saime päris lihtsalt loa tegutsemiseks. Kui appi tuli sõjaväest naasnud vanem poeg Ivar, saime töö korraliku hooga käima,“ meenutab ta.
Peeter Neio lisab: „Siis oli lihtne – nõuka-aegsed ettevõtted hakkasid lagunema, kõike oli vähe, tellijaid oli lihtne leida. Vahepeal tegime isegi harilikku saia.“
Nüüd, ligi 25 aastat hiljem näeb tema sõnul pagariettevõtteid rohkem pankrotivara kui edukate seas: „Praegu on väga raske jalga kusagile ukse vahele saada, tegijaid palju ning väikeseid ei taheta igale poole.“
Kehra pagaritöökoda on omaniku hinnangul „nõrgalt plussis“, kuigi kaks korda on ettevõte olnud tõsises kriisis: „Esimene löök oli enne 2000. aastat, kui mitmed suuremad kunded ütlesid meile järjest ära: Harju Tarbijate Ühistu, Selver, Maksimarket.“
Osa hakkas ise saiu-kooke tegema, teised ei soovinud enam väikestelt tegijatelt tellida, valisid suuremad tootjad.
„Meie tellimused vähenesid peaaegu poole võrra. Tegime töögraafikud ümber, panime kondiitrid tihedamalt tööle, sõitsime ümbruskonna läbi  – oli küll poode, mis olid meil varem jäänud kahe silma vahele. Lõpuks sai neid kokku nii palju, et jäime pidama,“ lausub Peeter Neio.Neio
Teine kriis tuli koos masuga ning viis ettevõtte kahjumisse. Isa sõnul oli suur vedamine, et tänu vanemale tütrele Annely Pakkasele hakati Neio toodangut taas tellima Harju TÜ kauplustesse. Sellega saadi küll uuesti „plussi“, kuid kümme aastat Kehras tegutsenud kohvik tuli sulgeda – kuna majanduslangusega tõmbasid mitu kohalikku ettevõtet tootmist koomale ja inimesi jäi vähemaks:  „Osa töölisi käisid meilt varem iga päev saiakesi ostmas. Kaks aastat veel üritasime, lootsime, et asi läheb paremaks, siis jõudis kohale, et saab minna ainult halvemaks. Teised  sarnased  kohad  teenisid  põhitulu  kärakamüügiga, meie ei  soovinud  viinamüüjaks  hakata.“

Hitt – martsipanikringel
Neio põhitoodangu moodustavad saiakesed, pirukad, kringlid, tehakse ka kooke, küpsiseid ja torte. Aeg-ajalt lisandub sortimenti mõni uus toode, kuigi tootmisest välja läheb neid Peeter Neio kinnitusel kiiremini, kui tuleb juurde.
„Uute asjade turule viimine pole lihtne. Praegu pakutakse palju uusi asju, raske on leida midagi sellist, mis hakkaks tõesti hästi minema,“ põhjendab ta.
Viimatine suur õnnestumine oli Neio martsipanikringel. Selle retsepti töötas  magistriõppe ajal välja pere noorem tütar Marin Neio. Isa kiidab, et sama nime all teevad kringlit ka mitmed teised pagariettevõtted, kuid Neio martsipanikringel on jätkuvalt väga menukas: „Ka linnainimesed ostavad meie oma, pidi olema parem. Ehk seetõttu, et me ei ole materjali pealt kokku hoidnud. Samas – kui tuleval aastal peab etiketi peal olema ka kalorite arv, siis võibolla meie oma ei tundugi paljudele enam nii hea.“
Neio saiad-pirukad valmivad öösel. Siis on ametis 3-7 töölist, sõltuvalt sellest, kui palju on tellitud. Lattu ei tehta midagi, kogu toodang viiakse kohe tellijani. Päeval töötavad kondiitrid, tehakse küpsiseid, kooke ja torte. Vaid öö vastu pühapäeva ei töötata.
Kella viie paiku hommikul tuleb esimene auto: „See oli alguses meie esimene väga tugev eelis konkurentide ees, et viisime kauba kohale.“
Neio töötajad on kohalikud inimesed, suurem osa kohapeal väljaõpetatud. Kokku on palgal 15 inimest. Nende seas ka noorem poeg Juhan Neio, kes on ametis pagarina. Erinevatel aegadel on pereettevõttes töötanud ka kolm ülejäänud last, kes vajadusel käivad emal-isal appi siiani. Näiteks jõulueelsel ajal, mil on käsil piparkookide tegemine.
„Aastaid tagasi saime piparkookidega suure osa tulust. Praegu on pakkujaid palju, osa teeb masinatega ja need on tunduvalt odavamad, kui meie käsitsi tehtud piparkoogid. Plaanisime sel aastal piparkoogid ära jätta, aga ei saa, inimesed küsivad. Kuidas siis ikka ütled, et me sel aastal enam ei tee,“ sõnab Peeter Neio.