Lähiajal kuulutatakse välja uus hange Raasiku, Jõelähtme ja Kiili valla jäätmevedaja leidmiseks.
Raasiku vallas on olnud möödunud aasta lõpus ning tänavu alguses probleeme korraldatud jäätmeveoga. Tühjenduskorrad on jäänud vahele või toimunud hiljem, rahulolematust on avaldanud rahvas valla Facebookis ning ka vallavalitsusele ja jäätmevedajale AS Eesti Keskkonnateenused. Ettevõte on probleeme tunnistanud ning põhjendab seda Raasiku valla pikaajalise autojuhi töölt lahkumisega.
Rahulolematus teenuse kvaliteediga ajendas vallavalitsust, ühishanke korraldanud Harjumaa Ühisteenuste Keskust (HÜK) ning prügivedajat mitmeid kordi kohtuma ning olukorda arutama. Märtsis esitas ettevõte vallale taotluse hinnatõusuks alates 1. maist, vastasel korral leping lõpetatakse.Vallavalitsus otsustas, et hinnatõusuga nõustuda ei saa, leping Eesti Keskkonnateenustega lõpetataksegi.
Möödunud nädalal oli Harjumaa Ühisteenuste Keskuse juht Tõnu Tuppits Raasiku volikogu istungil. Ta rääkis, et praegu kehtib Raasiku vallal ühine jäätmeveohange Kiili ja Jõelähtme vallaga. Kõige rohkem on probleeme olnud tema sõnul just Raasiku vallas. Kiili ja Jõelähtme vallas nii suuri probleeme pole, kuid hinnatõusuga pole rahul ka nemad.
Viimane kohtumine oli HÜKi, Raasiku ja Jõelähtme valla juhtidega ülemöödunud reedel. Tõnu Tuppits lausus, et kuigi praegu kehtiv hankeleping on aastani 2020, leping lõpetatakse, kuna teenuse kvaliteet pole piisav ning HÜKi liikmed hinnatõusuga ei nõustu. Ta tõi näite, et viimane suurem prügiveoringi hilinemine oli Raasiku vallas 6. aprillil, kui sadakond konteinerit tühjendati kolm päeva hiljem. Prügivedaja põhjendas, et auto oli teel ära lagunenud.
Uus vedaja 5-6 kuuga
HÜK plaanib kuulutada välja uue hanke lähiajal. Praegu on Eesti Keskkonnateenustega kokkulepe, et jäätmevedu läheb sujuvalt üle, vahele ei tohi jääda vaakumit, kus jäätmevaldaja ei tea, kes, millal ja mis hinna eest tema prügi ära viib. Uue vedaja leidmine, menetlus ja jäätmeloa taotlemine võtab aega 5-6 kuud.
Praeguste prügiveohindade kohta ütles Tõnu Tuppits, et need on soodsad. Ta märkis, et Harjumaal on ka vabaturupiirkondi, kus jäätmevedu pole korraldatud. Seal algavad hinnad 8-9 eurost konteineri tühjenduskorra kohta.
Ta lisas, et hind on praegu ainult segaolmejäätmetel – haljastus- ja suurjäätmeid saab ära anda tasuta. Sageli ei teata või ei usuta, et suurjäätmeid, näiteks diivaneid ja vaipu saab tasuta ära anda, kui tellida järele tasuta kastiauto. Tuleb vaid ette teatada eeldatav kuupmeetrite arv. Valla keskkonnaspetsialist Alari Kruusvall märkis, et suurjäätmete ära andmise teenus on vallas olnud viimased 10 aastat, kuid sageli ei kiputa uskuma, et see on tasuta.
Juttu tuli ka jäätmete taaskasutusest. Tõnu Tuppits märkis, et Raasiku vallas ei lähe taaskasutusse praegu mitte midagi, kõik viiakse Iru põletustehasesse. Ta märkis, et liigiti kogumine ei toimi, kui üks viib konteinerisse puhast pappi, teine kasutatud mähkmed sinna peale.
Võimalus viia konteinerid teeristidesse
Ta rääkis, et kui eelmises hankes 2016. aastal oli oluline see, et hind ei tohiks tõusta, vaid pigem langeda, tuleb uues hankes pöörata rohkem tähelepanu kvaliteedile, kuna madal hind ei kompenseeri kvaliteeti.
Ivar Vilberg uuris, kuidas on tagatud, et uue hankega ei lähe prügiveohind kallimaks: „Turul on kolm-neli pakkujat. Kui korraldame uue hanke, võime saada sama firma, kuid kahesajaprotsendilise hinnatõusuga. Ehk oleks mõistlik teha hange ainult Raasiku valla peale eraldi. Meie vald on kompaktsem kui näiteks Jõelähtme vald rannaküladega.”
Tõnu Tuppits vastas, et HÜK on korraldanud viimase aasta jooksul 10 jäätmeveohanget Eesti eri piirkondadesse. Tavaliselt võidab kas Ragn-Sells või Eesti Keskkonnateenused, hinnaerinevus on sageli vaid 10 senti, kord jääb peale üks, siis teine ettevõte. Lisaks on turul ka Ekovir OÜ ning Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus.
Ta lisas, et mullu sügisest kehtima hakanud riigihangete seaduse redaktasioon ei võimalda nii järsku hinnatõusu, kuigi seda on tehtud paljudes kohalikes omavalitsustes. Kui ettevõtja viitab töötajate palgatõusule või käitluskoha hinnatõusule, tuleks seda pidada tavaliseks äririskiks. Sageli pole kohalikel omavalitsustel sageli julgust ja võimalust jäätmeveoettevõtjatele vastu seista.
Ka on HÜKil plaanis hakata tegema tõhusamat järelevalvet, saada eelnevalt prügivedaja veolehed, et oleks teada, mis aadressidele peab auto päeva jooksul jõudma. Praegu saab HÜK hilinemisega teada, kui vedu ei toimunud.
Üks võimalus, kuidas prügiveo hinnalt kokku hoida, oleks viia konteinerid kodust kaugemale tee äärde. Ta sõnas, et võrreldes Jõelähtme vallaga on Raasiku valla konteinerid raskemini kättesaadavad. Aega võtavad prügiauto tagurdamised taluhoovides, kus pole ümberpööramise ruumi. Samas võiks konteinerid olla teede ristumiskohas, kus kunagi olid piimapukid, nüüd postkastid. Kas hajaasustuse elanikud oleksid valmis oma konteinereid suurtele teedele lähemale tooma, on Tõnu Tuppitsa sõnul arutamise koht.