Kuusalu vallavalitsus korraldas reedel, 11. märtsil Kolgaküla rahvamajas foorumi, et tähistada 5 aasta möödumist kahe valla tegelikust liitumisest.
Foorum äratas tähelepanu ning esmaspäeva, 14. märtsi varahommikuks olid Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ja volikogu esimees Andres Paomees kutsutud ETV otsesaatesse Terevisioon, kus saatejuhid Urmas Vaino ning Katrin Viirpalu küsisid neilt, mida on elanikud kahe valla ühinemisest võitnud.
Vallajuhid selgitasid, et osutatavad teenused on läinud paremaks, ühise rahakotiga suudeti masu paremini üle elada, ametnike arv on oluliselt vähenenud, valitsemiskulud jäänud 2005. aasta tasemele, ehkki hinnad ja palgad on vahepealsete aastatega tõusnud. Ka kinnitasid nad, et ühinenud Kuusalu vallas ei ole suurem vald matnud väiksemat enda alla, ehkki Loksa vallas oli liitumise ajal ligi 1900 ja Kuusalu vallas 4700 elanikku.
Kuna IRL ja Reformierakond peavad praegu koalitsiooniläbirääkimisi ja üks teemadest on ka haldusreform, uurisid saatejuhid, mida Kuusalu valla esindajad soovitavad Eesti väikestele valdadele. Vallavanem ja volikogu esimees olid mõlemad seda meelt, et tuleks analüüsida valdade jätkusuutlikkust ning majandamisvõimalusi liitumise korral, põhjalikult naabritega läbi rääkida, emotsioonid jätta kõrvale – see, kes saab vallavanemaks või kus hakkab asuma vallamaja, on väikese tähtsusega ja peaks kõne alla tulema siis, kui olulistes küsimustes on kokku lepitud.
Veidi kõneldi ka Loksa linnast, mis Urmas Vaino sõnul on kui halduse paranähtus, tegutseb endiselt eraldi, ümber on Kuusalu vald.
Urmas Kirtsi kommenteeris, et Loksa linna- ja Kuusalu vallavolikogu on algatanud läbirääkimised, need ei ole edasi liikunud. Äsja koos valimistega läbi viidud rahulolu-uuringus küsiti vallarahvalt arvamust Loksa linnaga liitumise kohta, 10 protsenti oli nõus, sama palju arvasid, et kunagi hiljem ning 40 protsenti ütles „ei“ ja 40 protsenti ei osanud seisukohta võtta.
Urmas Vaino soovis intervjuu lõpuks jõudu turismibusside vastuvõtmiseks, kui üle Eesti tulevad ametnikud vaatama õnnestunud haldusreformi Kuusalu vallas nagu elavas muuseumis.
Regionaalminister kirjeldas tulevikutendentse
Foorumi päevakava oli kokku pandud sedasi, et kõigepealt tervitas kohalolnuid volikogu esimees. Seejärel näidati suurelt ekraanilt kaadreid Kuusalu ja Loksa vallavolikogude ühisistungilt Kuusalu keskkooli aulas 10. märtsil 2005, kui mõlemad volikogud otsustasid liita vallad koos kohalike valimistega sama aasta sügisel.
Pärast seda said sõna regionaalminister Siim Valmar Kiisler ja Harju maavanem Ülle Rajasalu. Nende järel tegid ühinemisele eelnenud ajast ülevaate endise Loksa valla volikogu esimees Tõnu Tamm ja vallavanem Madis Praks ning Kuusalu tookordne vallavanem Herko Sunts. Sel ajal Kuusalu volikogu esimees olnud Kalmer Märtson polnud reedel Eestis. Lõpuks analüüsis vallavanem Urmas Kirtsi põhjalikumalt, kuidas praeguseks ajaks on täidetud ühinemislepingut.
Regionaalminister Siim Valmar Kiisleril oli palutud rääkida teemal „Eesti haldussüsteem aastal 2020“. Minister tõdes, et ei saa kindlalt öelda, milline see on kümne aasta pärast. Neljapäeval arutasid parteide esindajad läbirääkimistel haldusreformi teemat, otsust vastu ei võtnud.
„Saan kirjeldada trende, mis Eestis praegu toimuvad. Tuleb kohaneda muutustega, Eesti elanikkond vananeb, maaelanike arv kahaneb. Soomes ja Rootsis on linnaelanikke üle 80 protsendi rahvastikust. Mida rohkem jagame põllumajandustoetusi, seda enam ostetakse seadmeid ja vähem inimesi osaleb põllumajandustootmises. See aeg on ümber, kui põllumajandus pakkus tööd paljudele.“
Ta tutvustas mobiiltelefonide asukohtade järgi koostatud analüüsi – kus paiknevad telefonid öösel, kuhu liiguvad päeval. See näitab, millised on tegelikud tõmbekeskused, kus käiakse tööl ja elatakse.
Valdade liitmise kohta sõnas ta, et tema soovitab ühinemist: „Ääremaaks muutuvad need, kes jätkavad üksi ning tuhande või kahe tuhande elanikuga. Elu läheb neist mööda, võidavad suuremad.“
Herko Sunts küsis, kas riik soodustab ühinenud valdasid toetuste jagamisel, nagu on lubatud. Minister vastas, tema haldusalas on seda rakendatud, kui toetusrahade eraldamisel on omavalitsuste projektidel võrdsed punktid, eelistatakse liitunuid.
Maavanem: „Nagu enklaavid teiste sees.“
Harju maavanem Ülle Rajasalu tõdes, et Harjumaal on veel palju omavalitsusi, mis asuvad nagu enklaavid teiste valdade sees. Näiteks Aegviidu, Saue linn ja vald, Keila linn ja vald, Paldiski võiks ühineda Pakri poolsaarega.
Ka ärgitas ta naaberomavalitsusi tegema omavahel koostööd, näiteks on Saue vald asunud koos naabritega rajama ühist lasteaeda. Valdade piirid ei tohiks inimeste eluolu jaoks midagi tähendada, ta peaks saama minna perearsti juurde teise valda, kui sinna on sõita lihtsam.
Veel pani maavanem südamele, et ei laristataks projektirahadega: „Kas ikka kõik peab endal olema? Kui ühes rahvamajas on savipõletusahi või kangasteljed, tahetakse neid teise ka, selle asemel, et koostööd teha.“
Endised vallajuhid kiitsid head läbisaamist
Tõnu Tamm meenutas, kuidas kümmekond aastat tagasi räägiti, et rõngasvallad sundliidetakse pärast 2002. aastat. Loksa valla ja linna liitumisläbirääkimised venisid, ka haldusreformi riiklikud plaanid muutusid. Loksa linn ei tundnud ühinemise vastu huvi enne, kui olid alanud Loksa ja Kuusalu valla läbirääkimised.
Madis Praks tutvustas Loksa piirkonna haldusjaotuse ajalugu, enne nõukogude aega oli seal Kõnnu vald, Loksa vald loodi koos Eesti taasiseseisvumisega.
Liitumise ajaks olid mõlemad vallad tulude poolest elanike kohta enamvähem võrdsed – Kuusalu 10. ja Loksa vald 16. kohal. Kahte valda on sidunud ühine nimetaja – Kuusalu kihelkond ehk ühesugune kultuuriline ja ajalooline taust. Tugeva eelduse ühinemiseks andis inimeste omavaheline suhtlemine.
Herko Sunts analüüsis, kas enne ühinemist sai tehtud kõik vajalik või oleks võinud olla midagi teisiti. Mõlema valla esindajate omavahelised konsultatsioonid algasid 2003. aasta sügisel ehk kaks aastat varem, kui liitumine sai teoks. 2004. aastal telliti firmalt Geomedia analüüs kahe valla hetkeolukorra kohta.
Sügisel viidi läbi rahvaküsitlus, detsembris otsustasid volikogud, et ühinemine tuleb.
„Kogu protsessis oli oluline roll infol. Ilmusid artiklid, avatud oli eraldi veebileht. Rahvaküsitlusel käis arvamust avaldamas 10 protsenti valimisealistest kodanikest, meie tõlgendasime seda, et rahvas on passiivne, seega rahul. Ilmuma hakkas Loksa Elu, mis üritas näidata, et liitujad teevad valesti, kuid ka see ei toonud rahvast oma seisukohta avaldama. Võib-olla oleks pidanud info paremaks levitamiseks veel midagi tegema,“ arutles Kuusalu endine vallavanem.
Ta rääkis veel, et liidetud omavalitsuse elanikest 70 protsenti olid endisest Kuusalu vallast ja 30 protsenti Loksa poolelt. Kohe esimestel ühistel valimistel jagunesid valimisliitudes ja erakondade nimekirjades kohad umbes samas vahekorras, vastavalt 60 ja 40 protsenti. Kõikides nimekirjades oli kandidaate mõlemast vallast, volikogu koosseis kujunes sama vahekorraga ning samamoodi on ka nüüd, poolteist aastat pärast viimaseid kohalikke valimisi.
Ühinemine oli õige otsus
Vallavanem Urmas Kirtsi analüüsis ühinemislepingut, millega lepiti kokku mõlema poole olulisemad arendustegevused. Loksa valla arengukavas oli 17 tegevust, nendest on tehtud 16 ehk 94 protsenti. Kuusalu valla arengukavas oli tegevusi 21, täidetud on 15 ehk 71 protsenti.
Liitumise ajal oli kahes vallas kokku 37,5 ametnikukohta, nüüd on vallas 29 ametnikku.
Äsjases rahulolu-uuringus küsiti, kas Kuusalu ja Loksa valla ühendamine oli õige otsus. Vastas 1049 inimest, otsust pidas valeks 30,7 ja õigeks 46,6 protsenti, ülejäänud vastasid, et ei oska öelda, kuna ei tunneta muutusi.
Vallavanema esinemisest teeme põhjalikuma ülevaate järgmises Sõnumitoojas.