Ettevõtlustoetustest Ida-Harjus ning soovitusi taotlejatele

751

Kätte on jõudnud Euroopa Liidu struktuurifondide rahastamisperioodi 2007-2013 viimane aasta.  

Ettevõtlusega alustamiseks ning äri arendamiseks suunatud toetuste väljastamisega tegelevad mitu organisatsiooni. Üks olulisem on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), kes on Ida-Harju piirkonnas väljastanud praeguse perioodi vältel 102 toetust, kokku ligi 3,4 miljonit eurot. Toetuse keskmine suurus oli 33 400 eurot. Aastatel 2007-2013 on esitatud piirkonnast EASile 159 taotlust.

Arvele võetud töötutel ning koondamisteatega tööotsijatel on võimalik taotleda Töötukassalt ettevõtluse alustamise toetust. Toetuse summa on 4474 eurot ning eeltingimus on taotleja ettevõtluskogemus, majandusalane haridus või ettevõtluskoolituse läbimine. 2007. aastast 2011 lõpuni on Töötukassa  selleks jaotanud kokku 7,6 miljonit eurot.

Maapiirkonna ettevõtjatele võivad huvi pakkuda PRIA toetused ning Leader-programm maaelu arendamiseks suunatud projektidele. Ida-Harju piirkonnas on vahemikus 2007-2013 määratud Leader-meetme projektitoetusi kokku ligi 1,37 miljonit eurot, mis on jaotunud 163 taotluse vahel. Toetuse keskmine suurus on ligi 8400 eurot.

Üleriigiliselt on sama aja jooksul jaotatud Leader-meetme kaudu kuni 86 miljonit eurot.

Kui varasemat arvestatavat ettevõtlustausta ja taotluste kirjutamise kogemust pole, aga on huvi taotlusvõimaluste kohta lähemalt teada saada, siis on kasulik pöörduda Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (HEAK) poole, sealsed töötajad omavad pikaajalist kogemust erinevate äriprojektide nõustamisel.

Ettevõtluskonsultant Kristina Viisalu ütleb, et nende juures käib aastas ligi 1000 klienti, valdav enamus neist alles plaanivad alustada ettevõtlusega. Ligi 15 protsenti, peamiselt väiksemad ettevõtted, on juba tegutsevad. HEAK konsultantidelt saab tasuta suuniseid edasiseks tegevuseks. Uurida tasub kodulehte www.heak.ee/ettevotjale.

HEAK nõustamise järel rahastust taotlema läinutest on positiivse vastuseni jõudnud kuni kolm neljandikku. Konsultandid oskavad tähelepanu pöörata nii äriplaani sisulistele kitsaskohtadele kui ka taotluste vormilistele puudustele.

Kristina Viisalu soovib taotlejatele südamele panna, et äri­plaani kirjeldamisel tuleb olla põhjalik. Võib juhtuda, et plaani koostaja on idee korralikult läbi mõelnud, kuid jätnud arvestamata, et rahastamisotsuse tegemisel on hindajatel käes need materjalid ja see informatsioon, mis kirja on pandud.

Ette tuleb olukordi, kus nõustamisele tulnud inimene leiab, et ettevõtja­elu talle ei sobigi. Ka sellist tulemust võib pidada positiivseks just taotleja enda jaoks – varase selguselejõudmise tulemusena jääb palju aega ja muid ressursse kulutamata.

Tuleb jälgida ka projekti sisulise poole vastavust toetuse nõuetele. Näiteks võib taotlus jääda rahuldamata, kui projekti eesmärgid ei sobi rahastamismeetme eesmärkidega, plaanid on ebarealistlikud, puuduvad ressursid ja projekti elluviimiseks vajalik kompetents.

Leader-meetmest toetuse taotlemisel on oluline jälgida, et projekti eesmärgid sobituksid kohaliku Leader-tegevusgrupi määratletud strateegiliste suundadega.

Järgmine rahastusperiood tuleb aastatel 2014-2020.

Kuidas meetmete vahel vahendid uueks perioodiks jaotuvad, selgub täpsemalt 2013. aasta teises pooles ja 2014. aasta alguses.