„Eesmärk on tegeleda purjespordiga, juba praeguste õpilaste seas võib olla tulevane olümpiavõitja,“ ütleb Hara jahtklubi treener INGRID RANDLAHT.
Möödunud pühapäeva pärastlõuna Hara sadamas. Liikumas oli matkajaid ja autoturiste, nagu ikka, kui suvi käes ja ilm ilus. Lisaks saabus Kuusalu valla rahvast mitmest külast – tuldi, et osaleda purjetamistrennis.
MTÜ Hara Sadam asutaja ja juht Tarvi Velström Virve külast sõitis purjekate hoiuks sadamarajatiste külje alla toodud metallkonteineri juurde kalapaadiga – ta aitab purjetamistundides julgestajana. Kui juulis alanud purjetamiskursuste õpilased on nelja Optimisti, kahe Laseri ja ühe Zoom 8ga merel, tuleb treeneril olla julgestuspaadiga lähedal, et anda nõu ja vajadusel aidata. Pärituulega on algajatel suhteliselt lihtne purjekaga edasi liikuda, keerulisem on pautida ehk ümber pöörata ja vastutuult tagasi tulla.
Treener on Ingrid Randlaht Uuri külast – Uuri loomakliiniku üks asutaja, tuntud ratsasportlane ja sadulsepp. Abi- treener on Karl Taal Kuusalust – edukas karatesportlane, kes läheb Kuusalu keskkooli 12. klassi. MTÜ Hara Sadam otsis rannakülla purjekoolituse jaoks treenereid ja leidis nad Kuusalu valla maaküladest.
Ingrid Randlaht rääkis, et lapsena tegeles aastaid purjespordiga. Kodu oli Pirital, vanatädi töötas Pirita purjespordikeskuses ning temast sai kaheksa-aastaselt Kalevi jahtklubi purjespordikooli õpilane: „Suviti elasingi hommikust õhtuni purjespordikeskuses. Võistlesime Optimistidel rahvuslikul tasemel nii palju, kui tol ajal võimalust oli. Piiri avanemisel sai käia jõudu katsumas ka välismaal. Kui oskusi hakkas piisavalt olema, tulid spordikoolides segased ajad, tuge ja toetust jäi kõige vajalikumal momendil väheks, tee saavutusspordini katkes. Hakkasin tegelema ratsutamisega. Purjetamise juurde naasin hiljem oma perega, kui tekkis võimalus soetada avamere purjetamiseks endale jaht. Poeg Jens sai esimest korda merele kaheksakuusena, tütar Imbi kahekuusena. Abikaasa Jaanus Randlaht õppis Mereakadeemias.“
Karl Taal ütles, et purjetamine on talle huvi pakkunud ning kui nägi purjetamistreeneri otsimise kuulutust, otsustas endast teada anda. Kevadel käis Pirital Kalevi jahtklubis purjetamiskoolitusel.
MTÜ Hara Sadam asutatud Hara jahtklubi valendavaid purjekaid saab Hara saare, endise militaarsadama ja ranna vahele jääval lahesopil näha kolmapäeva õhtul ning laupäeva või pühapäeva hommikul või õhtupoolikul. Kuna aluseid on esialgu vähe, aga õpilasi paarkümmend, toimub koolitus kolmes õpperühmas ja ka siis peavad osad kaldal oma järge ootama.
Purjetamiskursused algajatele sisaldavad 10 treeningkorda. Osalustasu on 50 eurot. Alustati meremehesõlmede tundmaõppimisest, tuuleteooriast ja füüsikareeglitest, harjutati esmalt maismaal, siis prooviti merel. Eelmisel kolmapäeval oli algajatele purjetajatele tuul liiga tugev, merele ei mindud, treeniti rannas.
Ingrid Randlaht: „Purjetamine on parim spordiala, mida siin mere ääres harrastada – aitab õppida merd tundma ja austama. Praeguste õppijate seas on poisse ja tüdrukuid, mehi ja naisi. Juba on ka neid, kes on huvitatud sportlikust edasiminekust. See tähendab lisaks meremeheoskustele head füüsilist vormi, tipp-purjetaja peab füüsiliselt olema sama tugev kui tippsuusataja. Nooremaid kui 8aastased me kursustele ei luba, sest ütlen ikka – paadiga merel olles on pidev kriisiolukord, laps peab suutma paadis iseseisvalt kiireid otsuseid vastu võtta.“
Klubi asjaajamisega tegelev Aive Mõttus: „Hara jahtklubi eesmärk on tegutseda spordiklubina. Juba näeme, et algajate laste seas on andekaid, kes oskavad hästi tuult tabada ja võiksid olla edukad purjesportlased.“
Algajatele ideaalsed tingimused
Tarvi Velström kiitis, et Haras on algajate koolitamiseks väga head looduslikud tingimused – lahesopp sadama kõrval on turvaline ja vaikne, kõrged sadamarajatised meres varjavad põhjatuult.
Sadama omanik on OÜ Estma, kuid ettevõte seal midagi ei teinud. MTÜ Hara Sadam pidas omanikega läbirääkimisi ja on saanud sadama määramata ajaks enda kasutusse. Oma jahtklubi ideed oli mõlgutatud varemgi. Et purjetamine pakub väga huvi ja õppijaid jaguks, sai selgeks paaril eelmisel suvel Juminda Poolsaare Seltsi eestvedamisel korraldatud noorte merepäästjate laagris, kus prooviti muude tegevuste kõrval lastega ka purjetamist.
„Mul poisina oli oma purjekas, Lutš. Kuidas see saadi, ei tea, aga ju ma väga tahtsin. Olin iseõppija, tuul õpetas,“ lausus Tarvi Velström.
„Nüüd enda pojad tahavad purjetada, paljud noored ja täiskasvanud rannaküladest ning mujalt tunnevad huvi. Kõik, mida jahtklubi arendades teeme, on mõeldud kogu Kuusalu valla rahvale, eelkõige lastele. Plaan on pakkuda Loksa, Kolga ja Kuusalu koolile, et talveperioodil avaksime seal purjetamisringid, õpetaks purjetamisteooriat, veeliiklust. Ingrid Randlaht ja Karl Taal on lubanud juhendajatena aidata ka koolides.“
Purjekate ostmiseks kirjutas MTÜ Hara Sadam eelmisel aastal rahataotlusprojekti, et saada MTÜ Arenduskoda kaudu Leader-toetust. Rahastust ei tulnud, hindajate hilisem suusõnaline kommentaar oli, et purjekad on luksuskaup.
„Me ei saa sellist seisukohta hindajatele pahaks panna, tegu on valdavalt maismaa inimestega. Püüame end tõestada ja oma eesmärke selgeks teha,“ kommenteeris Tarvi Velström.
MTÜ Hara Sadam ostis 7 kasutatud purjekat sel kevadel Kalevi jahtklubilt. Tänavu saadakse ka Leader-toetust, FIE-le Tarvi Velström on lubatud toetusraha jahtklubi soojakute jaoks. Need peaks paika saama sügiseks, järgmisel suvel on purjetajatel võimalik kasutada riietusruumide ja kuivatuskappidega soojakuid.
Kohaliku riigikoguliikme Artur Talviku vahendusel sai MTÜ Hara Sadam riigieelarvest poliitilist niiöelda katuseraha 7500 eurot, see kulub Tarvi Velströmi sõnul uute purjekate soetamiseks.
„Edaspidi oleks vaja lisaks väikestele purjekatele ka suuremaid purjekaid 420 ja 470, millel on kaks purjetajat, rooli- ja soodimees, ning saab kasutada spinnakeri,“ märkis Tarvi Velström.
„Mida rohkem siin toimetame, seda enam lisandub asju, mida on vaja juurde, ja probleeme, mida tarvis lahendada. Tõime välikempsu, nüüd tuleb elektri ja veega liitumine ära teha,“ tõdes ta.