„Viimased paarkümmend aastat on elatud teadmisega, et paljud ebamugavused meid ei puudutagi. Kriisivalmidusega tegelemine oli varem üksikute entusiastide togida, aga 24. veebruaril 2022 ründas Venemaa Ukrainat ning väga paljud on hakanud tõsiselt võtma halbade aegade saabumise tõenäosust ja vajadust selleks valmistuda. Loomulikult soovime, et kriise ei tekiks, kuid nendeks tuleb valmis olla, kriisiplaaniga kavandatakse harjumuspärase elukorralduse säilitamine mitteharjumuspärases olukorras. Praegu on võimelised kriisi korral seitse päeva iseseisvalt toime tulema vaid 15 protsenti Eesti elanikest,“ lausus elanikkonnakaitse kriisikoolitaja Erki Vaikre MTÜst Estlander möödunud reedel Kolgaküla rahvamajas, kuhu kohalik rahvas kogunes arutama kogukonna kriisiplaani koostamist.
Erki Vaikre kuulus elanikkonnakaitse aluste koostamise riiklikku toimkonda. Eesti elanikkonnakaitse kontseptsioon kinnitati 2016. aasta lõpus. Selles on märgitud ka seisukoht, et inimesed peaksid kriisis 7 päeva ise hakkama saama. Ent tsiviilkaitse ehk elanikkonnakaitse tookord loodud vundament jäi tema sõnul rohtuma ja vajus vett täis, kontseptsiooni alusel tegutsema ei hakatud.
Kriisikavade vajalikkust näitas ka hiljutine kriisikogemus, Kuusalu vallas jäid suurte tormikahjustuste tõttu 2700 peret vooluta, kokku umbes 7000-8000 inimest. Tema pere oli Uuri külas samuti elektrita, internetti polnud. Et esmaspäevaks Kuusalu valla koolid tormi tõttu suleti, said nad teada tänu õpetaja saadetud sõnumile. Teade oli pandud veebi ja Facebooki, aga sealt ei olnud võimalik näha. Kriisikava koostades tuleb läbi mõelda kriisivalmidus, ka info edastamise viisid nii looduskatastroofide ja õnnetuste, aga nagu Ukraina ja Iisraeli sündmused näitavad, samuti sõja või terroriakti korral.
Kolgaküla Seltsi tegevjuht Kaisa Linno selgitas oma küla kriisiplaani koostamise ideed: „Käesoleva aasta alguses tuli vallamajast teade, et külad võiksid osta generaatoreid. Kolgaküla Seltsi juhatus arutas ja leidsime, alustada võiks sellest, et mõtleme, mida ja kuhu meil on vaja, teeme kriisikava. Küsisime ja saime selleks toetust kohaliku omaalgatuse programmist. Kutsusime nõu andma naaberkülast Erki Vaikre. Samas on ka päästeamet ja liikumine Kodukant alustanud üleriigiliselt kriisikoolitustega, meie piirkonna rahvast oodatakse 1. novembril Anija valda Pikva seltsimajja.“
Neidki koolitajaid juhendanud Erki Vaikre tunnustas Kolgaküla algatust: „Ka suurte riikide kogemus näitab, et riik ei jõua kriisi korral iga üksikisikuni, samuti ei jõua omavalitsus. Pikaajalise kriisi korral on kogukonnal väga suur tähtsus.“
Ta soovitas kriisiplaani koostamisel võtta aluseks MTÜ Estlander veebilehel estlander.org avaldatud näidis, leppida kokku ja panna kirja kogukonna kriisijuht, side- ja teavitusjuht, personalijuht, logistika- ja varudejuht, kriisikeskuse asukoht. Kaardistada tuleb külas asuvad talud ja sealsed elanikud ning nende abivajadus või võimekus teisi aidata, samuti küla teed ja sillad, maastiku muud eripärad. Kirjeldada tuleb võimalikud riskid ja ohud külas, transpordivõimalused, toiduainete ja kütuse ning muud vajalikud varud, teabe edastamise variandid.
Koolitaja rõhutas ka piirkondliku koostöö olulisust – leppida kokku naaberküladega, kuidas saab üksteisele abiks olla. Oluline on läbi mõelda suurte kriiside korral lähimatest rahvarohketest asulatest tulenev võimalik oht, kui korrusmajadest hakatakse olude sunnil liikuma küladesse või neist läbi. Samas saavad suuremad keskused pakkuda lahendusi – Loksal on tänu endisele haiglale, praegusele hooldekodule ja kiirabile kogemustega meditsiinitöötajaid, vajadusel saab anda peavarju suurtes ühiskondlikes hoonetes.
Koolitusel küsiti Erki Vaikrelt, kas on olemas riiklik kava, kuhu ohu korral Kolgaküla rahvas evakueeritakse.
Ta vastas, et selline kava peab olema vallal: „Evakueerimisel on omavalitsuse tasand peamine. Minu hinnangul on kohaliku omavalitsuse kriisiplaani koostamine mahukas töö, kahele inimesele täiskohaga tegevus kolmeks kuuks. Mida rutem valmib valla kriisiplaan, seda paremini saavad kogukonnad teha oma kriisiplaani.“
Kolgakülas tõdeti, et ehk saadakse nende algatusest ja kriisplaanist ka vallamajas indu valla kriisiplaani koostamisel.
Lepiti kokku, et Kolgaküla kriisiplaani koostamiseks tehakse 7. novembril külakoosolek, kus luuakse töörühm, kes alustab kaardistamisega.
Kuusalu valla kommunikatsioonispetsialist Ere Uibo ütles valla kriisiplaani koostamise kohta: „Suvel toimus vallamajas päästeameti osalusel laiendatud kriisikomisjoni õppepäev, kus saime tegevuskava ja juhendmaterjalid kriisiplaani tegemiseks. Nüüd on töös riskide kaardistamine ja riskianalüüs. Seejärel saame asuda plaani kokku kirjutama ning selle vastu võtta, kui riik on kehtestanud valmisolekuseaduse. Kriisiplaani valmimise tähtaeg pole veel paika pandud.“