ERIK JÜ­RIÖÖ: „Tä­na­vu saa­vad ÜVK­ga lii­tu­mis­või­ma­lu­se Raa­si­ku val­las 348 ja Aeg­vii­dus 40 kin­nis­tut.“

OÜ Ra­ven ju­ha­ta­ja ERIK JÜ­RIÖÖ, kui­das lä­heb Raa­si­ku ja Aru­kü­la ale­vi­kes ning Aeg­vii­dus Ni­ker­jär­ve piir­kon­nas ühis­vee­vär­gi ja -ka­na­li­sat­sioo­ni ra­ja­mi­ne?
„Ku­na möö­du­nud talv soo­sis ehi­ta­jaid, on suu­rem osa pro­jek­ti­dest lõpp­faa­sis. Kõi­ge kau­ge­ma­le on jõu­tud Raa­si­ku kesk­a­su­las. Seal töö­ta­sid kolm et­te­võ­tet. Esi­me­se osa, mi­da ehi­tas AS Ter­rat, ehk Tal­lin­na maan­tee, Nur­me, Või­du, Aia, Koi­du ja Saa­re tä­na­va ÜVK koh­ta esi­tab et­te­võt­te lä­hia­jal ka­su­tus­loa taot­lu­se. Te­gi­me seal eel­mi­sel nä­da­lal üle­vaa­tu­se, mõ­ned väi­ke­sed mär­ku­sed olid, aga uue to­rus­ti­ku­ga on nii seal kui mu­jal kes­ka­su­las kõik kor­ras. To­rud on maas, pump­lad pai­gas, neist vii­ma­seid tes­ti­tak­se ja ühen­da­tak­se, veep­roo­vid on võe­tud ja need on sa­mu­ti kor­ras. AS Viim­si Kee­vi­tus, kes ra­jas ÜVK-d Tal­lin­na maan­teest ku­ni raud­tee­ni, tes­tib pump­lat ja taas­tab hal­jas­tust. We­si­co Pro­jekt OÜ, kes ehi­tas Jä­ga­la maan­tee äär­se­tel tä­na­va­tel, on muud tööd lõ­pe­ta­nud ja taas­tab teid. Kõi­gil tu­leb te­ha veel hal­jas­tus­tööd, neid on se­ga­nud pa­du­vih­mad. Kui­gi pro­jek­ti­de val­mi­mis­täht­aeg on aas­ta lõ­pus, esi­ta­vad kõik kolm et­te­võ­tet ka­su­tus­loa taot­lu­se ilm­selt hil­je­malt sep­temb­ris.

Raa­si­ku kir­deo­sas, Pae tä­na­va piir­kon­nas, pai­gal­da­tak­se to­ru­sid. Sel­le pro­jek­ti täh­taeg on mais, kuid Viim­si Kee­vi­tu­se pro­jek­ti­ju­hi sõ­nul ta­ha­vad nad ju­ba ok­toob­ri lõ­puks ka seal val­mis jõu­da.

Aru­kü­las-Kurg­la piir­kon­nas on Viim­si Kee­vi­tu­sel sa­mu­ti ae­ga ke­va­de­ni, kuid plaa­ni­vad tä­na­vu valmis saada. Män­ni­ku piir­kon­nas on to­ru­tööd lõ­pe­ta­tud, tee­ka­ten­did taas­ta­tud, te­ha on veel hal­jas­tus. Eel­mi­sel nä­da­lal te­gi­me ka seal ob­jek­ti üle­vaa­tu­se, mõ­nes ko­has oli tee­del pa­ran­da­mist va­ja­vaid koh­ti. Kurg­las pai­gal­da­tak­se veel to­ru­sid, toi­me­ta­tak­se pump­la­ga.

Ni­ker­jär­vel on Al­tos Teed OÜ-l ae­ga aas­ta lõ­pu­ni. Seal on tööd ko­ha­ti üs­na kee­ru­li­sed, sest jär­ve äär­de tu­leb to­rud pai­gal­da­da ava­kae­vi­ku­ga. Puu­ri­mis­tööd on teh­tud, prae­gu käi­vad­ki tööd ava­kae­vi­ku­te­ga. Au­gus­ti al­gu­se sei­su­ga oli to­ru­töö­dest ju­ba 65 prot­sen­ti valmis. Vii­ma­se in­fo ko­ha­selt alus­ta­tak­se ka­ten­di­te taas­ta­mist, as­fal­tee­ri­mist ja hal­jas­tus­töid sep­temb­ri kes­kel ning lõ­pe­ta­tak­se ok­toob­ri lõ­puks. Ka seal jõu­tak­se det­semb­riks val­mis.

Kõi­ki­de pro­jek­ti­de­ga tu­li kae­ve­töö­de käi­gus väl­ja et­te­nä­ge­ma­tuid asju. Raa­si­kul ja Aru­kü­las oli suuri prob­leeme pae­ki­vi­ga – ko­ha­ti oli pae­ki­vi ko­he pin­na­se all. Ni­ker­jär­ve
ää­res on vas­tu­pi­di­selt vä­ga lii­va­ne pin­nas, kuid mee­le­tult kõr­ge põh­ja­vee­ta­se. Ka sa­du ai­tas kaa­sa, et sü­ga­va­mad kae­vi­kud on vett täis ja sel­le väl­ja­pum­pa­mi­ne võ­tab ehi­ta­jalt kõ­vas­ti ae­ga.“

Sai­te ÜVK aren­da­mi­se pro­jek­ti­de­le toe­tust Rii­gi Tu­gi­tee­nus­te Kes­ku­selt ja Kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te Kes­ku­selt, omao­sa­lu­si fi­nant­see­ri­vad Raa­si­ku ja Ani­ja vald. Möö­du­nud nä­da­lal eral­das Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu Aru­kü­la-Kurg­la ÜVK ehi­ta­mi­seks li­sa­ra­ha. Miks?
„Li­sa­ra­ha oli va­ja ka­hel põh­ju­sel. Kurg­la kül­la pi­di­me pa­ne­ma uue toi­te­to­rus­ti­ku, sest se­ni­sed to­rud olid lii­ga väi­ke­se lä­bi­mõõ­du­ga, nen­de­ga po­leks suut­nud ta­ga­da tu­le­tõr­je vee­võt­mi­se või­ma­lust, oleks pi­da­nud pa­ne­ma eral­di ma­hu­tid. See­tõt­tu lep­pi­si­me ju­ba pro­jek­tee­ri­mis­faa­sis kok­ku, et asen­da­me va­nad uu­te 110mil­li­meet­ris­te to­ru­de­ga ja ko­gu piir­kond saab en­da­le uue vee­toi­te, sa­mu­ti või­mal­dab see pai­gal­da­da kor­ra­li­kud hüd­ran­did.

Aru­kü­la Män­ni­kus sel­gus täies­ti oo­ta­ma­tult al­les siis, kui ha­ka­ti te­ge­ma üm­be­rü­hen­du­si, et maa sees ei ole 110mil­li­meet­ri­sed to­rud, vaid pee­ne­mad. Need tu­li väl­ja va­he­ta­da, mui­du po­leks ring­toi­de töö­le ha­ka­nud, hüd­ran­te po­leks saa­nud pai­gal­da­da.“

Val­la­vo­li­ko­gu eral­das li­sa­töö­deks 38 000 eu­rot, 90 000 eu­rot leid­si­te Ra­ve­ni ee­lar­vest. Kas mi­da­gi jääb sel­le tõt­tu te­ge­ma­ta?
„Raa­si­ku val­laee­lar­vest on igal aas­tal eral­da­tud ra­ha ÜVK aren­dus­teks, vii­mas­tel aas­ta­tel on see ol­nud 400 000 eu­rot aas­tas. Eel­mi­sel aas­tal oli sel­lest 90 000 eu­ro eest ka­vas re­no­vee­ri­da Raa­si­ku Te­ha­se tee vee­jaam. Se­da te­ha ei jõud­nud, sest meil oli vee­jaa­ma jaoks va­ja vei­di li­sa­maad, sel­le ost­mi­ne oli vä­ga pikk prot­sess. Käes­o­le­va aas­ta al­gu­ses sai­me maa oman­da­tud, kuid nüüd lä­heb see 90 000 eu­rot Aru­kü­la ÜVK jaoks.“

Kas ole­te ela­ni­kelt saa­nud pal­ju kur­je kõ­ne­sid, et tä­na­vu kae­va­ti to­ru­de pai­gal­da­mi­seks peaae­gu ko­gu Raa­si­ku kor­ra­ga üles?
„Prob­lee­me ik­ka oli, kuid ei üt­leks, et olu­li­selt roh­kem kui mõ­ne muu ÜVK pro­jek­ti pu­hul, mis ole­me aas­ta­te jook­sul tei­nud. Kui ehi­ta­jal oli hom­mi­kul va­ja tä­nav üles kae­va­ta, siis õh­tuks tu­li ik­ka­gi kin­ni aja­da, et ini­me­sed pää­sek­sid lii­ku­ma. Kui oli mõ­ni tä­nav, kus tee kae­va­ti lah­ti mit­meks päe­vaks, tu­li sel­lest ela­nik­ke tea­vi­ta­da. Ta­va­li­sed prob­lee­mid olid­ki seo­tud sel­le­ga, et tea­vi­tus­töö jäi puu­du­li­kuks või olid aju­ti­sed mär­gid va­les­ti pai­gal­da­tud. Mõ­nes ko­has oli tee taas­ta­tud keh­vas­ti, ma­da­la­ma­tel au­to­del krii­pis põh­ja. Kui kel­le­le­gi te­ki­ta­ti­gi väi­ke kah­ju, siis ehi­ta­ja sai kõi­gi­ga kok­ku­lep­pe­le.

Tal­vi­se ja ke­va­di­se ehi­ta­mi­se­ga kaas­ne­nud kõi­ge suu­re­mad mu­red olid po­ri ja tolm, nen­de koh­ta tu­li küll pal­ju kae­bu­si. Min­gis mõt­tes olid need väl­ti­ma­tud, sest möö­du­nud talv ja ke­vad olid­ki vä­ga mär­jad ja po­ri­sed. Sa­mas on ehi­ta­ja­tel ko­hus­tus en­da jä­rel ko­ris­ta­da-kor­ras­ta­da ning lõ­puks kõik la­he­nes.“

Kui­das käib ÜVK ehi­tu­se järg­ne tee­de taas­ta­mi­ne? Raa­si­ku vo­li­ko­gus kü­si­ti, miks Aru­kü­las taas­ta­tak­se Män­ni­ku teed pin­da­mi­se­ga, kui­gi tee on as­fal­di­kat­te­ga.
„Kui ÜVK ehi­ta­ja esi­tab ehi­tus­loa taot­lu­se, kuu­lub ehi­tus­loa juur­de ala­ti ka ka­ten­di­te taas­ta­mi­se plaan. Sel­le peab kin­ni­ta­ma val­la­va­lit­sus, sest ena­mik te­ge­vu­si käib val­la maa­del ja tee­del. Val­la­va­lit­su­sel on õi­gus öel­da, ku­hu mil­li­ne ka­te tu­leb, kuid toe­tus­meet­me mää­ru­se jär­gi ei to­hi toe­tus­ra­ha eest te­ha taas­ta­mis­töö­del teed olu­li­selt pa­re­maks, näi­teks kruu­sa­teid as­fal­tee­ri­da. Ka Män­ni­ku tee taas­ta­mi­se ula­tu­se ot­sus­tas val­la­va­lit­sus.

Mi­nu tea­da on­gi Män­ni­ku tee ai­nus as­falt­tee, mi­da ÜVK töö­de jä­rel taas­ta­ti, üle­jää­nud olid ka va­rem pin­na­tud teed. Ai­nu­ke kil­lus­ti­ku ja kruu­sa­ga kae­tud tee oli Män­gu tä­naval Raa­si­kul, see kae­ti nüüd frees­pu­ru­ga. Mõ­ne­le rii­gi­tee­le, näi­teks Raa­si­kul Või­du tä­na­va­le, soo­vis trans­por­dia­met en­ne ehi­tus­loa koos­kõ­las­tamist, et tee pin­na­tak­se pä­rast to­ru­töid üle ko­gu laiu­ses.

Suu­res plaa­nis vas­ta­vad taas­ta­tud tä­na­vad ka­ten­di­te taas­ta­mi­se nõue­te­le. Mõ­ned pi­si­prob­lee­mid on, mi­da ole­me kas üle­vaa­tus­te või pro­jek­ti­koo­so­le­ku­te käi­gus avas­ta­nud – näi­teks on ku­sa­gil kae­vu­luuk teest ma­da­la­mal või kae­vu ser­vad lah­ti. Nen­de la­hen­da­mi­se­ga te­gel­dak­se.“

Mil­lal saa­vad ini­me­sed ha­ka­ta esi­ta­ma aval­du­si ühis­vee­vär­gi­ga lii­tu­mi­seks?
„Lii­tu­mis­taot­lu­si võ­ta­me ju­ba vas­tu, taot­lus­te vorm on Ra­ve­ni ko­du­le­hel. Ehi­ta­ja­te­ga on kok­ku le­pi­tud, et saa­da­vad mei­le jär­jest teos­tus­joo­ni­seid, ku­hu on mär­gi­tud kõik to­rud ja kae­vud, nen­de sü­ga­vu­sed. Kin­nis­tu­te jaoks, mil­le koh­ta on mei­l teos­tus­joo­ni­sed ole­mas ja oma­ni­kud lii­tu­mis­taot­lu­sed saat­nud, väl­jas­ta­me teh­ni­li­sed tin­gi­mu­sed, kus on nen­de lii­tu­mis­punkt ja muud and­med. Teh­ni­lis­te tin­gi­mus­te alu­sel saa­vad oma­ni­kud ha­ka­ta ra­ja­ma kin­nis­tu­si­sest to­rus­tik­ku. En­ne tu­leks veel Ra­ve­ni­le saa­ta joonised planeeritava torustiku asukoha ja teostusega, pii­sab kui kanda need katastrüüksuse geoportaalist võe­tud pildile.

Kui kin­nis­tu­si­se­ne to­rus­tik on val­mis, saa­me oma­ni­ku­ga sõl­mi­da lii­tu­mis­le­pin­gu. Kui te­ma piir­kon­na ÜVK ehi­ta­ja on esi­ta­nud ka­su­tus­loa taot­lu­se, saa­me kin­nis­tuo­ma­ni­ku­ga lii­tu­mis­le­pin­gu alu­sel sõl­mi­da ka tee­nus­le­pin­gu ja pai­gal­da­me veear­ves­ti. Siis on ta meie jaoks tar­bi­ja, kel­le­le Ra­ven hak­kab tee­nust pak­ku­ma.

Tä­na­vu ole­me teh­ni­li­si tin­gi­mu­si väl­jas­ta­nud ju­ba 50 kin­nis­tu­le, kuid lii­tu­mis­taot­lu­si, mil­le­ga al­les te­ge­le­me, on roh­kem. Tun­dub, et ini­mes­te hu­vi on suur, ta­he­tak­se en­ne tal­ve krun­di­si­se­sed to­rud maas­se pan­na. Sel­les mõt­tes on hea, et ehi­ta­jad on täh­ta­jast pal­ju ees, ole­ne­valt ob­jek­tist 2-4 kuud. Ni­ker­jär­ve koh­ta ei os­ka veel öel­da, aga eel­da­ta­vas­ti hak­ka­me seal ehi­ta­jalt teos­tus­joo­ni­sed saa­ma ok­toob­ris, Raa­si­kul Pae tä­na­va piir­kon­nas loo­de­ta­vas­ti sep­temb­ris.“

Kas on ka neid, kes ei soo­vi maj­ja ühis­vee­vär­ki?
„Vas­ta­valt uue­le ühis­vee­vär­gi ja -ka­na­li­sat­sioo­ni sea­du­se­le on igal ma­ja­pi­da­mi­sel ko­hus­tus ÜVK­ga lii­tu­da hil­je­malt nel­ja aas­ta jook­sul ala­tes lii­tu­mis­punk­ti ehi­ta­mi­sest. Lii­tu­mis­ko­hus­tust ei ole, kui joo­gi­vee­ga va­rus­ta­mi­ne ning reo­vee ko­gu­mi­ne ja pu­has­ta­mi­ne on ta­ga­tud muul vii­sil, mis vas­tab vee­sea­du­ses keh­tes­ta­tud nõue­te­le. See tä­hen­dab, et lii­tu­ma ei pea, kui ol­lak­se oma puur­kae­vu­ga ra­hul ning kin­nis­tul on kin­ni­ne reo­vee­ma­hu­ti, mi­da nõue­te­ko­ha­selt tüh­jen­da­tak­se.

Loo­dan, et ini­me­sed on kesk­kon­na­sõb­ra­li­kud ja saa­vad aru, et ÜVK tee­nu­se eest tu­leb küll maks­ta, kuid kesk­kon­na­hoid on sel ju­hul suu­rem kui koht­käit­lus­süs­tee­mi­de pu­hul. Hak­ka­me koos kesk­kon­nas­pet­sia­lis­ti­ga tegema Raa­si­ku val­las, na­gu tee­me ka Ani­ja val­las, jä­re­le­val­vet reo­vee­käit­lu­se üle kin­nis­tu­tel, mil­le­le ole­me ÜVK lii­tu­mis­punk­ti väl­ja ehi­ta­nud, kuid po­le lii­tu­tud.“

ÜVK­ga lii­tu­mi­ne on en­di­selt ta­su­ta?
„Jah, sest lii­tu­mis­või­ma­lu­sed luuak­se ava­li­kust ra­hast. Väl­jaar­va­tud neil kin­nis­tu­tel, kus oma­nik on aval­da­nud soo­vi saa­da lii­tu­mis­punk­tid sin­na, kus nen­de pro­jek­ti­de­ga po­le et­te näh­tud – kas po­le kin­nis­tu reo­vee­ko­gu­mi­sa­las või soo­vi­tak­se suu­re­le kin­nis­tu­le mi­tut lii­tu­mis­punk­ti. Nei­le tu­leb lii­tu­mis­ta­su.“