ERIK JÜ­RIÖÖ: „Soo­vin ai­da­ta Vel­kol jõu­da uue­le ta­se­me­le.“

1689
Vel­ko AV uus juht ERIK JÜ­RIÖÖ: „An­nan en­dast pa­ri­ma, et klien­did, nõu­ko­gu ja val­la­va­lit­sus ei peaks mi­nus pet­tu­ma.“

Vel­ko AV uus ju­ha­ta­ja ERIK JÜ­RIÖÖ, pa­lun tut­vus­ta­ge en­nast.
„Olen sün­di­nud Ala­ve­res, kas­va­nud Pik­va kü­las, va­he­peal ela­sin mõ­ned aas­tad Tal­lin­nas. Käi­sin teh­ni­ka­güm­naa­siu­mis, see­jä­rel Tal­lin­na teh­ni­ka­kõrg­koo­lis, kus õp­pi­sin teh­no­ma­ter­ja­le ja tu­run­dust. See jäi vii­ma­sel aas­tal poo­le­li – ku­na õp­pe­ka­va muu­de­ti, va­li­sin ava­tud üli­koo­li ja koo­li­tus­te raa­mes vaid ai­neid, mis mind hu­vi­ta­sid.

Ka­hek­sa aas­tat ta­ga­si ko­li­sin uues­ti Pik­va­le. Mul on kaks poe­ga, 12- ja 3aas­ta­ne, to­re elu­kaas­la­ne, mit­meid ho­bi­sid, vii­ma­sel ajal pea­mi­selt mo­to­kross ja trum­mi­mäng.

Ku­na elan Pik­val, lä­heb mul­le seal­ne ja ko­gu Ani­ja val­la ül­di­ne elu­kesk­kond vä­ga kor­da. Eel­mi­sel aas­tal kan­di­dee­ri­sin see­tõt­tu val­la­vo­li­kok­ku. Kan­di­dee­ri­sin Re­for­mi­era­kon­na ni­me­kir­jas, olen era­kon­na liht­lii­ge. Kah­juks jäi vo­li­kok­ku pää­se­mi­seks üks hääl puu­du, kuid olen kesk­kon­na- ja tur­va­li­su­se ko­mis­jo­ni lii­ge. Mul on tu­gev mis­sioo­ni­tun­ne, see on ka üks põh­jus, miks olen nüüd Vel­kos.“

Kus te se­ni töö­ta­si­te?
„Olen 33aas­ta­ne, sel­lest 13 aas­tat olen töö­ta­nud met­sa- ja aia­teh­ni­ka kau­ba­mär­gi Stihl maa­le­too­ja­na. Aas­ta­te jook­sul oli mul eri­ne­vaid tööü­le­san­deid – alus­ta­sin as­sis­ten­di­na, vii­ma­sed 3 aas­tat olin müü­gi­juht. Ar­van, et need aas­tad and­sid hea ko­ge­mu­se ja aru­saa­mi­se, mil­list tee­nin­dust klien­di­na soo­vik­sin.“

Kes te­gi Tei­le et­te­pa­ne­ku tul­la val­la osaü­hin­gut juh­ti­ma?
„Kui juu­ni kes­kel sai tea­ta­vaks, et se­ni­ne juht Too­mas Rei­si soo­vib lah­ku­da, üt­les val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam, et Vel­ko et­teot­sa oleks va­ja mi­nu­su­gust meest – täies­ti süs­tee­mi­vä­list, kuid hea al­ga­tus­või­me ja idee­de­ga, os­kab mõel­da niiöel­da kas­tist väl­ja­poo­le. Et­te­pa­nek tu­li vä­ga suu­re ül­la­tu­se­na, võt­sin mõt­le­mi­sae­ga. Ot­sus­ta­da ei ol­nud liht­ne, ku­na olin ühes ko­has kaua töö­ta­nud, seal­ne mees­kond oli na­gu tei­ne pe­re. Tei­salt vei­di hir­mu­tas, et vald­kon­nas, ku­hu kut­su­ti, oli mul null ko­ge­must. Nä­dal ae­ga ma­ga­sin igal ööl viis tun­di, kir­ju­ta­sin üles plus­se ja mii­nu­seid ning eri­ne­vaid st­se­naa­riu­meid.

Jõud­sin jä­rel­du­se­le, et mi­nu Vel­kos­se tu­lek on ka­su­lik kõi­gi­le osa­pool­te­le. Esi­teks mi­nu en­da aren­guks – mul­le vä­ga meel­di­vad ras­ked väl­ja­kut­sed, st­res­si­ta­lu­vus on pä­ris hea. Tei­seks on ehk Vel­kol aeg ju­hiks, kes mõt­leb alt üles ehk tar­bi­ja ja klien­di vaa­te­vink­list. Kol­man­daks on ilm­selt ka mi­nu eel­mi­se­le töö­ko­ha­le hea, kui tu­leb uus ini­me­ne värs­ke­te idee­de­ga.

En­ne lõp­li­kku ot­sus­ta­mist koh­tu­sin val­la­va­lit­su­se­ga, rää­ki­si­me Vel­ko se­ni­sest te­ge­vu­sest ning ka tu­le­vi­kup­laa­ni­dest. Tun­dus, et mi­nu ideed ja Vel­ko AV oma­ni­ku soo­vid et­te­võt­te aren­gust klap­pi­sid. Võt­sin veel ühe päe­va mõt­le­mis­ae­ga, siis and­sin nõu­so­le­ku. 30. juu­lil koh­tu­sin nõu­ko­gu­ga, 31. juu­lil an­dis Too­mas Rei­si mul­le töö üle ning 1. au­gus­ti hom­mi­kul hüp­pa­sin pea ees tund­ma­tus­se.“

Mil­li­ne on es­ma­mul­je Vel­ko AVst?
„Vel­kos on 24 le­pin­gu­list töö­ta­jat, li­saks hooa­ja­töö­li­sed – hal­jas­ta­jad, mu­ru­niit­jad. Ar­van, et Vel­ko on üs­na heas sei­sus. Toot­mi­se ja ener­gee­ti­ka osa­kon­nad töö­ta­vad vä­ga ke­nas­ti, mõ­le­mal on vä­ga tu­ge­vad ju­hid. Suu­re­mat tä­he­le­pa­nu va­jab ilm­selt hal­du­so­sa­kond, mil­le töö hul­ka kuu­lub nii kor­te­riü­his­tu­te kui hal­jas­tu­se ja hea­kor­ra­ga te­ge­le­mi­ne.“

Mil­le­ga on Teil ka­vas ha­ka­ta kõi­ge­pealt te­ge­le­ma?
„Suurt re­vo­lut­sioo­ni ma kor­ral­da­ma ei hak­ka, pi­gem üri­tan jät­ka­ta sealt, kus jäi Too­mas Rei­sil poo­le­li. Olen se­da meelt, et juht ei pea tead­ma et­te­võt­te töö kõi­ki nüans­se, pi­gem on te­ma üle­san­ne hoi­da niiöel­da pilt sel­ge, et töö toi­miks kui õli­ta­tult, klien­ti­de­le ehk val­lae­la­ni­ke­le oleks ta­ga­tud hea tee­nin­dus ning kva­li­teet­ne ja mõist­li­ku hin­na­ga tee­nus.

Esi­me­ne samm on – kõi­gi­le kü­si­mus­te­le tu­leb lei­da ala­ti la­hend. Vel­ko pea­mi­ne üle­san­ne on tee­nin­da­da klien­te ja iga klient, kes meie poo­le kü­si­mu­se või mu­re­ga pöör­dub, peab saa­ma la­hen­du­se. Kui Vel­kol ei ole soo­vi­tud tee­nu­se pak­ku­mi­seks või­me­kust või teh­ni­kat, peak­si­me pak­ku­ma mõ­ne muu la­hen­du­se, kas või and­ma kon­tak­ti, kel­le poo­le pöör­du­da.“

Tu­le­val aas­tal saab Keh­ra uue soo­ja­toot­ja. Kas usu­te, et Vel­ko ma­jan­dab end pä­rast se­da ära, kas soo­ja­toot­mi­se lõ­pe­ta­mi­ne tä­hen­dab st­ruk­tuu­ri­muu­da­tu­si, koon­da­mi­si?
„Olen kin­del, et Vel­ko saab ka edas­pi­di ilu­sas­ti hak­ka­ma. Soo­vin ai­da­ta Vel­kol jõu­da uue­le ta­se­me­le – pa­ran­da­da nii prae­gus­te tee­nus­te kva­li­tee­ti ja kät­te­saa­da­vust, kuid Vel­ko võiks ha­ka­ta pak­ku­ma ka li­sa­tee­nu­seid. Mi­da­gi konk­reet­set veel ei ni­me­ta, aga on tee­nu­seid, mi­da võik­si­me te­ha ka­has­se naa­ber­val­da­de­ga – näi­teks Aeg­vii­du piir­kon­nas Ta­pa või Keh­ra pool Jõe­läht­me, Raa­si­ku või Kuu­sa­lu­ga.

Kui soo­ja­toot­mi­ne lä­heb Vel­ko käest ära, üri­tan es­malt lei­da ki­rik ke­set kü­la la­hen­dust. Mul ei ole hu­vi te­ha eba­po­pu­laar­sed ot­su­seid, ku­na te­gu on vä­ga tu­ge­va­te spet­sia­lis­ti­de­ga. Aeg an­nab aru­tust, aga töö­ta­me sel­le ni­mel, et me ei peaks häid töö­ta­jaid koon­da­ma, kuid kah­juks peab ala­ti ar­ves­ta­ma või­ma­lu­se­ga, et see po­le või­ma­lik.“

Aeg­vii­dust on kü­si­tud, miks Vel­ko ei pa­ku ela­ni­ke­le pur­gi­mis­tee­nust. Kas see võiks ol­la üks li­sa­tee­nus?
„See on tões­ti üks li­sa­tee­nu­se idee. Kui­gi ÜVK aren­da­mi­ne ja ehi­tus toi­mu­vad suu­re hoo­ga, on val­las ha­jaa­sus­tu­si, ku­hu ühis­vee­värk ja ka­na­li­sat­sioo­ni ei jõua, nen­de ra­ja­mi­ne po­le liht­salt ma­jan­dus­li­kult mõt­te­kas. Meie peak­si­me nei­le ma­ja­pi­da­mis­te­le la­hen­du­se pak­ku­ma.“

Aas­ta al­gu­sest moo­dus­ta­ti sea­du­se­ga kor­te­riü­his­tud kõi­gis kor­ter­ma­ja­des, kus neid pol­nud. Kas nen­de ela­ni­kud on nüüd asu­nud ühi­selt te­gut­se­ma, kui­das saab Vel­ko neid ai­da­ta?

„Niiöel­da sun­dü­his­tu­te te­ge­mi­ne oli mõ­ne­ti õi­ge samm, kuid see on poo­lik pro­jekt – üks­nes ühis­tu te­ge­mi­sest ei pii­sa, kui kee­gi ei võ­ta vas­tu­tust ega hak­ka se­da juh­ti­ma. Üle poo­le aas­ta on möö­das, kuid mi­da­gi po­le muu­tu­nud. Ehk võiks nii­su­gus­te sund­kor­ras teh­tud ühis­tu­te hal­da­mi­ne ol­la Vel­ko üle­san­ne. Aga see eel­dab li­sa­töö­jõu­du, mi­da meil hal­du­so­sa­kon­nas ko­he võt­ta ei ole, kuid töö­ta­me sel­le ni­mel.“