ERIK JÜ­RIÖÖ: „Keh­ra va­na kat­la­ma­ja saa­tus on veel lah­ti­ne.“

188
Ani­ja val­la OÜ Vel­ko AV ju­ha­ta­ja ERIK JÜ­RIÖÖ: „Te­gut­se­me sel­le ni­mel, et Vel­ko oleks jät­ku­suut­lik ja häs­ti töö­tav et­te­võt­e.“

Vel­ko AV ju­ha­ta­ja ERIK JÜ­RIÖÖ, ole­te nüüd aas­ta ja mõ­ned kuud ol­nud ame­tis, kui­das on läi­nud?
„Kui­gi kom­mu­naa­let­te­võt­te juh­ti­mi­sel on pa­ra­ta­ma­tult suu­rem po­tent­siaal nii-öel­da ham­bus­se jää­mi­sel ning Vel­kos­se tul­les ei ol­nud mul sel­lest tööst et­te­ku­ju­tust, olen ra­hul. Siin on vä­ga tub­lid ini­me­sed, tu­gev mees­kond. Kui öel­dak­se, et et­te­võ­te lä­heb ju­hi nä­gu, siis meil on pi­gem juht läi­nud et­te­võt­te või mees­kon­na nä­gu.“

Mul­lu su­vel, kui asu­si­te Vel­kot juh­ti­ma, oli et­te­võ­te suu­re muu­tu­se ees – ke­va­dest läks soo­ja­toot­mi­ne era­fir­ma kät­te, Vel­ko­le jäid vaid soo­jat­ras­sid.
„Li­saks oli tea­da, et hak­ka­me Aeg­vii­dus ühis­vee­vär­ki ehi­ta­ma. Ses mõt­tes oli al­gus tões­ti pä­ris hir­mu­tav, ku­na vä­ga pal­ju ot­su­seid tu­li vas­tu võt­ta olu­kor­ras, kus mul oli veel vä­he in­for­mat­sioo­ni. Kuid tun­dub, et teh­tud said õi­ged ot­su­sed. Te­ge­li­kult oli siin­ne mees­kond ko­gu et­te­val­mis­ta­va töö ju­ba ära tei­nud, mi­nul tu­li vaid ju­ha­tus­te ta­san­dil as­jad lä­bi rää­ki­da ja kok­ku lep­pi­da.“

Kui­das Vel­ko nüüd hak­ka­ma saab, kui te soo­ja enam ei too­da?
„Ku­na üks suur töö­vald­kond jäi ära, pi­di­me oma te­ge­vu­si na­tu­ke üm­ber kor­ral­da­ma. Mõ­ne­ti ole­me tei­ses olu­kor­ras, kuid vä­ga pal­ju soo­ja­toot­mi­se lõ­pe­ta­mi­ne Vel­kot ei mõ­ju­ta­nud, kok­ku­võt­tes töö­tab kõik sa­ma­moo­di – müü­me soo­ja eda­si, hal­da­me tras­se, liht­salt ise enam ei too­da, vaid os­ta­me soo­ja sis­se, mei­le esi­ta­tak­se sel­le eest ar­ve.“

Kas sel­le võr­ra on nüüd kee­ru­li­sem, ku­na soo­ja­tar­bi­jaist on osa ala­ti võl­gu, kuid teie pea­te soo­ja­toot­ja­le igal ju­hul õi­geaeg­selt ta­su­ma?
„Ei ole, sest meil on vä­ga vä­he võlg­la­si. Meil on al­les ka koos­töö­part­ner, in­kas­so­fir­ma, kes va­ja­du­sel võlg­las­te­ga te­ge­leb.“

Mis plaa­nid on Keh­ra va­na kat­la­ma­ja­ga?
„Si­sus­tus lam­mu­ta­ti, ena­mus läks va­na­rau­da. Kat­lad olid täies­ti amor­ti­see­ru­nud, oli üs­na vii­ma­ne aeg need seis­ma pan­na. Al­gu­ses oli plaan tel­li­da eks­per­tiis, mis an­naks vas­tu­se, mil­li­ses olu­kor­ras on konst­rukt­sioo­nid, kui tu­gev on vun­da­ment ja sei­nad, et saa­da sel­gust, kas on mõ­tet hoo­ne säi­li­ta­da ja re­no­vee­ri­da või tu­leb lam­mu­ta­da. Kui kat­la­ma­ja sai tüh­jaks, oli eks­per­tii­si­ta­gi sel­ge, et mõist­li­ku aja- ja ra­ha­ku­lu­ga se­da mõ­neks ühis­kond­li­kult ka­su­li­kuks hoo­neks re­konst­ruee­ri­da on loo­tu­se­tu. Koos­töös val­la­va­lit­su­se­ga püüa­me lei­da pa­ri­ma la­hen­du­se kas hoo­ne või hoo­ne­alu­se maa kõi­ge mõist­li­ku­maks ka­su­ta­mi­seks.“

Vel­kol oli ka tei­ne kat­la­ma­ja, Leht­met­sa kü­las. Tel­li­si­te sel­le­le hoo­ne­le pro­jek­ti, et kaa­lu­da va­rian­ti te­ha sin­na Vel­ko­le kon­tor. Kas see mõ­te on veel jõus?
„Ei, pa­ni­me pro­jek­ti oo­te­le. Kui­gi ideel on ju­met, on ta­su­vu­saeg na­tu­ke lii­ga pikk. Esial­gu lam­mu­ta­me ka sealt kat­la­ma­jast si­su väl­ja ja tee­me ruu­mid kor­da, kuid kon­to­ri­ruu­me sin­na prae­gu ei ra­ja. Pi­gem üri­ta­me ruu­me ka­su­ta­da ots­tar­be­ka­malt, näi­teks on meil seo­ses hea­kor­ra­tee­nus­te aren­da­mi­se­ga pal­ju teh­ni­kat, mi­da on va­ja hoius­ta­da ning hool­da­da ja re­mon­ti­da. Et ra­ha kok­ku hoi­da, tee­me teh­ni­ka liht­sa­mad hool­dus- ja re­mon­di­tööd oma jõu­du­de­ga, sel­leks on sa­mu­ti va­ja ruu­me.“

Ole­te Vel­kos tei­nud veel muu­tu­si, hal­du­so­sa­kon­da enam po­le.
„Hal­dus­tee­nu­seid korteri­ühis­tu­te­le me tões­ti enam ei pa­ku, küll aga on laie­ne­nud hea­kor­ra­tee­nu­sed. Eel­kõi­ge kes­ken­du­me sel­le­le, et val­la üld­il­me oleks ke­na – et Ani­ja vald oleks pu­has ja kor­ras, mu­ru nii­de­tud. Hea­kor­rao­sa­kon­nas on ne­li töö­ta­jat. Ole­me val­la­va­lit­su­se­ga kok­ku lep­pi­nud alad, mi­da me kor­ras hoia­me. Hool­da­me ava­lik­ke ob­jek­te, tüh­jen­da­me kõn­ni­tee­de äär­seid prü­gi­kas­te, pü­ga­me hek­ke, tal­vel tee­me osadel kõn­ni­tee­del li­be­du­se­tõr­jet. Üri­ta­me kõi­ke te­ha või­ma­li­kult efek­tiiv­selt ja op­ti­maal­selt ehk püüa­me või­ma­li­kult pal­ju te­ha või­ma­li­kult vä­hes­te ku­lu­tus­te­ga. Näi­teks ehi­ta­si­me omal jõul le­he­kor­ja­mis­ma­si­na, see tu­li kaks kor­da oda­vam, kui poest os­tes.

Vel­ko üle­san­ded täie­ne­vad pea­gi ka Keh­ra jäät­me­jaa­ma hal­da­mi­se­ga. Püüa­me saa­da sel­le häs­ti töö­le, et oht­lik­ke jäät­meid ja prah­ti ei vii­daks enam met­sa al­la. Prae­gu­se plaa­ni ko­ha­selt hak­kab jäät­me­jaam ole­ma ava­tud nel­jal päe­val nä­da­las, osa jäät­meid saab ära an­da ta­su­ta, pä­ris kõi­ke mit­te. Hin­na­ki­ri on te­ge­mi­sel, hin­nad tee­me mõist­li­kud, et jäät­med tuuak­se ik­ka­gi jäät­me­jaa­ma, mit­te ei poe­ta­ta met­sa al­la. Esi­ta­me hin­na­kir­ja vo­li­ko­gu­le no­vemb­ris. Jäät­me­loa taot­lus on me­net­lu­ses, mees­kond osa­leb koo­li­tus­tel, et jäät­me­jaam saaks või­ma­li­kult kii­res­ti töö­le ha­ka­ta.“

Vo­li­ko­gus kü­si­tak­se aeg-ajalt jäl­le aia­maa­de koh­ta, mis on an­tud Vel­ko AV hal­la­ta. Kas ja mi­da plaa­ni­te nen­de­ga te­ha?
„Kui ini­me­sel on hu­vi aia­maa vas­tu, saab mei­le esi­ta­da taot­lu­se. Üks mõ­te on pan­na aia­maa­de juur­de tea­de­te­tah­vel üles­kut­se­ga, et tul­ge re­gist­ree­ri­ge oma maa­tük­ki­de ka­su­ta­mi­ne uues­ti ära, tee­me ka­su­ta­ja­te koh­ta kor­ra­li­ku and­me­baa­si ning keh­tes­ta­me reeg­lid, mi­da seal to­hib te­ha, mi­da mit­te, kui­das maa­tük­ki saa­da ja nii eda­si. Prae­gu­ne põ­hi­prob­leem on aia­maa­del va­lit­sev kor­ra­la­ge­dus – prü­gi­hun­ni­kud, niit­ma­ta alad. Et sel­le­ga iga­päe­va­selt te­ge­le­da, on va­ja eral­di ini­mest. Kuid see tä­hen­dab, et tu­leks ha­ka­ta tal­le pal­ga maks­mi­seks aia­maa­pi­da­ja­telt ta­su võt­ma.

Vä­ga head la­hen­dust ei ole veel leid­nud, kuid ar­van, et aia­maa­del võiks ol­la üks ak­tiiv­sem ini­me­ne, kes ko­gu alal sil­ma peal hoiab. Vel­kol po­le prob­leem sin­na näi­teks ke­va­del või sü­gi­sel tel­li­da prü­gi­kon­tei­ner või kor­ral­da­da su­vel kast­mis­vee ve­du. Kuid see tu­leb kok­ku­võt­tes kel­lel­gi kin­ni maks­ta, see­tõt­tu oleks vä­ga hea, kui lei­duks ini­me­ne, kes rää­gib sel­le kõi­gi aia­maa­pi­da­ja­te­ga lä­bi ja kor­jab va­ja­li­ku sum­ma kok­ku.“

Mis on Vel­ko AV järg­mi­sed suu­re­mad plaa­nid?
„Järg­mi­sel aas­tal soo­vi­me lõ­pe­ta­da Keh­ra soo­ja­to­rus­ti­ku re­no­vee­ri­mi­se, üks jupp on veel te­ge­ma­ta, Keh­ra Koo­li tä­na­va rist­mi­kust ter­vi­se­kes­ku­se­ni. Taot­le­me sel­leks KI­Kist toe­tust. See­jä­rel plaa­ni­me Aeg­vii­dus jät­ka­ta ÜVK ra­ja­mist Jaa­ma tä­na­va pool­ses­se os­sa. Pa­ral­leel­selt aren­da­me hea­kor­ra­tee­nu­seid, et val­la­va­lit­su­sel oleks kin­del koos­töö­part­ner, kes hoo­lit­seb val­la ül­dil­me eest pa­ri­mal või­ma­li­kul vii­sil.“

Raa­si­ku val­las on aeg-ajalt tõs­ta­ta­tud tee­ma OÜ Ra­ven liit­mi­sest mõ­ne tei­se oma­va­lit­su­se vee-et­te­võt­te­ga. Mil­li­ne on teie sei­su­koht, kas Vel­ko võiks mõ­ne naa­ber­val­la et­te­võt­te­ga ühi­ne­da?
„Ar­ves­ta­des se­da, et nõu­ded vee-et­te­võ­te­te­le järg­mi­se aas­ta al­gu­ses kar­mis­tu­vad, siis usun, et see võib reaal­su­seks saa­da va­rem, kui os­ka­me oo­da­ta. Va­het po­le, mil­li­sest vee-et­te­võt­test rää­gi­me, kas meist Kuu­sa­lust või Raa­si­ku omast, kes enam tin­gi­mus­te­le ei vas­ta – näi­teks peab vee-et­te­võt­tel ole­ma vä­he­malt 5000 klien­ti ja vä­he­malt üks reo­vee­ko­gu­mis­a­la 2000 ini­mek­vi­va­len­di­ga – tu­le­vi­kus KI­Kist enam toe­tus­ra­ha ei saa. Meil on kõik muud nõu­ded täi­de­tud, kuid klien­ti­de arv, ke­da tee­nin­da­me, on väi­ke. Ani­ja val­las on küll vei­di üle 6200 ela­ni­ku, kuid suur osa ela­vad ha­jaa­sus­tu­ses ning il­ma mär­ki­mis­väär­seid ku­lu­tu­si te­ge­ma­ta po­le meil suurt po­tent­siaa­li 5000 klien­ti saa­da.

Tark ei tor­ma, aga tark on tea­tud olu­kor­da­deks val­mis ol­la. Sest on fakt, et kui väi­ke­val­da­de vee-et­te­võt­ted ta­ha­vad ka edas­pi­di käia KI­Ki uk­se­le ko­pu­ta­mas, pea­vad nad mi­da­gi et­te võt­ma, vas­ta­sel ju­hul pea­vad hak­ka­ma to­ru­sid ma­ha pa­ne­ma oma ra­ha eest.“

Mil­lal võiks juh­tu­da see „va­rem, kui os­ka­me oo­da­ta“?
„Ma ei rää­gi meist ega lä­bi­piir­kon­na et­te­võ­te­test, kuid ar­van, et väik­se­ma­tel vee-et­te­võ­te­tel tu­le­vad järg­mi­sed kaks aas­tat vei­di kee­ru­li­se­mad. Eri­ti neil, kel­lel on suu­red aren­du­sed al­les tu­le­mas või poo­le­li.

Osa vee-et­te­võt­teid on ju­ba ka lii­tu­nud või on lii­tu­misp­rot­ses­sid käi­mas. Neist suu­rem osa on seo­tud val­da­de ühi­ne­mi­se­ga, kuid ka teis­te oma­va­lit­sus­te vee­fir­ma­sid on lii­tu­nud. Näi­teks Tar­tu Ema­jõe Vee­värk on lii­tu­nud ju­ba kol­me-nel­ja väik­se­ma et­te­võt­te­ga. Lii­tu­mi­se pluss on, et kas­vab kom­pe­tents ning on roh­kem või­ma­lu­si in­ves­tee­ri­da. Mii­nus on see, et suu­re­mas tee­nin­dus­piir­kon­nas on kee­ru­li­ne pan­na pai­ka prio­ri­tee­did, mis jär­je­kor­ras ehk kus piir­kon­nas esi­me­se­na ha­ka­ta järg­mi­seid in­ves­tee­rin­guid te­ge­ma.“