
Velko AV juhataja ERIK JÜRIÖÖ, olete nüüd aasta ja mõned kuud olnud ametis, kuidas on läinud?
„Kuigi kommunaalettevõtte juhtimisel on paratamatult suurem potentsiaal nii-öelda hambusse jäämisel ning Velkosse tulles ei olnud mul sellest tööst ettekujutust, olen rahul. Siin on väga tublid inimesed, tugev meeskond. Kui öeldakse, et ettevõte läheb juhi nägu, siis meil on pigem juht läinud ettevõtte või meeskonna nägu.“
Mullu suvel, kui asusite Velkot juhtima, oli ettevõte suure muutuse ees – kevadest läks soojatootmine erafirma kätte, Velkole jäid vaid soojatrassid.
„Lisaks oli teada, et hakkame Aegviidus ühisveevärki ehitama. Ses mõttes oli algus tõesti päris hirmutav, kuna väga palju otsuseid tuli vastu võtta olukorras, kus mul oli veel vähe informatsiooni. Kuid tundub, et tehtud said õiged otsused. Tegelikult oli siinne meeskond kogu ettevalmistava töö juba ära teinud, minul tuli vaid juhatuste tasandil asjad läbi rääkida ja kokku leppida.“
Kuidas Velko nüüd hakkama saab, kui te sooja enam ei tooda?
„Kuna üks suur töövaldkond jäi ära, pidime oma tegevusi natuke ümber korraldama. Mõneti oleme teises olukorras, kuid väga palju soojatootmise lõpetamine Velkot ei mõjutanud, kokkuvõttes töötab kõik samamoodi – müüme sooja edasi, haldame trasse, lihtsalt ise enam ei tooda, vaid ostame sooja sisse, meile esitatakse selle eest arve.“
Kas selle võrra on nüüd keerulisem, kuna soojatarbijaist on osa alati võlgu, kuid teie peate soojatootjale igal juhul õigeaegselt tasuma?
„Ei ole, sest meil on väga vähe võlglasi. Meil on alles ka koostööpartner, inkassofirma, kes vajadusel võlglastega tegeleb.“
Mis plaanid on Kehra vana katlamajaga?
„Sisustus lammutati, enamus läks vanarauda. Katlad olid täiesti amortiseerunud, oli üsna viimane aeg need seisma panna. Alguses oli plaan tellida ekspertiis, mis annaks vastuse, millises olukorras on konstruktsioonid, kui tugev on vundament ja seinad, et saada selgust, kas on mõtet hoone säilitada ja renoveerida või tuleb lammutada. Kui katlamaja sai tühjaks, oli ekspertiisitagi selge, et mõistliku aja- ja rahakuluga seda mõneks ühiskondlikult kasulikuks hooneks rekonstrueerida on lootusetu. Koostöös vallavalitsusega püüame leida parima lahenduse kas hoone või hoonealuse maa kõige mõistlikumaks kasutamiseks.“
Velkol oli ka teine katlamaja, Lehtmetsa külas. Tellisite sellele hoonele projekti, et kaaluda varianti teha sinna Velkole kontor. Kas see mõte on veel jõus?
„Ei, panime projekti ootele. Kuigi ideel on jumet, on tasuvusaeg natuke liiga pikk. Esialgu lammutame ka sealt katlamajast sisu välja ja teeme ruumid korda, kuid kontoriruume sinna praegu ei raja. Pigem üritame ruume kasutada otstarbekamalt, näiteks on meil seoses heakorrateenuste arendamisega palju tehnikat, mida on vaja hoiustada ning hooldada ja remontida. Et raha kokku hoida, teeme tehnika lihtsamad hooldus- ja remonditööd oma jõududega, selleks on samuti vaja ruume.“
Olete Velkos teinud veel muutusi, haldusosakonda enam pole.
„Haldusteenuseid korteriühistutele me tõesti enam ei paku, küll aga on laienenud heakorrateenused. Eelkõige keskendume sellele, et valla üldilme oleks kena – et Anija vald oleks puhas ja korras, muru niidetud. Heakorraosakonnas on neli töötajat. Oleme vallavalitsusega kokku leppinud alad, mida me korras hoiame. Hooldame avalikke objekte, tühjendame kõnniteede äärseid prügikaste, pügame hekke, talvel teeme osadel kõnniteedel libedusetõrjet. Üritame kõike teha võimalikult efektiivselt ja optimaalselt ehk püüame võimalikult palju teha võimalikult väheste kulutustega. Näiteks ehitasime omal jõul lehekorjamismasina, see tuli kaks korda odavam, kui poest ostes.
Velko ülesanded täienevad peagi ka Kehra jäätmejaama haldamisega. Püüame saada selle hästi tööle, et ohtlikke jäätmeid ja prahti ei viidaks enam metsa alla. Praeguse plaani kohaselt hakkab jäätmejaam olema avatud neljal päeval nädalas, osa jäätmeid saab ära anda tasuta, päris kõike mitte. Hinnakiri on tegemisel, hinnad teeme mõistlikud, et jäätmed tuuakse ikkagi jäätmejaama, mitte ei poetata metsa alla. Esitame hinnakirja volikogule novembris. Jäätmeloa taotlus on menetluses, meeskond osaleb koolitustel, et jäätmejaam saaks võimalikult kiiresti tööle hakata.“
Volikogus küsitakse aeg-ajalt jälle aiamaade kohta, mis on antud Velko AV hallata. Kas ja mida plaanite nendega teha?
„Kui inimesel on huvi aiamaa vastu, saab meile esitada taotluse. Üks mõte on panna aiamaade juurde teadetetahvel üleskutsega, et tulge registreerige oma maatükkide kasutamine uuesti ära, teeme kasutajate kohta korraliku andmebaasi ning kehtestame reeglid, mida seal tohib teha, mida mitte, kuidas maatükki saada ja nii edasi. Praegune põhiprobleem on aiamaadel valitsev korralagedus – prügihunnikud, niitmata alad. Et sellega igapäevaselt tegeleda, on vaja eraldi inimest. Kuid see tähendab, et tuleks hakata talle palga maksmiseks aiamaapidajatelt tasu võtma.
Väga head lahendust ei ole veel leidnud, kuid arvan, et aiamaadel võiks olla üks aktiivsem inimene, kes kogu alal silma peal hoiab. Velkol pole probleem sinna näiteks kevadel või sügisel tellida prügikonteiner või korraldada suvel kastmisvee vedu. Kuid see tuleb kokkuvõttes kellelgi kinni maksta, seetõttu oleks väga hea, kui leiduks inimene, kes räägib selle kõigi aiamaapidajatega läbi ja korjab vajaliku summa kokku.“
Mis on Velko AV järgmised suuremad plaanid?
„Järgmisel aastal soovime lõpetada Kehra soojatorustiku renoveerimise, üks jupp on veel tegemata, Kehra Kooli tänava ristmikust tervisekeskuseni. Taotleme selleks KIKist toetust. Seejärel plaanime Aegviidus jätkata ÜVK rajamist Jaama tänava poolsesse ossa. Paralleelselt arendame heakorrateenuseid, et vallavalitsusel oleks kindel koostööpartner, kes hoolitseb valla üldilme eest parimal võimalikul viisil.“
Raasiku vallas on aeg-ajalt tõstatatud teema OÜ Raven liitmisest mõne teise omavalitsuse vee-ettevõttega. Milline on teie seisukoht, kas Velko võiks mõne naabervalla ettevõttega ühineda?
„Arvestades seda, et nõuded vee-ettevõtetele järgmise aasta alguses karmistuvad, siis usun, et see võib reaalsuseks saada varem, kui oskame oodata. Vahet pole, millisest vee-ettevõttest räägime, kas meist Kuusalust või Raasiku omast, kes enam tingimustele ei vasta – näiteks peab vee-ettevõttel olema vähemalt 5000 klienti ja vähemalt üks reoveekogumisala 2000 inimekvivalendiga – tulevikus KIKist enam toetusraha ei saa. Meil on kõik muud nõuded täidetud, kuid klientide arv, keda teenindame, on väike. Anija vallas on küll veidi üle 6200 elaniku, kuid suur osa elavad hajaasustuses ning ilma märkimisväärseid kulutusi tegemata pole meil suurt potentsiaali 5000 klienti saada.
Tark ei torma, aga tark on teatud olukordadeks valmis olla. Sest on fakt, et kui väikevaldade vee-ettevõtted tahavad ka edaspidi käia KIKi uksele koputamas, peavad nad midagi ette võtma, vastasel juhul peavad hakkama torusid maha panema oma raha eest.“
Millal võiks juhtuda see „varem, kui oskame oodata“?
„Ma ei räägi meist ega läbipiirkonna ettevõtetest, kuid arvan, et väiksematel vee-ettevõtetel tulevad järgmised kaks aastat veidi keerulisemad. Eriti neil, kellel on suured arendused alles tulemas või pooleli.
Osa vee-ettevõtteid on juba ka liitunud või on liitumisprotsessid käimas. Neist suurem osa on seotud valdade ühinemisega, kuid ka teiste omavalitsuste veefirmasid on liitunud. Näiteks Tartu Emajõe Veevärk on liitunud juba kolme-nelja väiksema ettevõttega. Liitumise pluss on, et kasvab kompetents ning on rohkem võimalusi investeerida. Miinus on see, et suuremas teeninduspiirkonnas on keeruline panna paika prioriteedid, mis järjekorras ehk kus piirkonnas esimesena hakata järgmiseid investeeringuid tegema.“