Era­kon­da­de de­batt Kol­ga­kü­las – mak­su­dest kuni Kuu­sa­lu rii­gi­güm­naa­siu­mi­ni

361

Rii­gi­ko­gu va­li­mis­te eel teist­kord­selt Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jas kor­ral­da­tud era­kon­da­de de­ba­til oli esi­ne­ja­te seas rii­gi­ko­gu liik­meid, par­tei­de juht­po­lii­ti­kuid, ka mi­nis­ter, val­la­va­nem, et­te­võt­jaid.

Nel­ja­päe­va, 17. jaa­nua­ri õh­tul toi­mu­nud va­li­mis­de­ba­til olid esin­da­tud 9 era­kon­da, igast par­teist said osa­le­da kaks po­lii­ti­kut. Väit­lu­sest võt­sid osa 17 po­lii­ti­kut, neist 16 kan­di­dee­ri­vad rii­gi­ko­gus­se Har­ju- ja Rap­la­maa va­li­mis­ring­kon­nas. Re­for­mie­ra­kon­da esin­da­sid rii­gi­ko­gu lii­ge Kal­le Pal­ling ja Jõe­läht­me val­la­va­nem And­rus Um­bo­ja, Sot­siaal­de­mok­rat­lik­ku Era­kon­da et­te­võt­lus- ja in­fo­teh­no­loo­gia­mi­nis­ter Re­ne Tam­mist ning Na­mi-na­mi.ee loo­ja Pil­le Pe­ter­soo. Kes­ke­ra­kon­nast oli üks esi­ne­ja – Tal­lin­na abi­lin­na­pea Ai­var Rii­sa­lu. Isa­maast osa­le­sid kesk­kon­na­mi­nist­ri nõu­nik Kal­le Muu­li ja EPP Eu­roo­pa See­nio­ri­de Ühen­du­se asep­re­si­dent Ann Rää­met, EK­REst rii­gi­ko­gu lii­ge Henn Põl­luaas ja era­kon­na Har­ju-Rap­la­maa piir­kon­na juht Siim Poh­lak. Elu­rik­ku­se Era­kon­nast olid Kol­ga­kü­las rii­gi­ko­gu lii­ge Ar­tur Tal­vik ja Tal­lin­na Spor­di­selt­si Ka­lev ju­ha­tu­se lii­ge Ma­dis Iga­nõmm, Era­kon­nast Ees­ti 200 en­di­ne suur­saa­dik Taa­vi Toom ja en­di­ne Kuu­sa­lu val­la­va­nem Mo­ni­ka Sa­lu. Ees­ti­maa Ro­he­lis­te esin­dus­se kuu­lu­sid Tal­lin­na TV saa­te­juht Jak­ko Vä­li ja era­kon­na pea­sek­re­tär Joo­nas Laks, Va­bae­ra­kon­da esin­da­sid Jõe­läht­me val­la Vand­ja­la kü­la­va­nem Tiia Välk ja era­kon­na esi­mees Kaul Nurm, kes kan­di­dee­rib Lõuna-Eestis.

Ena­mik po­lii­ti­ku­test tu­lid Kol­ga­kü­la de­ba­ti­le esi­mest kor­da, ne­li aas­tat ta­ga­si osa­le­nu­test olid ko­hal Henn Põl­luaas ning ka Ai­var Rii­sa­lu ja Ar­tur Tal­vik, kes on va­he­ta­nud va­he­peal era­kon­da.

De­bat­ti juh­tis Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si, kes oli sa­mas rol­lis ka Ida-Har­ju esi­me­sel va­li­mis­de­ba­til 2015. aas­tal. See­kord­sed kolm põ­hi­tee­mat olid kan­di­daa­ti­de­le taas va­rem väl­ja saa­de­tud: muu­da­tu­sed mak­su­po­lii­ti­kas, rii­gi jät­ku­suut­lik­kus ja va­na­nev ela­nik­kond ning mil­li­ne võiks ol­la Ees­ti aas­tal 2030. Need va­li­ti rah­va pa­ku­tud tee­ma­dest, kok­ku esi­ta­ti kor­ral­da­ja­te­le 17 tee­mat. De­ba­ti kor­ral­das sel­gi kor­ral Kuu­sa­lu val­la va­baü­hen­dus­te ümar­laud ee­sot­sas Kol­ga­kü­la Selt­si te­gev­ju­hi Kai­sa Lin­no ja Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selt­si te­gev­ju­hi Ul­vi Ran­na­ga. Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus an­dis de­ba­ti ku­lu­tus­te toe­tu­seks 300 eu­rot.

De­batt kes­tis peaae­gu kolm tun­di ja sel­lest teh­ti ot­seü­le­kan­ne in­ter­ne­tis, jäl­gi­da sai Kuu­sa­lu val­la ko­du­le­he kau­du, sal­ves­tust on või­ma­lik jä­re­le vaa­da­ta. Es­mas­päe­va sei­su­ga oli üle­kan­net jäl­gi­nud või hil­jem vaa­da­nud roh­kem kui 450 ini­mest. Ko­ha­peal oli hu­vi­li­si 120 rin­gis. Kol­ga­kü­la de­ba­ti al­gu­sest näi­da­ti 17mi­nu­ti­list ot­seü­le­kan­net Maa­le­he Fa­ce­boo­kis, see on ko­gu­nud vaa­ta­jaid üle 2,7 tu­han­de. Toi­mu­nut fil­mi­sid Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jas Kuu­sa­lu Kroo­ni­ka te­gi­ja Raul Val­gis­te ning ka All­fil­mi võt­teg­rupp, kes teeb fil­mi Ees­ti ees seis­va­test väl­ja­kut­se­test.

Et kõik osa­poo­led saak­sid võrd­selt sõ­na, an­ti era­kon­da­de­le kol­me tee­ma pu­hul kõ­ne­le­mi­seks ae­ga 3 mi­nu­tit, saa­list esi­ta­tud kü­si­mus­te­le vas­ta­mi­seks 2 mi­nu­tit. Kõ­neae­ga jäl­gi­sid ning and­sid he­lis­ta­mi­se­ga mär­ku Ul­vi Rand ja Ee­li­ka Kras­mus Tor­mi­se Selt­sist ning In­geld­rin Aug MTÜst Pä­ris­pea Selt­si­ma­ja.

Kai­sa Lin­no: „Kor­ral­da­si­me era­kon­da­de de­ba­ti jäl­le sel­leks, et meie ini­me­sed saak­sid va­li­mis­te eel üle­vaa­te, mi­da po­lii­ti­kud rää­gi­vad. Na­gu eel­mi­sel­gi kor­ral, leid­si­me ka nüüd, et pa­rem on kut­su­da eri­ne­va­te era­kon­da­de kan­di­daa­did meie piir­kon­na va­li­ja­te­ga koh­tu­ma kor­ra­ga, sel­le ase­mel, et käik­sid siin üks­haa­val. Saal ko­gu­nes rah­vast täis, li­saks ot­seü­le­kan­de jäl­gi­jad, meediakajastus, loo­dan, et de­ba­tist on ka­su.“

Kolgaküla debatil: KALLE PALLING ja ANDRUS UMBOJA Reformierakonnast, RENE TAMMIST ja PILLE PETERSOO Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast.
Kolgaküla debatil: KALLE PALLING ja ANDRUS UMBOJA Reformierakonnast, RENE TAMMIST ja PILLE PETERSOO Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast.

Tut­vus­tus­ring
Iga­le era­kon­na­le an­ti ka en­da tut­vus­ta­mi­seks ae­ga 3 mi­nu­tit. Kaul Nurm Va­bae­ra­kon­nast üt­les, et nen­de era­kon­na prog­ram­mi kõi­ge tu­ge­vam osa on re­gio­naal­po­lii­ti­ka. Eel­seis­va­te va­li­mis­te suu­rim ees­märk on ühen­da­da esi­me­ne ja tei­ne Ees­ti, et po­leks sel­list va­het, et suh­te­li­selt hea olu­kord on Tal­lin­nas ning muu Ees­ti vi­re­leb. Täh­tis on öko­loo­gi­li­ne elu­kor­ral­dus ja sääs­tev areng. Va­ba­era­kon­na prog­ram­mi olu­li­sed märk­sõ­nad on ka väi­keet­te­võt­lus ja di­gi­ma­jan­dus.

Joo­nas Laks sõ­nas, et Ro­he­lis­te era­kon­na liik­me­te ühi­ne ees­märk on Ees­ti­maa jät­ku­suut­lik­ku­se ta­ga­mi­ne. Jak­ko Vä­li sa­mast ni­me­kir­jast aval­das ka­het­sust, et mi­tu väi­kest era­kon­da kan­di­dee­ri­vad eral­di, koos üle­taks 5 prot­sen­di kün­ni­se ja oleks suut­nud rii­gi heaks roh­kem ära te­ha: „Ees­ti de­mok­raa­tia, ühis­kond ja tu­le­vik või­dak­sid, kui väi­ke­sed era­kon­nad suu­dak­sid te­ha koos­tööd. De­mok­raa­tia on ole­mas siis, kui suur­te­le era­kon­da­de­le pa­ku­tak­se kon­ku­rent­si ja kõi­ge hul­lem on, kui va­li­mis­te järg­selt moo­dus­ta­vad koa­lit­sioo­ni Re­for­mie­ra­kond ja Kes­ke­ra­kond, see tä­hen­daks stag­nat­sioo­ni.“
Taa­vi Toom: „Era­kond Ees­ti 200 sün­dis mit­te­po­lii­ti­ku­te al­ga­tu­sest ja see­pä­rast, et tä­na­sed po­lii­ti­kud ju­hi­vad Ees­tit pi­ke­ma plaa­ni­ta. Sa­ge­li jääb mul­je, et va­lit­se­tak­se ühe va­li­mist­sük­li vaa­tes ja oma va­li­mis­tu­le­mu­si sil­mas pi­da­des. Me sõ­num po­le, et se­ni on teh­tud va­les­ti või hal­vas­ti, suur osa va­li­kuid on ol­nud õi­ged, aga see ei vii enam eda­si, alus­ta­da tu­leb re­for­mi­de­ga, mis kind­lus­ta­vad Ees­ti edu ka tu­le­vi­kus. Ees­ti 200 on just­kui värs­ke tuu­leõhk. Va­li­mis­te­le esi­tas era­kond täis­ni­me­kir­ja ja sel­les on kõi­ge

TAAVI TOOM ja MONIKA SALU Erakonnast Eesti 200, JAKKO VÄLI ja JOONAS LAKS Roheliste Erakonnast ning TIIA VÄLK ja KAUL NURM Vabaerakonnast. Debatti juhtis Kuusalu vallavanem URMAS KIRTSI.
TAAVI TOOM ja MONIKA SALU Erakonnast Eesti 200, JAKKO VÄLI ja JOONAS LAKS Roheliste Erakonnast ning TIIA VÄLK ja KAUL NURM Vabaerakonnast. Debatti juhtis Kuusalu vallavanem URMAS KIRTSI.

roh­kem nai­si, võr­rel­des teis­te ni­me­kir­ja­de­ga – 40 prot­sen­ti.“

Ar­tur Tal­vik rõ­hu­tas, et Elu­rik­ku­se Era­kond on kõi­ge uuem Ees­tis ja üri­ta­tak­se ol­la era­kond, mis po­le era­kond: „Ees­ti suu­rim va­lu­punkt on, kui­das te­hak­se ot­su­seid. Pu­de­li­kael Ees­ti aren­gu­le on par­teid ise. Me era­kond on pi­gem po­lii­ti­li­ne lii­ku­mi­ne. Meie era­kon­nas ei lan­ge­ta ot­su­seid ju­ha­tus, vaid di­gi­taal­sel baa­sil üld­ko­gu. Kuu­lu­ta­me end pos­ti­deo­loo­gi­li­seks, esip­laa­nil on kesk­kon­na­hoid. Ees­tist peab saa­ma nu­ti­kas ma­he­riik, ka­su­ta­des ära tu­le­vi­ku­tead­mi­si, et ma­jan­dus ei hä­vi­ta loo­dust, vaid taas­tab se­da.“

Henn Põl­luaas EK­REst: „Meie era­kond sei­sab Ees­ti kee­le, kul­tuu­ri ja rah­vu­se säi­li­mi­se eest. Era­kon­na tek­ki­mi­se tin­gis see, et nä­gi­me, need aa­ted, mil­le eest taa­si­se­seis­vu­mi­se eel laul­si­me, on unus­ta­tud, Ees­ti hu­vid jäe­tud ta­ga­plaa­ni­le ja rah­vus­rik­ku­se ideed on mi­da­gi sel­list, mi­da peaks hä­be­ne­ma. Meil on kok­ku pan­dud põh­ja­lik ja uuen­dus­lik prog­ramm, kaa­sa­tud sel­leks spe­tsia­lis­te. Ees­tis on va­ja as­tu­da ma­jan­du­ses, sot­siaal- ja maae­lu­vald­kon­nas, ha­ri­du­ses põh­ja­lik­ke ja lä­bi­mõel­dud sam­me, et te­ha elu või­ma­li­kuks kõik­jal, mit­te et koon­duks Tal­lin­na üm­ber.“

Kal­le Muu­li: „Ole­me Ees­tis üks va­ni­maid era­kon­di. Isa­maa vaa­de tu­le­vik­ku on vä­he­malt sa­ma pikk kui meie mi­ne­vik. Ot­si­me vas­tust kü­si­mu­se­le, kui­das rah­va­na pü­si­ma jää­da sel­les maail­mas, mis on tor­mi­li­selt ja ko­ha­ti üha oht­li­ku­maks muu­tuv. Kui­das tul­la toi­me jul­geo­le­kuo­hu­ga idast, väl­ja­rän­de­ga põh­ja, ne­ga­tiiv­se sis­se­rän­de­ga Eu­roo­pa lõu­na­pii­ril. Kes­ken­du­me prog­ram­mis pe­re­le ja las­te­le, suu­re­ne­ma peab sün­di­vus, toe­ta­me täie­lik­ku üle­mi­ne­kut ees­ti­keel­se­le õp­pe­le. Pea­me õi­geks abie­lu kui me­he ja nai­se lii­du sä­tes­ta­mist põ­hi­sea­du­ses. Ku­lu­tu­sed jul­ge­ole­ku­le tõs­ta 2,5 prot­sen­di­ni.“
Ai­var Rii­sa­lu Kes­ke­ra­kon­nast: „Olen pea­mi­nist­ri par­teist. Mit­te­või­mu­lo­le­vad era­kon­nad saa­vad rää­ki­da tu­le­vi­ku­lu­ba­dus­test ja neil, kes po­le en­ne po­lii­ti­kas ol­nud, on va­li­mis­te eel suu­rem män­gu­maa. Ole­me va­lit­sus­vas­tu­tust kan­dev era­kond ja vas­tu­ta­me sel­le eest, mis paa­ril vii­ma­sel aas­tal läi­nud Ees­tis va­les­ti. Po­lii­ti­ku­te kõi­ge suu­rem tra­göö­dia on, et nel­ja aas­ta ta­gant unus­ta­tak­se, et ela­tud elu eest peab vas­tuta­ma. Meie prog­ram­mis on re­gioo­ni üht­se akt­sii­si­po­lii­ti­ka jäl­gi­mi­ne, rän­de­kü­si­mu­sed, kee­le ja kul­tuu­ri säi­li­mi­ne. Tea­te, kes on Kes­ke­ra­kond ja sel­lest pii­sab.“

Re­ne Tam­mist üt­les, sot­siaal­de­mok­raa­did sei­sa­vad sel­le eest, et Ees­ti oleks hoo­liv ja uuen­dus­meel­ne: „Meie prog­ram­mis on in­ves­tee­rin­gud tu­le­vik­ku, pa­nus­ta­me ha­ri­dus­se ja tea­du­ses­se. Prog­ram­mis on ka et­te­pa­nek viia vä­he­malt üks üli­kool Ees­tis maail­ma sa­ja pa­ri­ma hul­ka. Ees­märk on vä­hen­da­da bü­rok­raa­tiat nel­jan­di­ku võr­ra. Täht­sal ko­hal on loo­dus­hoid. Aas­taks 2030 peaks Ees­ti si­se­tar­bi­mi­se ja­gu toot­ma ener­giat taas­tu­val­li­ka­test. Sei­sa­me ava­tud ühis­kon­na eest, kus on võrd­sed või­ma­lu­sed.“ Pil­le Pe­ter­soo li­sas, et sot­siaal­de­mok­raa­ti­de va­li­mis­ni­me­kir­jas on nai­si 38 prot­sen­ti.

Kal­le Pal­ling: „Re­for­mie­ra­kond lä­heb neid va­li­mi­si võit­ma. Meil on sa­mu­ti ma­hu­kas va­li­misp­rog­ramm, mis koos­ta­tud koos tip­peks­per­ti­de­ga. Prog­ramm põ­hi­li­sed vald­kon­nad on ja­ga­tud nel­jaks: tark ma­jan­dus, jul­geo­le­ku­po­lii­ti­ka, ter­ved Ees­ti ini­me­sed, ees­ti kee­le ja eest­lu­se eest seis­mi­ne. Li­saks on prog­ram­mi in­teg­ree­ri­tud lä­bi­valt Ees­ti kesk­kon­na ja loo­du­se hoid. Na­gu me va­ba­rii­gi pre­si­dent kir­ju­tas uus­aas­ta eel, ole­me esi­me­ne põlv­kond, kes saab aru, et pä­ri­selt hä­vi­ta­me oma pla­nee­di, ja vii­ma­ne, kel on või­ma­lus sel­les osas mi­da­gi et­te võt­ta.“

Muu­da­tu­sed mak­su­po­lii­ti­kas
Ur­mas Kirt­si lau­sus mak­su­tee­mat sis­se ju­ha­ta­des, et vii­ma­sel nel­jal aas­tal on tu­lu­mak­su- ja akt­sii­si­muu­da­tu­sed saa­nud me pe­re­des sa­ge­da­seks tee­maks. See oli ka rah­valt esi­ta­tud tee­ma­dest kõi­ge po­pu­laar­sem.

Ka mak­su­dest said era­kon­nad rää­ki­da 3 mi­nu­tit. Kõik sõ­na võt­nud kan­di­daa­did väl­jen­da­sid ra­hu­lo­le­ma­tust prae­gu­se mak­su­po­lii­ti­ka­ga.

Ar­tur Tal­vik lau­sus, et Elu­rik­ku­se Era­konna sei­su­koht on mak­se mit­te tõs­ta: „Näe­me, et tu­le­vi­ku­maailm lii­gub ise hak­ka­ma saa­va ini­me­se poo­le, kui­gi loo­mu­li­kult peab jä­re­le ai­ta­ma neid, kes ei saa hak­ka­ma. Rii­gia­pa­raa­ti tu­leb vä­hen­da­da. Ai­nus, mi­da mak­su­de­ga te­ha, suu­na­ta nen­de abil ini­mes­te mõt­le­mist loo­dus­hoid­li­ku poo­le ja toe­ta­da tea­du­se aren­dus­te­ge­vust, mis teeks rii­gi rik­ka­maks ja mit­te nii­võrd loo­du­se ar­velt, na­gu prae­gu te­hak­se.“

Siim Poh­lak: „EK­RE ees­märk on mak­su­de lan­ge­ta­mi­ne. Kui mak­se vä­hen­da­da, siis lae­ku­mi­sed rii­giee­lar­ves­se suu­re­ne­vad, ini­mes­te­le jääb ra­ha roh­kem kät­te, et ku­lu­ta­da, ja et­te­võt­ja­tel roh­kem või­ma­lu­si, mil­le eest in­ves­tee­ri­da. Me prog­ram­mis on alan­da­da käi­be­mak­su 15 prot­sen­di pea­le, lan­ge­ta­da ka al­ko­ho­li-, kü­tu­se-, gaa­si- ja elekt­riakt­sii­si, elekt­ri­võr­gu- ja taas­tu­ve­ner­gia ta­su­sid.“ Ta kõ­ne­les ka era­kon­na koos­ta­tud rii­gi-in­ves­tee­rin­gu­te prog­ram­mist – näi­teks te­ha nel­ja­rea­li­sed teed Pär­nus­se, Tar­tus­se, Tal­lin­nas­se.

Ees­ti 200 sei­su­koh­ta tut­vus­ta­nud Mo­ni­ka Sa­lu üt­les, et Kuu­sa­lu rah­vas on põh­jus, miks ta on nüüd po­lii­ti­kas – va­ba­ühen­du­sed ja see, mis Kuu­sa­lus te­hak­se, tões­tab, et Ees­ti va­jab uu­si tuu­li ja ta­hab tei­si­ti eda­si min­na, kui on se­ni: „Riik ja oma­va­lit­sus on muu­tu­nud mu­ga­vaks ja üs­na­gi rais­ka­vaks. En­ne, kui hak­ka­me muut­ma mak­su­sid, peab sel­geks te­ge­ma, kui pal­ju va­ja ku­lu­ta­da, et rii­ki üle­val pi­da­da. Tee­me kõi­ge­pealt ana­lüü­si ja siis hak­ka­me muut­ma. Mak­sus­ta­ma ei peaks ka­su­mit ega füü­si­li­se isi­ku va­ra, vaid rik­kust – kui ini­me­sel on ko­du ja soe­tab veel va­ra, siis sel­le eest võiks maks­ta.“

Ann Rää­met: „Isa­maa mak­se ei tõs­ta ja uu­si mak­se ei keh­tes­ta. Üks prio­ri­teet on töö­jõu­mak­su­de lan­ge­ta­mi­ne. Lan­ge­ta­da tu­leks ka al­ko­ho­liakt­sii­si, et kaoks pii­ri­kau­ban­dus, ja kü­tu­seakt­sii­si. Pea­me õi­geks sel­list ee­lar­ve­po­lii­ti­kat, et kii­re ma­jan­dus­kas­vu ajal te­hak­se üle­jää­gi-ee­lar­ve, ja kui ma­jan­dus kas­vab aeg­la­selt, siis sel­le elav­da­mi­seks üle­jää­gi ar­velt riik­lik­ke in­ves­tee­rin­guid. Et­te­pa­nek on tõs­ta mak­su­va­ba tu­lu las­te­ga pe­re­de­le, esi­me­se lap­se eest 100 eu­rot, tei­se eest 200, kol­man­da eest 300 ja sa­ma pal­ju iga järg­ne­va lap­se eest.“

Jak­ko Vä­li sõ­nas Ro­he­lis­te ni­mel: „Al­ko­ho­liakt­sii­si lan­ge­ta­mi­seks ei ole põh­just. Lan­ge­ta­ma peab kü­tu­seakt­sii­si, Ees­ti väi­keet­te­võt­ja mak­sus­ta­tak­se prae­gu sur­nuks.“ Joonas Laks: „EK­RE laus­mak­su­de lan­ge­ta­mi­se plaa­ni juu­res tun­dub, et kui nad on va­lit­su­ses, siis pigem ei viit­siks pin­gu­ta­da ja os­tak­s en­da­le po­pu­laar­sust. Suu­ren­da­da keskkonnale puh­ta­mat toot­mist. Mak­su­va­balt võiks ka­su­ta­da pen­sio­ni­fon­di ra­ha en­da või lap­se elu­päästvaks ra­viks, kui Haigekassa ei tasu.“

Ai­var Rii­sa­lu nen­tis, et esin­dab Kes­ke­ra­kon­da, mis on pea­mi­nist­ri par­tei, ja too­ni­tas, va­ja­lik oleks te­ha rii­gi ku­lu­de ja tu­lu­de re­vis­jon, rii­giee­lar­vet võiks ha­ka­ta uues­ti üles ehi­ta­ma, prae­gu on pi­du läi­nud vä­he­ke­ne hoog­saks. „Eba­nor­maal­ne on, et elek­ter on Ees­tis kal­lim kui Soo­mes. Kes­k­era­kon­na va­lit­su­ses läks va­les­ti see kee­ru­li­ne mak­su­süs­teem, se­da po­leks pi­da­nud te­ge­ma. Kes­ke­ra­kond jääb ast­me­li­se tu­lu­mak­su pool­da­jaks, ast­med pea­vad ole­ma liht­sad ja aru­saa­da­vad. Vaa­da­ke, kui pal­jud ini­me­sed mak­sa­vad kaup­lus­te kas­sa­des su­la­ra­has, ja esi­ta­ge kü­si­mus, miks nad mak­sa­vad, ja kü­si­ge, kui mõist­lik on me mak­su­süs­teem.“

Kaul Nurm lau­sus, et Va­bae­ra­kond on sei­su­ko­hal, töö­jõult ehk pal­galt ar­ves­ta­tav tu­lu­maks peaks lan­ge­ma 12 prot­sen­di­ni ja va­bas­ta­da tu­leks mak­sus­ta­mi­sest an­ne­tu­sed va­baü­hen­dus­te­le. Olu­li­ne on kü­tu­seakt­sii­si alan­da­mi­ne, eri­ti puu­du­tab see maae­la­nik­kon­da. Pen­sion ei ole mak­sus­ta­tav tu­lu, vaid riik­lik hü­vi­tis. Ka­vas on taas­ta­da abi­kaa­sa­de ühis­dek­la­rat­sioon ja viia las­telt ma­haar­ves­ta­tav mii­ni­mum 6000 eu­ro­ni aas­tas. Ta kir­jel­das veel, kui­das li­saks kõr­ge­le al­ko­ho­liakt­sii­si­le mõ­ju­tab maa­poo­di­de sul­ge­mist ka ta­su­ta ühist­rans­port – ini­me­sed sõi­da­vad maa­kon­na­kes­ku­ses­se, tee­vad os­tud seal, maa­poo­de hak­kab jää­ma ju­ba kesk­mi­se suu­ru­se­ga koh­ta­des vä­he­maks.

Re­ne Tam­mist lau­sus, et sot­siaal­de­mok­raa­ti­de sei­su­koht on mit­te tõs­ta mak­su­koor­must: „Ees­tis on suu­rimaid eba­võrd­susi sissetulekute osas Eu­roo­pas, eri­ti dras­ti­li­ne on ea­ka­te seas. Pen­sion tu­leks te­ha kesk­mi­se pen­sio­ni ula­tu­ses tu­lu­mak­su­va­baks. Töö­ta­ja­te tu­lu­mak­su ast­me­te ar­ves­ta­mi­se pii­ri tu­leks tõs­ta 1200 eu­rolt 2000 eu­ro­le, alam­palk te­ha tu­lu­mak­su­va­baks, või­daks 90 prot­sen­ti pal­ga­saa­ja­test. Meie et­te­pa­nek on ka lan­ge­ta­da elekt­riakt­sii­si poo­le võr­ra ja te­ha an­ne­tu­sed tu­lu­mak­su­va­baks.“

Kal­le Pal­ling üt­les, et Re­for­mie­ra­kon­na mak­su­po­lii­ti­ka esi­me­ne samm on kao­ta­da ame­tis ole­va va­lit­su­se loo­dud mak­su­kaos: „Muu­da­me mit­me­te sa­da­de ast­me­te­ga mak­su­pus­ser­di­se ta­ga­si ühe­tao­li­seks. Ini­me­sed mak­sa­vad­ki kas­sas su­la­ra­has, ümb­ri­ku­pal­ka­de arv on kas­va­nud see­tõt­tu, et suu­re­ma pal­ga tee­ni­ja­telt võe­tak­se ra­ha ära. To­re, et osa­poo­led, kes olid va­lit­su­ses sel­le as­ja ta­ga kaks aas­tat ta­ga­si, on val­mis ta­ga­si pöö­ra­ma ja ka­het­se­vad.“ Ta mär­kis veel, et um­bes 350 mil­jo­nit eu­rot on jää­nud lae­ku­ma­ta al­ko­ho­liakt­sii­si tõt­tu, sel­le ra­ha eest oleks Ees­ti riik saa­nud os­ta üle 4300 kii­ra­biau­to.

„Pal­ju va­het po­le, kel­le­le era­kon­da­dest hää­le an­na­me, mak­sud lan­ge­vad, akt­sii­sid ku­ku­vad, elu na­gu lill,“ kom­men­tee­ris Ur­mas Kirt­si mak­su­tee­ma lõ­pe­tu­seks.

Saa­list esi­ta­tud kü­si­mu­se­le, kas Ees­tis võiks ettevõtluse mak­se re­gioo­ni­ti eris­ta­da, vas­ta­sid Kes­ke­ra­kon­na, Re­for­mie­ra­kon­na, Isa­maa ja Elu­rik­ku­se Era­kon­na esin­da­jad, et ei pool­da se­da. Nad põh­jen­da­sid, et see tooks kaa­sa kom­bi­nee­ri­mi­se ja pet­mis­või­ma­lu­se, tõs­taks bü­rok­raa­tiat. Mak­sue­ri­sus­te poolt olid Ees­ti 200, EK­RE, Va­bae­ra­kon­na ja Ro­he­lis­te po­lii­ti­kud põh­jen­da­des, et Ees­tis on ela­tus­ta­se re­gioo­ni­ti eri­nev, maa­piir­kon­nad jää­vad tüh­jaks, ettevõtluse mak­sue­ri­sus­te­ga saaks seal­seid ini­me­si toe­ta­da. Sot­siaal­de­mok­raa­did rõ­hu­ta­sid, et kau­ge­mal re­gioo­ni­des tu­leks aren­da­da ta­ris­tut, pa­ran­da­da ava­li­ke tee­nus­te kät­te­saa­da­vust, toe­ta­da et­te­võt­lust.

Meie jät­ku­suut­lik­kus ja Ees­ti aas­tal 2030
Ees­ti ela­nik­kond va­na­neb, töö­jõu­du po­le ku­sa­gilt võt­ta, 12 000 loo­ma­ga si­ga­la oma­nik üt­leb, et töö­ta­jad on Uk­rai­nast, ko­ha­pealt ei tu­le kee­gi töö­le. Hä­da töö­jõu­ga on suur, tut­vus­tas Ur­mas Kirt­si järg­mist tee­mat.

Kü­si­mus po­lii­ti­ku­te­le oli: „Kui­das olu­kor­ras, kus sot­siaal­ku­lu­de pool kas­vab, mak­sud vä­he­ne­vad, ta­ga­da jät­ku­suut­lik­kus, et et­te­võt­ja­tel oleks, kel­le­ga too­ta?“

Kal­le Pal­ling Re­for­mie­ra­kon­nast too­ni­tas, et jät­ku­suut­lik­ku­se ta­gab sün­di­vu­se kasv ning riik saab pü­si­da, kui on kaits­tud. Toe­ta­da tu­leb pe­re­sid, las­teaia pea­ra­ha peaks maks­ma riik. Ees­ti väär­tus on uni­kaal­ne elu­kesk­kond.

Sot­siaal­de­mok­raat Re­ne Tam­mist rõ­hu­tas, et ea­kad ei vii Ees­tit pank­rot­ti. Tu­leks muu­ta mõt­te­vii­si vää­ri­kast va­na­ne­mi­sest, ka va­ne­mas eas on või­ma­lik alus­ta­da et­te­võt­lu­se­ga. Ees­tis on töö­tu­rul veel ra­ken­da­ma­ta 80 000 ini­mest – seo­tud omas­te­hool­du­se­ga, noo­red, las­te­ga emad.

Ai­var Rii­sa­lu: „Me rah­vas saab rik­kaks kol­me suu­re vaala abil – põ­lev­ki­vi, mets ja fos­fo­riit. Ees­ti rah­va ar­ve­tel pan­ka­des seis­vat ra­ha on 7 mil­jar­dit eu­rot, ea­kaid tu­leks õpe­ta­da, kui­das ra­ha suu­na­ta et­te­võt­lu­ses­se.“

Ann Rää­met Isa­maast kõ­ne­les sel­lest, et tu­leb juu­ru­ta­da ter­vis­hoiu­süs­teem, mis ta­gaks ini­mes­te töö­või­me kõr­ge ea­ni ning olu­li­ne on elu­kes­tev õpe – siis po­le tar­vis pa­nus­ta­da vä­lis­maalt tu­le­va­tes­se töö­kä­tes­se.

Henn Põl­luaas lau­sus, et vä­lis­maalt tu­leks ta­ga­si kut­su­da 100 000 ini­mest, kes on läi­nud sin­na töö­le, ning ra­ken­da­da 30 000 noort, kes prae­gu ei töö­ta, li­saks on meil 48 000 töö­ta­vat pen­sio­nä­ri, ke­da ka­ris­ta­tak­se tu­lu­mak­su­ga.

Ar­tur Tal­vik Elu­rik­ku­se Era­kon­nast kõneles met­sast, mis on me elu­kesk­kon­na rik­kus, met­sa tu­leks lõi­ga­ta mõist­li­kult ja vää­rin­da­da se­da siin. „Maail­ma oo­tab ees vä­ga suur muu­tus – ro­bo­ti­see­ri­mi­ne, au­to­ma­ti­see­ri­mi­ne, te­hi­sin­tel­lek­ti tu­lek. Sel­leks tu­leb ol­la val­mis. Tu­leb kaa­sa min­na in­no­vat­sioo­ni ja teh­ni­ka aren­gu­ga, rii­gi üle­san­ne on mõel­da, mis­moo­di lee­ven­da­da töö­kä­te üle­jää­ki.“

Taa­vi Toom Ees­ti 200st sõ­nas, et Ees­ti rah­vas­tik ka­ha­neb, se­da ei to­hi ig­no­ree­ri­da. Kõi­ge hul­lem nen­de va­li­mis­te­ga on po­pu­list­lik pen­sio­ni­ral­li, lu­ba­tak­se pen­sio­ni tõu­su, aga kas ole­me sel­leks suut­li­kud ja kas on va­ja­lik? Tu­leb ea­kaid hoi­da kauem töö­tu­rul.

Jak­ko Vä­li Ro­he­lis­te era­kon­nast tõi esi­le, et ta­su­ta kõrg­ha­ri­du­se­ga too­de­tak­se prae­gu dip­lo­mee­ri­tud ini­me­si, ke­da po­le töö­tu­rul va­ja. Riik peaks esi­ta­ma lä­bi­mõel­dud tel­li­mu­se, ke­da va­ja koo­li­ta­da, et eel­kõi­ge aren­da­da et­te­võt­lust.

Kaul Nurm Va­bae­ra­kon­nast kõ­ne­les sa­mu­ti las­te­ga pe­re­de toe­ta­mi­sest, töö­ta­ja­te üm­be­rõp­pest: „Vars­ti on tu­le­kul ma­jan­dusk­riis, kui võõr­töö­li­sed jää­vad siia, on me omad ini­me­sed töö­ta ja võõr­töö­li­sed töö­ta­vad ma­da­la pal­ga­ga.“

Tu­le­vi­ku­vi­sioo­nis nä­gid ena­mik era­kon­di Ees­tit puh­ta kesk­kon­na­ga, kaits­tud ja de­mok­raat­li­ku­ma rii­gi­na.

Va­baer­akond teeks kor­da rii­gi­va­lit­se­mi­se, et va­li­jad ei tun­neks en­nast pe­te­tu­na pä­rast va­li­mi­si. Ro­he­li­sed rõ­hu­ta­sid rah­vaal­ga­tu­se ja ot­se­de­mok­raa­tia va­ja­lik­kust. Ees­ti 200 sei­su­koht on, et va­na­vii­si jät­ka­tes po­le head tu­le­vik­ku – bü­rok­raa­tia tu­leb viia mii­ni­mu­mi­ni ja kaa­sa­ta spet­sia­lis­tid, riik on tu­le­vi­kus prak­ti­li­ne ja prag­maa­ti­li­ne. Elu­rik­ku­se Era­kond rää­kis nu­ti­kast, in­no­vaa­ti­li­sest ma­he­rii­gist, mis on ma­he ka suht­lu­se poo­lest, pal­ju ot­sus­ta­mist hak­kab toi­mu­ma ko­gu­kon­da­des, ka riik­li­ke suu­re­ma­te kü­si­mus­te üle saa­vad ot­sus­ta­da ini­me­sed.

EK­RE rõ­hu­tas tur­va­tun­de suu­ren­da­mist, ei teh­ta Brüs­se­li juht­nöö­ri­de jär­gi, vaid Ees­tis ot­sus­ta­tak­se ise ning Ees­ti riik on rah­vus­riik, mit­te osa eu­ro­fö­de­rat­sioo­nist, mil­le poo­le ole­me teel. Isa­maa tu­le­tas meel­de aas­tat 1992, kus olu­li­ne ei ol­nud rik­kus, vaid ta­he ol­la pe­re­me­hed oma maal ning peak­si­me sel­lest hak­ka­ma ro­hkem rää­ki­ma. Rik­kus peaks hak­ka­ma tu­le­ma ha­ri­du­sest, tea­du­sest, ini­mes­te et­te­võt­lik­ku­sest.

Ai­var Rii­sa­lu kir­jel­das hu­moo­ri­kalt, mil­le­le järg­nes naer ja suur ap­laus, kui­das aas­tal 2030 hoiab Ees­ti ära ko­gu Eu­roo­pa asiaat­li­kust bol­še­vis­mist – aas­tal 2023 on või­mul EK­RE, nel­ja aas­ta pä­rast sõ­di­tak­se Ve­ne­maa­ga, eest­la­sed võit­le­vad Si­ni­mä­ge­des, jä­re­le ei an­na. Sot­siaal­de­mok­raa­did rää­ki­sid jul­gest ma­jan­du­sest ja sot­siaal­sest kait­sest ning nõus­tu­sid Kes­ke­ra­kon­na­ga, et suu­rim väl­ja­kut­se on EK­RE ning peak­si­me en­da­le esi­ta­ma kü­si­mu­se, kas ta­ha­me ava­tud või su­le­tud Ees­tit.

Re­for­mie­ra­kon­na sõ­num oli, et järg­mi­se viie aas­ta­ga are­neb teh­no­loo­gia sa­ma pal­ju, kui are­nes vii­ma­se 30 aas­ta­ga. Mi­da roh­kem teh­no­loo­giat ka­su­ta­me, se­da roh­kem töö­koh­ti on va­ja. Et 2030 oleks Ees­ti tark riik, on va­ja kes­ken­du­da ha­ri­du­se­le, ra­ja­da ka Kuu­sal­lu rii­gi­güm­na­asium.