Era­kon­da­de de­batt Kol­ga­kü­las – mak­su­dest kuni Kuu­sa­lu rii­gi­güm­naa­siu­mi­ni

Rii­gi­ko­gu va­li­mis­te eel teist­kord­selt Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jas kor­ral­da­tud era­kon­da­de de­ba­til oli esi­ne­ja­te seas rii­gi­ko­gu liik­meid, par­tei­de juht­po­lii­ti­kuid, ka mi­nis­ter, val­la­va­nem, et­te­võt­jaid.

Nel­ja­päe­va, 17. jaa­nua­ri õh­tul toi­mu­nud va­li­mis­de­ba­til olid esin­da­tud 9 era­kon­da, igast par­teist said osa­le­da kaks po­lii­ti­kut. Väit­lu­sest võt­sid osa 17 po­lii­ti­kut, neist 16 kan­di­dee­ri­vad rii­gi­ko­gus­se Har­ju- ja Rap­la­maa va­li­mis­ring­kon­nas. Re­for­mie­ra­kon­da esin­da­sid rii­gi­ko­gu lii­ge Kal­le Pal­ling ja Jõe­läht­me val­la­va­nem And­rus Um­bo­ja, Sot­siaal­de­mok­rat­lik­ku Era­kon­da et­te­võt­lus- ja in­fo­teh­no­loo­gia­mi­nis­ter Re­ne Tam­mist ning Na­mi-na­mi.ee loo­ja Pil­le Pe­ter­soo. Kes­ke­ra­kon­nast oli üks esi­ne­ja – Tal­lin­na abi­lin­na­pea Ai­var Rii­sa­lu. Isa­maast osa­le­sid kesk­kon­na­mi­nist­ri nõu­nik Kal­le Muu­li ja EPP Eu­roo­pa See­nio­ri­de Ühen­du­se asep­re­si­dent Ann Rää­met, EK­REst rii­gi­ko­gu lii­ge Henn Põl­luaas ja era­kon­na Har­ju-Rap­la­maa piir­kon­na juht Siim Poh­lak. Elu­rik­ku­se Era­kon­nast olid Kol­ga­kü­las rii­gi­ko­gu lii­ge Ar­tur Tal­vik ja Tal­lin­na Spor­di­selt­si Ka­lev ju­ha­tu­se lii­ge Ma­dis Iga­nõmm, Era­kon­nast Ees­ti 200 en­di­ne suur­saa­dik Taa­vi Toom ja en­di­ne Kuu­sa­lu val­la­va­nem Mo­ni­ka Sa­lu. Ees­ti­maa Ro­he­lis­te esin­dus­se kuu­lu­sid Tal­lin­na TV saa­te­juht Jak­ko Vä­li ja era­kon­na pea­sek­re­tär Joo­nas Laks, Va­bae­ra­kon­da esin­da­sid Jõe­läht­me val­la Vand­ja­la kü­la­va­nem Tiia Välk ja era­kon­na esi­mees Kaul Nurm, kes kan­di­dee­rib Lõuna-Eestis.

Ena­mik po­lii­ti­ku­test tu­lid Kol­ga­kü­la de­ba­ti­le esi­mest kor­da, ne­li aas­tat ta­ga­si osa­le­nu­test olid ko­hal Henn Põl­luaas ning ka Ai­var Rii­sa­lu ja Ar­tur Tal­vik, kes on va­he­ta­nud va­he­peal era­kon­da.

De­bat­ti juh­tis Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si, kes oli sa­mas rol­lis ka Ida-Har­ju esi­me­sel va­li­mis­de­ba­til 2015. aas­tal. See­kord­sed kolm põ­hi­tee­mat olid kan­di­daa­ti­de­le taas va­rem väl­ja saa­de­tud: muu­da­tu­sed mak­su­po­lii­ti­kas, rii­gi jät­ku­suut­lik­kus ja va­na­nev ela­nik­kond ning mil­li­ne võiks ol­la Ees­ti aas­tal 2030. Need va­li­ti rah­va pa­ku­tud tee­ma­dest, kok­ku esi­ta­ti kor­ral­da­ja­te­le 17 tee­mat. De­ba­ti kor­ral­das sel­gi kor­ral Kuu­sa­lu val­la va­baü­hen­dus­te ümar­laud ee­sot­sas Kol­ga­kü­la Selt­si te­gev­ju­hi Kai­sa Lin­no ja Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selt­si te­gev­ju­hi Ul­vi Ran­na­ga. Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus an­dis de­ba­ti ku­lu­tus­te toe­tu­seks 300 eu­rot.

De­batt kes­tis peaae­gu kolm tun­di ja sel­lest teh­ti ot­seü­le­kan­ne in­ter­ne­tis, jäl­gi­da sai Kuu­sa­lu val­la ko­du­le­he kau­du, sal­ves­tust on või­ma­lik jä­re­le vaa­da­ta. Es­mas­päe­va sei­su­ga oli üle­kan­net jäl­gi­nud või hil­jem vaa­da­nud roh­kem kui 450 ini­mest. Ko­ha­peal oli hu­vi­li­si 120 rin­gis. Kol­ga­kü­la de­ba­ti al­gu­sest näi­da­ti 17mi­nu­ti­list ot­seü­le­kan­net Maa­le­he Fa­ce­boo­kis, see on ko­gu­nud vaa­ta­jaid üle 2,7 tu­han­de. Toi­mu­nut fil­mi­sid Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jas Kuu­sa­lu Kroo­ni­ka te­gi­ja Raul Val­gis­te ning ka All­fil­mi võt­teg­rupp, kes teeb fil­mi Ees­ti ees seis­va­test väl­ja­kut­se­test.

Et kõik osa­poo­led saak­sid võrd­selt sõ­na, an­ti era­kon­da­de­le kol­me tee­ma pu­hul kõ­ne­le­mi­seks ae­ga 3 mi­nu­tit, saa­list esi­ta­tud kü­si­mus­te­le vas­ta­mi­seks 2 mi­nu­tit. Kõ­neae­ga jäl­gi­sid ning and­sid he­lis­ta­mi­se­ga mär­ku Ul­vi Rand ja Ee­li­ka Kras­mus Tor­mi­se Selt­sist ning In­geld­rin Aug MTÜst Pä­ris­pea Selt­si­ma­ja.

Kai­sa Lin­no: „Kor­ral­da­si­me era­kon­da­de de­ba­ti jäl­le sel­leks, et meie ini­me­sed saak­sid va­li­mis­te eel üle­vaa­te, mi­da po­lii­ti­kud rää­gi­vad. Na­gu eel­mi­sel­gi kor­ral, leid­si­me ka nüüd, et pa­rem on kut­su­da eri­ne­va­te era­kon­da­de kan­di­daa­did meie piir­kon­na va­li­ja­te­ga koh­tu­ma kor­ra­ga, sel­le ase­mel, et käik­sid siin üks­haa­val. Saal ko­gu­nes rah­vast täis, li­saks ot­seü­le­kan­de jäl­gi­jad, meediakajastus, loo­dan, et de­ba­tist on ka­su.“

Tut­vus­tus­ring
Iga­le era­kon­na­le an­ti ka en­da tut­vus­ta­mi­seks ae­ga 3 mi­nu­tit. Kaul Nurm Va­bae­ra­kon­nast üt­les, et nen­de era­kon­na prog­ram­mi kõi­ge tu­ge­vam osa on re­gio­naal­po­lii­ti­ka. Eel­seis­va­te va­li­mis­te suu­rim ees­märk on ühen­da­da esi­me­ne ja tei­ne Ees­ti, et po­leks sel­list va­het, et suh­te­li­selt hea olu­kord on Tal­lin­nas ning muu Ees­ti vi­re­leb. Täh­tis on öko­loo­gi­li­ne elu­kor­ral­dus ja sääs­tev areng. Va­ba­era­kon­na prog­ram­mi olu­li­sed märk­sõ­nad on ka väi­keet­te­võt­lus ja di­gi­ma­jan­dus.

Joo­nas Laks sõ­nas, et Ro­he­lis­te era­kon­na liik­me­te ühi­ne ees­märk on Ees­ti­maa jät­ku­suut­lik­ku­se ta­ga­mi­ne. Jak­ko Vä­li sa­mast ni­me­kir­jast aval­das ka­het­sust, et mi­tu väi­kest era­kon­da kan­di­dee­ri­vad eral­di, koos üle­taks 5 prot­sen­di kün­ni­se ja oleks suut­nud rii­gi heaks roh­kem ära te­ha: „Ees­ti de­mok­raa­tia, ühis­kond ja tu­le­vik või­dak­sid, kui väi­ke­sed era­kon­nad suu­dak­sid te­ha koos­tööd. De­mok­raa­tia on ole­mas siis, kui suur­te­le era­kon­da­de­le pa­ku­tak­se kon­ku­rent­si ja kõi­ge hul­lem on, kui va­li­mis­te järg­selt moo­dus­ta­vad koa­lit­sioo­ni Re­for­mie­ra­kond ja Kes­ke­ra­kond, see tä­hen­daks stag­nat­sioo­ni.“
Taa­vi Toom: „Era­kond Ees­ti 200 sün­dis mit­te­po­lii­ti­ku­te al­ga­tu­sest ja see­pä­rast, et tä­na­sed po­lii­ti­kud ju­hi­vad Ees­tit pi­ke­ma plaa­ni­ta. Sa­ge­li jääb mul­je, et va­lit­se­tak­se ühe va­li­mist­sük­li vaa­tes ja oma va­li­mis­tu­le­mu­si sil­mas pi­da­des. Me sõ­num po­le, et se­ni on teh­tud va­les­ti või hal­vas­ti, suur osa va­li­kuid on ol­nud õi­ged, aga see ei vii enam eda­si, alus­ta­da tu­leb re­for­mi­de­ga, mis kind­lus­ta­vad Ees­ti edu ka tu­le­vi­kus. Ees­ti 200 on just­kui värs­ke tuu­leõhk. Va­li­mis­te­le esi­tas era­kond täis­ni­me­kir­ja ja sel­les on kõi­ge

roh­kem nai­si, võr­rel­des teis­te ni­me­kir­ja­de­ga – 40 prot­sen­ti.“

Ar­tur Tal­vik rõ­hu­tas, et Elu­rik­ku­se Era­kond on kõi­ge uuem Ees­tis ja üri­ta­tak­se ol­la era­kond, mis po­le era­kond: „Ees­ti suu­rim va­lu­punkt on, kui­das te­hak­se ot­su­seid. Pu­de­li­kael Ees­ti aren­gu­le on par­teid ise. Me era­kond on pi­gem po­lii­ti­li­ne lii­ku­mi­ne. Meie era­kon­nas ei lan­ge­ta ot­su­seid ju­ha­tus, vaid di­gi­taal­sel baa­sil üld­ko­gu. Kuu­lu­ta­me end pos­ti­deo­loo­gi­li­seks, esip­laa­nil on kesk­kon­na­hoid. Ees­tist peab saa­ma nu­ti­kas ma­he­riik, ka­su­ta­des ära tu­le­vi­ku­tead­mi­si, et ma­jan­dus ei hä­vi­ta loo­dust, vaid taas­tab se­da.“

Henn Põl­luaas EK­REst: „Meie era­kond sei­sab Ees­ti kee­le, kul­tuu­ri ja rah­vu­se säi­li­mi­se eest. Era­kon­na tek­ki­mi­se tin­gis see, et nä­gi­me, need aa­ted, mil­le eest taa­si­se­seis­vu­mi­se eel laul­si­me, on unus­ta­tud, Ees­ti hu­vid jäe­tud ta­ga­plaa­ni­le ja rah­vus­rik­ku­se ideed on mi­da­gi sel­list, mi­da peaks hä­be­ne­ma. Meil on kok­ku pan­dud põh­ja­lik ja uuen­dus­lik prog­ramm, kaa­sa­tud sel­leks spe­tsia­lis­te. Ees­tis on va­ja as­tu­da ma­jan­du­ses, sot­siaal- ja maae­lu­vald­kon­nas, ha­ri­du­ses põh­ja­lik­ke ja lä­bi­mõel­dud sam­me, et te­ha elu või­ma­li­kuks kõik­jal, mit­te et koon­duks Tal­lin­na üm­ber.“

Kal­le Muu­li: „Ole­me Ees­tis üks va­ni­maid era­kon­di. Isa­maa vaa­de tu­le­vik­ku on vä­he­malt sa­ma pikk kui meie mi­ne­vik. Ot­si­me vas­tust kü­si­mu­se­le, kui­das rah­va­na pü­si­ma jää­da sel­les maail­mas, mis on tor­mi­li­selt ja ko­ha­ti üha oht­li­ku­maks muu­tuv. Kui­das tul­la toi­me jul­geo­le­kuo­hu­ga idast, väl­ja­rän­de­ga põh­ja, ne­ga­tiiv­se sis­se­rän­de­ga Eu­roo­pa lõu­na­pii­ril. Kes­ken­du­me prog­ram­mis pe­re­le ja las­te­le, suu­re­ne­ma peab sün­di­vus, toe­ta­me täie­lik­ku üle­mi­ne­kut ees­ti­keel­se­le õp­pe­le. Pea­me õi­geks abie­lu kui me­he ja nai­se lii­du sä­tes­ta­mist põ­hi­sea­du­ses. Ku­lu­tu­sed jul­ge­ole­ku­le tõs­ta 2,5 prot­sen­di­ni.“
Ai­var Rii­sa­lu Kes­ke­ra­kon­nast: „Olen pea­mi­nist­ri par­teist. Mit­te­või­mu­lo­le­vad era­kon­nad saa­vad rää­ki­da tu­le­vi­ku­lu­ba­dus­test ja neil, kes po­le en­ne po­lii­ti­kas ol­nud, on va­li­mis­te eel suu­rem män­gu­maa. Ole­me va­lit­sus­vas­tu­tust kan­dev era­kond ja vas­tu­ta­me sel­le eest, mis paa­ril vii­ma­sel aas­tal läi­nud Ees­tis va­les­ti. Po­lii­ti­ku­te kõi­ge suu­rem tra­göö­dia on, et nel­ja aas­ta ta­gant unus­ta­tak­se, et ela­tud elu eest peab vas­tuta­ma. Meie prog­ram­mis on re­gioo­ni üht­se akt­sii­si­po­lii­ti­ka jäl­gi­mi­ne, rän­de­kü­si­mu­sed, kee­le ja kul­tuu­ri säi­li­mi­ne. Tea­te, kes on Kes­ke­ra­kond ja sel­lest pii­sab.“

Re­ne Tam­mist üt­les, sot­siaal­de­mok­raa­did sei­sa­vad sel­le eest, et Ees­ti oleks hoo­liv ja uuen­dus­meel­ne: „Meie prog­ram­mis on in­ves­tee­rin­gud tu­le­vik­ku, pa­nus­ta­me ha­ri­dus­se ja tea­du­ses­se. Prog­ram­mis on ka et­te­pa­nek viia vä­he­malt üks üli­kool Ees­tis maail­ma sa­ja pa­ri­ma hul­ka. Ees­märk on vä­hen­da­da bü­rok­raa­tiat nel­jan­di­ku võr­ra. Täht­sal ko­hal on loo­dus­hoid. Aas­taks 2030 peaks Ees­ti si­se­tar­bi­mi­se ja­gu toot­ma ener­giat taas­tu­val­li­ka­test. Sei­sa­me ava­tud ühis­kon­na eest, kus on võrd­sed või­ma­lu­sed.“ Pil­le Pe­ter­soo li­sas, et sot­siaal­de­mok­raa­ti­de va­li­mis­ni­me­kir­jas on nai­si 38 prot­sen­ti.

Kal­le Pal­ling: „Re­for­mie­ra­kond lä­heb neid va­li­mi­si võit­ma. Meil on sa­mu­ti ma­hu­kas va­li­misp­rog­ramm, mis koos­ta­tud koos tip­peks­per­ti­de­ga. Prog­ramm põ­hi­li­sed vald­kon­nad on ja­ga­tud nel­jaks: tark ma­jan­dus, jul­geo­le­ku­po­lii­ti­ka, ter­ved Ees­ti ini­me­sed, ees­ti kee­le ja eest­lu­se eest seis­mi­ne. Li­saks on prog­ram­mi in­teg­ree­ri­tud lä­bi­valt Ees­ti kesk­kon­na ja loo­du­se hoid. Na­gu me va­ba­rii­gi pre­si­dent kir­ju­tas uus­aas­ta eel, ole­me esi­me­ne põlv­kond, kes saab aru, et pä­ri­selt hä­vi­ta­me oma pla­nee­di, ja vii­ma­ne, kel on või­ma­lus sel­les osas mi­da­gi et­te võt­ta.“

Muu­da­tu­sed mak­su­po­lii­ti­kas
Ur­mas Kirt­si lau­sus mak­su­tee­mat sis­se ju­ha­ta­des, et vii­ma­sel nel­jal aas­tal on tu­lu­mak­su- ja akt­sii­si­muu­da­tu­sed saa­nud me pe­re­des sa­ge­da­seks tee­maks. See oli ka rah­valt esi­ta­tud tee­ma­dest kõi­ge po­pu­laar­sem.

Ka mak­su­dest said era­kon­nad rää­ki­da 3 mi­nu­tit. Kõik sõ­na võt­nud kan­di­daa­did väl­jen­da­sid ra­hu­lo­le­ma­tust prae­gu­se mak­su­po­lii­ti­ka­ga.

Ar­tur Tal­vik lau­sus, et Elu­rik­ku­se Era­konna sei­su­koht on mak­se mit­te tõs­ta: „Näe­me, et tu­le­vi­ku­maailm lii­gub ise hak­ka­ma saa­va ini­me­se poo­le, kui­gi loo­mu­li­kult peab jä­re­le ai­ta­ma neid, kes ei saa hak­ka­ma. Rii­gia­pa­raa­ti tu­leb vä­hen­da­da. Ai­nus, mi­da mak­su­de­ga te­ha, suu­na­ta nen­de abil ini­mes­te mõt­le­mist loo­dus­hoid­li­ku poo­le ja toe­ta­da tea­du­se aren­dus­te­ge­vust, mis teeks rii­gi rik­ka­maks ja mit­te nii­võrd loo­du­se ar­velt, na­gu prae­gu te­hak­se.“

Siim Poh­lak: „EK­RE ees­märk on mak­su­de lan­ge­ta­mi­ne. Kui mak­se vä­hen­da­da, siis lae­ku­mi­sed rii­giee­lar­ves­se suu­re­ne­vad, ini­mes­te­le jääb ra­ha roh­kem kät­te, et ku­lu­ta­da, ja et­te­võt­ja­tel roh­kem või­ma­lu­si, mil­le eest in­ves­tee­ri­da. Me prog­ram­mis on alan­da­da käi­be­mak­su 15 prot­sen­di pea­le, lan­ge­ta­da ka al­ko­ho­li-, kü­tu­se-, gaa­si- ja elekt­riakt­sii­si, elekt­ri­võr­gu- ja taas­tu­ve­ner­gia ta­su­sid.“ Ta kõ­ne­les ka era­kon­na koos­ta­tud rii­gi-in­ves­tee­rin­gu­te prog­ram­mist – näi­teks te­ha nel­ja­rea­li­sed teed Pär­nus­se, Tar­tus­se, Tal­lin­nas­se.

Ees­ti 200 sei­su­koh­ta tut­vus­ta­nud Mo­ni­ka Sa­lu üt­les, et Kuu­sa­lu rah­vas on põh­jus, miks ta on nüüd po­lii­ti­kas – va­ba­ühen­du­sed ja see, mis Kuu­sa­lus te­hak­se, tões­tab, et Ees­ti va­jab uu­si tuu­li ja ta­hab tei­si­ti eda­si min­na, kui on se­ni: „Riik ja oma­va­lit­sus on muu­tu­nud mu­ga­vaks ja üs­na­gi rais­ka­vaks. En­ne, kui hak­ka­me muut­ma mak­su­sid, peab sel­geks te­ge­ma, kui pal­ju va­ja ku­lu­ta­da, et rii­ki üle­val pi­da­da. Tee­me kõi­ge­pealt ana­lüü­si ja siis hak­ka­me muut­ma. Mak­sus­ta­ma ei peaks ka­su­mit ega füü­si­li­se isi­ku va­ra, vaid rik­kust – kui ini­me­sel on ko­du ja soe­tab veel va­ra, siis sel­le eest võiks maks­ta.“

Ann Rää­met: „Isa­maa mak­se ei tõs­ta ja uu­si mak­se ei keh­tes­ta. Üks prio­ri­teet on töö­jõu­mak­su­de lan­ge­ta­mi­ne. Lan­ge­ta­da tu­leks ka al­ko­ho­liakt­sii­si, et kaoks pii­ri­kau­ban­dus, ja kü­tu­seakt­sii­si. Pea­me õi­geks sel­list ee­lar­ve­po­lii­ti­kat, et kii­re ma­jan­dus­kas­vu ajal te­hak­se üle­jää­gi-ee­lar­ve, ja kui ma­jan­dus kas­vab aeg­la­selt, siis sel­le elav­da­mi­seks üle­jää­gi ar­velt riik­lik­ke in­ves­tee­rin­guid. Et­te­pa­nek on tõs­ta mak­su­va­ba tu­lu las­te­ga pe­re­de­le, esi­me­se lap­se eest 100 eu­rot, tei­se eest 200, kol­man­da eest 300 ja sa­ma pal­ju iga järg­ne­va lap­se eest.“

Jak­ko Vä­li sõ­nas Ro­he­lis­te ni­mel: „Al­ko­ho­liakt­sii­si lan­ge­ta­mi­seks ei ole põh­just. Lan­ge­ta­ma peab kü­tu­seakt­sii­si, Ees­ti väi­keet­te­võt­ja mak­sus­ta­tak­se prae­gu sur­nuks.“ Joonas Laks: „EK­RE laus­mak­su­de lan­ge­ta­mi­se plaa­ni juu­res tun­dub, et kui nad on va­lit­su­ses, siis pigem ei viit­siks pin­gu­ta­da ja os­tak­s en­da­le po­pu­laar­sust. Suu­ren­da­da keskkonnale puh­ta­mat toot­mist. Mak­su­va­balt võiks ka­su­ta­da pen­sio­ni­fon­di ra­ha en­da või lap­se elu­päästvaks ra­viks, kui Haigekassa ei tasu.“

Ai­var Rii­sa­lu nen­tis, et esin­dab Kes­ke­ra­kon­da, mis on pea­mi­nist­ri par­tei, ja too­ni­tas, va­ja­lik oleks te­ha rii­gi ku­lu­de ja tu­lu­de re­vis­jon, rii­giee­lar­vet võiks ha­ka­ta uues­ti üles ehi­ta­ma, prae­gu on pi­du läi­nud vä­he­ke­ne hoog­saks. „Eba­nor­maal­ne on, et elek­ter on Ees­tis kal­lim kui Soo­mes. Kes­k­era­kon­na va­lit­su­ses läks va­les­ti see kee­ru­li­ne mak­su­süs­teem, se­da po­leks pi­da­nud te­ge­ma. Kes­ke­ra­kond jääb ast­me­li­se tu­lu­mak­su pool­da­jaks, ast­med pea­vad ole­ma liht­sad ja aru­saa­da­vad. Vaa­da­ke, kui pal­jud ini­me­sed mak­sa­vad kaup­lus­te kas­sa­des su­la­ra­has, ja esi­ta­ge kü­si­mus, miks nad mak­sa­vad, ja kü­si­ge, kui mõist­lik on me mak­su­süs­teem.“

Kaul Nurm lau­sus, et Va­bae­ra­kond on sei­su­ko­hal, töö­jõult ehk pal­galt ar­ves­ta­tav tu­lu­maks peaks lan­ge­ma 12 prot­sen­di­ni ja va­bas­ta­da tu­leks mak­sus­ta­mi­sest an­ne­tu­sed va­baü­hen­dus­te­le. Olu­li­ne on kü­tu­seakt­sii­si alan­da­mi­ne, eri­ti puu­du­tab see maae­la­nik­kon­da. Pen­sion ei ole mak­sus­ta­tav tu­lu, vaid riik­lik hü­vi­tis. Ka­vas on taas­ta­da abi­kaa­sa­de ühis­dek­la­rat­sioon ja viia las­telt ma­haar­ves­ta­tav mii­ni­mum 6000 eu­ro­ni aas­tas. Ta kir­jel­das veel, kui­das li­saks kõr­ge­le al­ko­ho­liakt­sii­si­le mõ­ju­tab maa­poo­di­de sul­ge­mist ka ta­su­ta ühist­rans­port – ini­me­sed sõi­da­vad maa­kon­na­kes­ku­ses­se, tee­vad os­tud seal, maa­poo­de hak­kab jää­ma ju­ba kesk­mi­se suu­ru­se­ga koh­ta­des vä­he­maks.

Re­ne Tam­mist lau­sus, et sot­siaal­de­mok­raa­ti­de sei­su­koht on mit­te tõs­ta mak­su­koor­must: „Ees­tis on suu­rimaid eba­võrd­susi sissetulekute osas Eu­roo­pas, eri­ti dras­ti­li­ne on ea­ka­te seas. Pen­sion tu­leks te­ha kesk­mi­se pen­sio­ni ula­tu­ses tu­lu­mak­su­va­baks. Töö­ta­ja­te tu­lu­mak­su ast­me­te ar­ves­ta­mi­se pii­ri tu­leks tõs­ta 1200 eu­rolt 2000 eu­ro­le, alam­palk te­ha tu­lu­mak­su­va­baks, või­daks 90 prot­sen­ti pal­ga­saa­ja­test. Meie et­te­pa­nek on ka lan­ge­ta­da elekt­riakt­sii­si poo­le võr­ra ja te­ha an­ne­tu­sed tu­lu­mak­su­va­baks.“

Kal­le Pal­ling üt­les, et Re­for­mie­ra­kon­na mak­su­po­lii­ti­ka esi­me­ne samm on kao­ta­da ame­tis ole­va va­lit­su­se loo­dud mak­su­kaos: „Muu­da­me mit­me­te sa­da­de ast­me­te­ga mak­su­pus­ser­di­se ta­ga­si ühe­tao­li­seks. Ini­me­sed mak­sa­vad­ki kas­sas su­la­ra­has, ümb­ri­ku­pal­ka­de arv on kas­va­nud see­tõt­tu, et suu­re­ma pal­ga tee­ni­ja­telt võe­tak­se ra­ha ära. To­re, et osa­poo­led, kes olid va­lit­su­ses sel­le as­ja ta­ga kaks aas­tat ta­ga­si, on val­mis ta­ga­si pöö­ra­ma ja ka­het­se­vad.“ Ta mär­kis veel, et um­bes 350 mil­jo­nit eu­rot on jää­nud lae­ku­ma­ta al­ko­ho­liakt­sii­si tõt­tu, sel­le ra­ha eest oleks Ees­ti riik saa­nud os­ta üle 4300 kii­ra­biau­to.

„Pal­ju va­het po­le, kel­le­le era­kon­da­dest hää­le an­na­me, mak­sud lan­ge­vad, akt­sii­sid ku­ku­vad, elu na­gu lill,“ kom­men­tee­ris Ur­mas Kirt­si mak­su­tee­ma lõ­pe­tu­seks.

Saa­list esi­ta­tud kü­si­mu­se­le, kas Ees­tis võiks ettevõtluse mak­se re­gioo­ni­ti eris­ta­da, vas­ta­sid Kes­ke­ra­kon­na, Re­for­mie­ra­kon­na, Isa­maa ja Elu­rik­ku­se Era­kon­na esin­da­jad, et ei pool­da se­da. Nad põh­jen­da­sid, et see tooks kaa­sa kom­bi­nee­ri­mi­se ja pet­mis­või­ma­lu­se, tõs­taks bü­rok­raa­tiat. Mak­sue­ri­sus­te poolt olid Ees­ti 200, EK­RE, Va­bae­ra­kon­na ja Ro­he­lis­te po­lii­ti­kud põh­jen­da­des, et Ees­tis on ela­tus­ta­se re­gioo­ni­ti eri­nev, maa­piir­kon­nad jää­vad tüh­jaks, ettevõtluse mak­sue­ri­sus­te­ga saaks seal­seid ini­me­si toe­ta­da. Sot­siaal­de­mok­raa­did rõ­hu­ta­sid, et kau­ge­mal re­gioo­ni­des tu­leks aren­da­da ta­ris­tut, pa­ran­da­da ava­li­ke tee­nus­te kät­te­saa­da­vust, toe­ta­da et­te­võt­lust.

Meie jät­ku­suut­lik­kus ja Ees­ti aas­tal 2030
Ees­ti ela­nik­kond va­na­neb, töö­jõu­du po­le ku­sa­gilt võt­ta, 12 000 loo­ma­ga si­ga­la oma­nik üt­leb, et töö­ta­jad on Uk­rai­nast, ko­ha­pealt ei tu­le kee­gi töö­le. Hä­da töö­jõu­ga on suur, tut­vus­tas Ur­mas Kirt­si järg­mist tee­mat.

Kü­si­mus po­lii­ti­ku­te­le oli: „Kui­das olu­kor­ras, kus sot­siaal­ku­lu­de pool kas­vab, mak­sud vä­he­ne­vad, ta­ga­da jät­ku­suut­lik­kus, et et­te­võt­ja­tel oleks, kel­le­ga too­ta?“

Kal­le Pal­ling Re­for­mie­ra­kon­nast too­ni­tas, et jät­ku­suut­lik­ku­se ta­gab sün­di­vu­se kasv ning riik saab pü­si­da, kui on kaits­tud. Toe­ta­da tu­leb pe­re­sid, las­teaia pea­ra­ha peaks maks­ma riik. Ees­ti väär­tus on uni­kaal­ne elu­kesk­kond.

Sot­siaal­de­mok­raat Re­ne Tam­mist rõ­hu­tas, et ea­kad ei vii Ees­tit pank­rot­ti. Tu­leks muu­ta mõt­te­vii­si vää­ri­kast va­na­ne­mi­sest, ka va­ne­mas eas on või­ma­lik alus­ta­da et­te­võt­lu­se­ga. Ees­tis on töö­tu­rul veel ra­ken­da­ma­ta 80 000 ini­mest – seo­tud omas­te­hool­du­se­ga, noo­red, las­te­ga emad.

Ai­var Rii­sa­lu: „Me rah­vas saab rik­kaks kol­me suu­re vaala abil – põ­lev­ki­vi, mets ja fos­fo­riit. Ees­ti rah­va ar­ve­tel pan­ka­des seis­vat ra­ha on 7 mil­jar­dit eu­rot, ea­kaid tu­leks õpe­ta­da, kui­das ra­ha suu­na­ta et­te­võt­lu­ses­se.“

Ann Rää­met Isa­maast kõ­ne­les sel­lest, et tu­leb juu­ru­ta­da ter­vis­hoiu­süs­teem, mis ta­gaks ini­mes­te töö­või­me kõr­ge ea­ni ning olu­li­ne on elu­kes­tev õpe – siis po­le tar­vis pa­nus­ta­da vä­lis­maalt tu­le­va­tes­se töö­kä­tes­se.

Henn Põl­luaas lau­sus, et vä­lis­maalt tu­leks ta­ga­si kut­su­da 100 000 ini­mest, kes on läi­nud sin­na töö­le, ning ra­ken­da­da 30 000 noort, kes prae­gu ei töö­ta, li­saks on meil 48 000 töö­ta­vat pen­sio­nä­ri, ke­da ka­ris­ta­tak­se tu­lu­mak­su­ga.

Ar­tur Tal­vik Elu­rik­ku­se Era­kon­nast kõneles met­sast, mis on me elu­kesk­kon­na rik­kus, met­sa tu­leks lõi­ga­ta mõist­li­kult ja vää­rin­da­da se­da siin. „Maail­ma oo­tab ees vä­ga suur muu­tus – ro­bo­ti­see­ri­mi­ne, au­to­ma­ti­see­ri­mi­ne, te­hi­sin­tel­lek­ti tu­lek. Sel­leks tu­leb ol­la val­mis. Tu­leb kaa­sa min­na in­no­vat­sioo­ni ja teh­ni­ka aren­gu­ga, rii­gi üle­san­ne on mõel­da, mis­moo­di lee­ven­da­da töö­kä­te üle­jää­ki.“

Taa­vi Toom Ees­ti 200st sõ­nas, et Ees­ti rah­vas­tik ka­ha­neb, se­da ei to­hi ig­no­ree­ri­da. Kõi­ge hul­lem nen­de va­li­mis­te­ga on po­pu­list­lik pen­sio­ni­ral­li, lu­ba­tak­se pen­sio­ni tõu­su, aga kas ole­me sel­leks suut­li­kud ja kas on va­ja­lik? Tu­leb ea­kaid hoi­da kauem töö­tu­rul.

Jak­ko Vä­li Ro­he­lis­te era­kon­nast tõi esi­le, et ta­su­ta kõrg­ha­ri­du­se­ga too­de­tak­se prae­gu dip­lo­mee­ri­tud ini­me­si, ke­da po­le töö­tu­rul va­ja. Riik peaks esi­ta­ma lä­bi­mõel­dud tel­li­mu­se, ke­da va­ja koo­li­ta­da, et eel­kõi­ge aren­da­da et­te­võt­lust.

Kaul Nurm Va­bae­ra­kon­nast kõ­ne­les sa­mu­ti las­te­ga pe­re­de toe­ta­mi­sest, töö­ta­ja­te üm­be­rõp­pest: „Vars­ti on tu­le­kul ma­jan­dusk­riis, kui võõr­töö­li­sed jää­vad siia, on me omad ini­me­sed töö­ta ja võõr­töö­li­sed töö­ta­vad ma­da­la pal­ga­ga.“

Tu­le­vi­ku­vi­sioo­nis nä­gid ena­mik era­kon­di Ees­tit puh­ta kesk­kon­na­ga, kaits­tud ja de­mok­raat­li­ku­ma rii­gi­na.

Va­baer­akond teeks kor­da rii­gi­va­lit­se­mi­se, et va­li­jad ei tun­neks en­nast pe­te­tu­na pä­rast va­li­mi­si. Ro­he­li­sed rõ­hu­ta­sid rah­vaal­ga­tu­se ja ot­se­de­mok­raa­tia va­ja­lik­kust. Ees­ti 200 sei­su­koht on, et va­na­vii­si jät­ka­tes po­le head tu­le­vik­ku – bü­rok­raa­tia tu­leb viia mii­ni­mu­mi­ni ja kaa­sa­ta spet­sia­lis­tid, riik on tu­le­vi­kus prak­ti­li­ne ja prag­maa­ti­li­ne. Elu­rik­ku­se Era­kond rää­kis nu­ti­kast, in­no­vaa­ti­li­sest ma­he­rii­gist, mis on ma­he ka suht­lu­se poo­lest, pal­ju ot­sus­ta­mist hak­kab toi­mu­ma ko­gu­kon­da­des, ka riik­li­ke suu­re­ma­te kü­si­mus­te üle saa­vad ot­sus­ta­da ini­me­sed.

EK­RE rõ­hu­tas tur­va­tun­de suu­ren­da­mist, ei teh­ta Brüs­se­li juht­nöö­ri­de jär­gi, vaid Ees­tis ot­sus­ta­tak­se ise ning Ees­ti riik on rah­vus­riik, mit­te osa eu­ro­fö­de­rat­sioo­nist, mil­le poo­le ole­me teel. Isa­maa tu­le­tas meel­de aas­tat 1992, kus olu­li­ne ei ol­nud rik­kus, vaid ta­he ol­la pe­re­me­hed oma maal ning peak­si­me sel­lest hak­ka­ma ro­hkem rää­ki­ma. Rik­kus peaks hak­ka­ma tu­le­ma ha­ri­du­sest, tea­du­sest, ini­mes­te et­te­võt­lik­ku­sest.

Ai­var Rii­sa­lu kir­jel­das hu­moo­ri­kalt, mil­le­le järg­nes naer ja suur ap­laus, kui­das aas­tal 2030 hoiab Ees­ti ära ko­gu Eu­roo­pa asiaat­li­kust bol­še­vis­mist – aas­tal 2023 on või­mul EK­RE, nel­ja aas­ta pä­rast sõ­di­tak­se Ve­ne­maa­ga, eest­la­sed võit­le­vad Si­ni­mä­ge­des, jä­re­le ei an­na. Sot­siaal­de­mok­raa­did rää­ki­sid jul­gest ma­jan­du­sest ja sot­siaal­sest kait­sest ning nõus­tu­sid Kes­ke­ra­kon­na­ga, et suu­rim väl­ja­kut­se on EK­RE ning peak­si­me en­da­le esi­ta­ma kü­si­mu­se, kas ta­ha­me ava­tud või su­le­tud Ees­tit.

Re­for­mie­ra­kon­na sõ­num oli, et järg­mi­se viie aas­ta­ga are­neb teh­no­loo­gia sa­ma pal­ju, kui are­nes vii­ma­se 30 aas­ta­ga. Mi­da roh­kem teh­no­loo­giat ka­su­ta­me, se­da roh­kem töö­koh­ti on va­ja. Et 2030 oleks Ees­ti tark riik, on va­ja kes­ken­du­da ha­ri­du­se­le, ra­ja­da ka Kuu­sal­lu rii­gi­güm­na­asium.