Kuusalu vallavolikogu esimees ENN KIRSMAN, Kuusalu vallas tuleb 22. ja 23. aprillil rahvaküsitlus. Kas hääletaksite Loksa linna ja Kuusalu valla sundliitmise poolt või vastu?
„Kavatsen anda poolthääle, pean Kuusalu valla ja Loksa linna liitumist piirkondliku arengu seisukohalt ainuõigeks. Tagantjärele targana tuleb tunnistada, et sundliitmist oleks tulnud taotleda juba 2005. aastal, kui liitusid Loksa vald ja Kuusalu vald. Kahjuks seadusandlus siis ei võimaldanud. Paljud tänased probleemid oleksid olemata või poleks niivõrd võimendunud.“
Millised probleemid?
„Mõtlen eelkõige seda poliitilist tralli, mis Loksal on olnud. Kuusalu vallas on olnud teistsugune poliitiline kultuur. Kuigi viimasel valimisperioodil on poliitklounaad tänu Loksa linnavolikogu kemplustes karastanud poliitikutele ka Kuusalu volikogusse jõudnud.“
Mida arvab sundliitmisest te valimisliit Ühine Kodu, küllap olete arutanud ka Kuusalu valla koalitsioonis?
„Üldiselt oleme seda meelt, mida esimeses vastuses ütlesin, kuid vallavolikogu seisukoht sõltub oluliselt sellest, milline tuleb rahvaküsitluse tulemus. Mida rohkem inimesi arvamuse välja ütleb, seda lihtsam on volikogul seisukohta kujundada. Samas ei kavatse me käivitada „ei“ ega „jah“ kampaaniat, sest mõlemad oleksid populistlikud ega võimaldaks kujundada inimestel oma arvamust. Kui rahvaküsitluse vastus on „jah“, küllap ütleb „jah“ ka Kuusalu vallavolikogu, kui tuleb selge „ei“, on ka volikogul raske muud öelda.“
Kuuldavasti on Loksa linnapea viimasel ajal sage külaline ministeeriumis ja oma erakonna juhtivate poliitikute juures, tegutseb selle nimel, et Loksa linn jääks omavalitsusena alles. Kas ka Kuusalu valla juhid käivad Toompeal selgitusi saamas või jagamas ja kelle juures?
„Erinevalt Loksa linnast, kus ainuvõim on ühe erakonna käes, pealegi juhib sama erakond ka riigi koalitsiooni, on meil olukord erinev. Valimisliit on parteiväline, meil otseteed Toompea kabinettidesse ei ole. Olles IRLi liige, olen kohtunud riigi koalitsiooninõukogu mõne liikmega ja vahetanud infot olukorra kohta Ida-Harjumaal, kuid võimalusi valitsuse tasemel otsuseid suunata meil ei ole. Meie murest saadakse Toompeal küll aru, kuid laiutatakse käsi, sest väga raske on leida argumente Loksa liitmata jätmiseks.
Oleme suhelnud ka teiste erakondade juhtpoliitikutega, selgitanud omi seisukohti. Võib-olla just tänu sellele suhtlusele õnnestus meil ära hoida Kuusalu vallast niiöelda tüki lõikamine, et Loksa linn saaks liituda Vihula ja Haljala valla liitumise tulemusena tekkiva Haljala vallaga. Miks seda tegime? Põhjus lihtne – taoline omavalitsus oleks olnud väga kunstlik moodustis. Kummaline on lugeda Loksa linnajuhtide sajatusi, et meie vastuseisu tõttu jäi sündimata rannarahva oma vald. Peale nende endi pole vähemalt Kuusalu vallavolikogu poole sellise sooviga pöördunud tegeliku rannarahva ükski esindaja.
Emotsionaalselt mõistan Loksa linnajuhte – aastakümnetega kinnistatud võim on magus, selle kestmine ühendatud omavalitsuse tingimustes ei ole sugugi kindel, kui üksi jätkates. Muide, sama võib öelda ka Kuusalu valla kohta. Kindlasti saavad jõujooned sügisel valitavas volikogus olema teistsugused, kui on täna. Kas peale jäävad Kuusalu või Loksa senised juhtpoliitikud või tulevad uued tegijad, on praegu võimatu ennustada.“
Vabariigi valitsus on öelnud, et Loksa ja Kuusalu pannakse kokku, kuid siiani ei kinnitata midagi ega lükata ümber. Inimestel võib olla päris keeruline otsustada, mida ühinemisest arvata.
„Soovitan kuulata oma mõistust ja südant ning avaldada arvamust, milline see ka poleks. Tasuks vaid meelde tuletada Kuusalu ja Loksa valdade ühendamise eel olnud hirme – ühendamise tulemusena on võitnud mõlemad liitunud vallad. Kindlasti tuleks rahvaküsitlusel osaleda, sest igaühe arvamus on oluline.“
Loksa elanikud küsivad, kas ühinemise korral peab hakkama sõitma asju ajama Kuusallu-Kiidu. Venekeelsetest inimestest paljud muretsevad, kuidas saavad omavalitsuse poole pöörduda need, kes eesti keelt ei oska.
„Seadusest tulenevalt peab vähemalt neljaks aastaks pärast omavalitsuste ühinemist jääma teeninduspunktid kõikide ühinevate omavalitsuste senistesse keskustesse. Seega jääb teeninduspunkt Loksale, kui vallamaja hakkab asuma Kiius, või siis Kiidu, kui vallamaja hakkab olema Loksal. Kumb variantidest realiseerub, on uue volikogu otsustada.
Mitte kedagi ei sunnita ajama asju eesti keeles. Praegugi võib Kuusalu vallamajas saada oma murele vastuse ka siis, kui pöördutakse vene või inglise keeles. Tähtis pole mitte inimese emakeel, vaid see, et mure saaks lahendatud.
Põhjendamatu jutt on, kui öeldakse, et pärast ühinemist pannakse kinni Loksa muusikakool või keskkool. Kuusalu vallavolikogu peaks olema rumalast rumalam, sest nii ühes kui teises õpivad ka valla lapsed – miks peaksid vallajuhid tahtma oma valla laste võimalusi piirata?“
Loksa inimesed on tahtnud teada ka seda, mis võib minna paremaks, mis halvemaks, kui tuleb ühine vald.
„Mul puudub täpne ülevaade Loksal toimuvast, kuid Kuusalu ja Loksa valdade ühinemise järelmõjude kohta võin öelda, et halvemaks pole keskustes ega külades midagi läinud. Pigem on keskustes ja külades muutunud aktiivsemaks kogukondlik tegevus. Piisab, kui tuua mõned näited – Juminda Poolsaare Seltsi ettevõtmised, Kuusalu külade kümnevõistlus, MTÜ Kiiu Arendus korraldatud suurüritused, Kolgakülas toimuvad valla sünnipäevad ja tänupeod. Usun, et ka Loksal saab kogukondlik liikumine tuule tiibadesse, sest Kuusalu vallas on kodanikualgatus kõigiti soositud ja sageli rahaliselt toetatud.
Konkreetselt võin nimetada kaks asja, millega Loksalt teenust saavad vallakodanikud täna rahul ei ole ja mida Kuusalu valla elanikuna mõistmatusega pealt vaatan. Need on kooli ja lasteaia lahtiolekuajad. Kool ja lasteaed peavad olema laste ja nende vanemate teenistuses – inimesed peavad saama viia oma lapsed lasteaeda ja minna neile järele selliselt, et ei oleks tarvis hommikul tööle hilineda, õhtul töölt varem ära tulla. Ja koolimaja uksed peavad olema lahti hiliste õhtutundideni – seal peavad töötama pikapäevarühmad ning huviringid nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kuulsin hiljuti üllatusega, et kool pannakse Loksal lukku kohe pärast viimaste tundide lõppu, õpilased sisuliselt tõstetakse tänavale. Kuusalus oleks selline lugu ennekuulmatu.“
Kuusalu vallas küsitakse, kas vallaraha hakkab minema Loksale, kuigi endal tarvis teid remontida, Kuusalu kool vajab juurdeehitust.
„Kuusalu valla rahaline seis on praegu väga hea. Kui realiseerub Toompea valitsusliidu lubadus, et omavalitsuste rahastamine vaadatakse üle, tulumaksu protsenti suurendatakse samale tasemele, kui enne masu 2009. aastal, siis usun, ka Kuusalu ühendvalla rahvas võib vaadata palju lootusrikkamalt tulevikku.
Haridus on olnud Kuusalu vallajuhtide prioriteet ja jääb ka edaspidi. Veel on mingi lootus saada Kuusalu kooli gümnaasiumiosale riiklik rahastus. Riigigümnaasiumi mõõtu praegune kooliosa välja ei anna, aga kui nii läheb, siis võime Kuusalu kooli juurdeehitust näha juba järgmise valimisperioodi lõpuks. Kui peaks minema teisiti, pole lubadust ehk nii lihtne täita, kuid oleme Kuusalu kooli ruumipuuduse probleemi teadvustanud, otsime võimalusi selle leevendamiseks. Mingi lahendus tuleb kindlasti.“
Kirjutasite peaministrile, riigihaldusministrile, justiitsministrile, maavanemale, küsisite, kuidas saab kujundada seisukohta sundliitmise suhtes, kui puudub ligipääs Loksa linnaga seonduvale infole. Kirjutasite ka, kuidas Loksa Elu kultiveerib negatiivset fooni. Mida on vastatud?
„Vastamiseks seadusega ette nähtud 30 päeva said eelmisel nädalal täis. Paraku pole ükski ministritest meile vastanud ega ka maavanem. Eks nendegi jaoks on tegu keerulise probleemiga. Usun siiski, et kõrged riigiametnikud seadust täidavad, meile vastavad ja sisuliselt. Avalikustame vastused kindlasti ka vallaelanikele, needki aitavad rahvaküsitluseks seisukohta kujundada. Võib-olla peame sel nädalal saatma meeldetuletused, sest seadusi tuleb täita ja rahvaküsitlus läheneb suure hooga.“
Kas Kuusalu valla juhid tegid Loksale läbirääkimisteks ettepanekuid selleks, et ühinemise korral saaksid töö võimaliku kaotamise eest aastapalga? Kas riigilt saamata jäänud toetus 800 000 eurot vabatahtliku ühinemise eest oli plaanis suunata Kiiu mõisa remonti? Väited on infolehest Loksa Elu.
„Ka Loksa linna juhid oleksid saanud vabatahtliku liitumise järel võimaliku töökaotuse kompensatsiooniks aastapalga. Selline süüdistus meie kohta on alatu ja silmakirjalik.
Kuusalu vallamaja remont on täielikult finantseeritud Kuusalu valla eelarverahaga, selleks ühinemistoetust vaja ei ole. Küll aga vajaksid kiiret rahasüsti Loksa koolimaja või staadion, edukate läbirääkimiste korral oleks saanud selleks kasutada mingit osa ühinemistoetusest.
Milleks täpselt toetusraha kulutada oleks saanud, seda on nüüd sama mõttetu spekuleerida, kui arutada selle üle, mida teeksin siis, kui võidaksin Viking Lottoga jackpoti. Konstateerime, et see raha jäi piirkonda tulemata. Süüdlaste otsimine on väheviljakas tegevus, keskenduda tuleb tulevikku suunatud arengutele, mitte minevikku takerdumisele.“