
Kuusalu vallavolikogu esimees ENN KIRSMAN, käisite eelmisel nädalal rahandusministeeriumis, kus räägiti haldusreformist. Mida kuulsite?
„Osalesin eelmise nädala teisipäeval haldusreformi infopäeval, kuhu olid kutsutud esindajad kõigist omavalitsustest, kes said riigihalduse ministrilt Mihhail Korbilt kirja vabariigi valitsuse määruse eelnõuga ja ettepanekuga hakata seoses haldusreformiga läbirääkimisi pidama. Meie saime kirja, et vabariigi valitsus teeb ettepaneku ühendada Loksa linn Kuusalu vallaga. Kohal oli üle 50 inimese, Loksa volikogu esimeest ega linnapead seal ei märganud.
Sain infopäeval kinnitust sellele, mida olin oletanud – sundliitmise protsessi lõpuks peavad omavalitsused sõlmima ühinemisleppe ja see tuleb heaks kiita ühinevate omavalitsuste volikogudes. Mis eeldab läbirääkimisi.
Öeldi samas, kui üks või mitu omavalitsust ei tule läbirääkimistele, sisuliselt hüppavad alt ära, ei saa see olla takistus sundliitmisele. Kehtib põhimõte, et suuremal on õigus – kui kokku ei lepita, siis jäävad ühendatud omavalitsuses kehtima nii suurema omavalitsuse nimi, liik kui ka põhidokumendid.
Saime sõnumi, kui mõni otsustab sundliitmise protsessis mitte osaleda, siis andku teada. Me oleme pärast sundliitmise ettepaneku saamist Loksa linnajuhte kaks korda läbirääkimistele kutsunud ja saanud mõlemal korral eitava vastuse. Kolmandat korda ei näe me põhjust enam kutsuda, sest see muutuks juba imelikuks. Nüüd on aeg edasi minna. Pöördume peaministri, riigihaldusministri, justiitsministri ja maavanema poole palvega saada nõu ja abi, kuidas sundliitmise protsessiga edasi minema peaksime olukorras, kui meiega liidatav igasugusest koostööst keeldub.“
Mis saab siis, kui Loksa keeldubki lõplikult läbirääkimistest?
„Küsisin seda infopäeval. Et kui Loksa keeldub, kas siis tegelikult ei saa Kuusalu üksi kogu protsessis osaleda ning annamegi otsustusõiguse maavanemale ja ministeeriumile. Praegu tundub, et Loksa ignorantsus muudab ka meie kavandatavad tegevused mõttetuks. Lõppotsuse teeb maavanemalt ja ministritelt saadava info põhjal lõpuks siiski volikogu.“
Kas on ka võimalus, et mõni väike omavalitsus võib sedasi alles jääda?
„Ka seda sai küsitud. 15. juuliks selgub, mida vabariigi valitsus otsustab. Uuritud sai, mis saab, kui vabariigi valitsuse määrus vaidlustatakse kohtus. Ministeeriumi ametnikud selgitasid, et tegu on siis vaidlusega põhiseaduslikkuse üle, seda lahendab kohe riigikohus, madalamate astmete vaidlusi ei tule. Nad arvasid, et raske saab olema põhjendada, kuidas määrus läheb põhiseadusega vastuollu. Argumentidest ei räägitud, riigiametnikud ei hakka jonnivatele omavalitsustele ütlema, milliseid argumente haldusreformi kriteeriumitele mittevastava omavalitsuste säilitamise nimel need esitama peaksid.“
Mida veel infopäeval küsisite?
„Mina küsisin, kas haldusreformi käimasolevas protsessis võib juhtuda, et kahe valla asemel liidetakse kolm või ei sundliideta neid, kellele ettepanek tehti, vaid kuidagi teistmoodi. Vastus oli, et valitsuse ettepanekud muutuda ei saa, need kas võetakse vastu või lõpetatakse. Millest teen järelduse, Kuusalu valda ei tohiks ähvardada võimalus, et osa Loksa piirkonna küladest võetaks ära ja ühendataks Loksa ning mõne Lääne-Viru vallaga.
Küsiti veel, et kui mõnel omavalitsusel ärkab südametunnistus ja ollakse valmis ikkagi vabatahtlikuks liitumiseks, mis siis saab. Vastati, et on võimalik ka vabatahtlikult liituda, aga pärast 16. oktoobrit 2017 ehk enne kohalikke valimisi ei ole enam võimalik.
Rääkisin ka sellest, et vabariigi valitsus on väljendanud tahet ühendada Kuusalu vald ja Loksa linn. Kuusalu on avaldanud valmisolekut, Loksa vastanud, et läbi ei räägi ja linn vastab omavalitsusena sisulistele haldusvõimekuse kriteeriumitele. Kuid haldusreformi kriteerium on vähemalt 5000 elanikku ja seda Loksal ei ole. Kuna Loksa on blokeerinud vabariigi valitsuse algatatud protsessi, kas võiksime olukorra selgitamisel taotleda riigilt konsultandi abi. Aga vastati, et konsulteeritakse läbirääkimisi ühinemisleppe sõlmimiseks. Kui üks pool ei osale, pole ka midagi konsulteerida.
Meie olukord on unikaalne. Mitmel pool ühendatakse nii, et osad vallad on juba läbi rääkinud ja leppe sõlminud, siis uued liidetavad ühinevad selle lepinguga. Lepe tagab selle sõlminutele igal juhul teatud garantiid. Meil lepingut ei ole ning seetõttu Loksa ühendamisel Kuusaluga säilivad kõik meie vallas seni osutatud teenused, makstavad toetused ning tegutsevad vallaasutused. Mis saab Loksast, on ühendomavalitsuse uue volikogu otsustada. Siiski arvan, et drastilisi muutusi tulemas ei ole.“
Et kõik on ikka segane ning ei tea täpselt, mis saama hakkab?
„Ei oska arvata, mis argumendiga saaks Loksa linn edaspidi omavalitsusena alles jääda. Kui, siis saab otsus olla ainult olupoliitiline. Aga kuidas sel juhul vabariigi valitsus vaatab otsa neile teistele omavalitsustele, kes ka ei vasta kriteeriumile ning ikkagi sundliidetakse?
Kui maavanem algatab kohalikud valimised, siis tuleb ka ühendomavalitsuse volikogu ikkagi 19liikmeline, nagu on meil praegu, seda muuta pole vaja, vastavalt seadusele peab 10 000 elanikuga ja suuremates omavalitsustes olema volikogu vähemalt 21liikmeline. Loksa ja Kuusalu ühendamisel saame 9300 kodanikuga Kuusalu valla. Valimised toimuvad ühes ringkonnas, nagu Kuusalu vallas on seni toimunud. Kui oleksid toimunud läbirääkimised, siis oleks veel olnud võimalus rääkida näiteks Loksast kui osavallast eraldi valimisringkonnast, aga praeguse blokeerimisega on Loksa linnajuhid need võimalused ära võtnud.
Olen 20 aastat olnud Kuusalu vallavolikogus või vallavalitsuses ja võin kinnitada, Kuusalu volikogu ja valitsus on koosnenud peaasjalikult mõistlikest ning vastutustundlikest inimestest, midagi hullu juhtuda ei saa. Aga tõsi on, Loksa linna elanike ja asutuste töötajate olukord oleks praegu palju kindlam, kui oleks peetud läbirääkimisi ja lepitud edaspidises omavahel kokku.“