Elanikud ei taha Kolga lähedale sigade matmispaika

2995
MTÜ Kolga Arendus juht ANDRES HEINVER ja Kuusalu vallavalitsuse liige, volitatud loomaarst ANDRES PAOMEES.

Aleviku rahvas saatis kirjaliku nõudmise kustutada Kolga metskonna kinnistu selle nädala reedeks matmispaikade nimistust.

MTÜ Kolga Arendus ja seltsingu Kolga Vald eestvedajad kutsusid neljapäeva, 29. oktoobri õhtuks aleviku rahvast koosolekule, et arutada ettepanekuid Kuusalu valla üldplaneeringusse.
Sama päeva hommikul juhtus Kolga Arenduse juht Andres Heinver lugema internetis Harju Elu lugu sellest, kuidas veterinaar- ja toiduameti peadirektori kt Olev Kalda on allkirjastanud käskkirja, millega kinnitas sigade aafrika katku tõttu hukatavate loomade matmispaigaks koha, mis asub Kolga aleviku vahetus läheduses. Kavandatav matmispaik on riigimetsa maal, hiljuti tehti seal lageraie – asub Tallinna-Narva maanteele jääva Loksa teeristi läheduses.
Koosolekul esindas Kuusalu vallavalitsust Andres Paomees, kes on kohalik volitatud loomaarst ja töötab ka Kolga lähedal paikneva Küüni seafarmi veterinaarina.
Arutelu tulemusena otsustati saata Kuusalu vallavanemale Urmas Kirtsile kiri, koopia suunati veterinaar- ja toiduameti peadirektori kohusetäitjale Olev Kaldale.
Kirjas on öeldud: „Kolga aleviku ja naaberkülade koosolek otsustas, täiesti lubamatu on luua matmisala Lahemaa rahvuspargiga piirnevale alale, Viru raba kui Kuusalu valla enim külastatud loodusväärtuse vahetusse lähedusse. Ebaveenvad on selgitused asukoha sobivuse ja madalate keskkonnamõjude kohta põhjaveele. Palume Kuusalu vallal viivitamatult pöörduda veterinaar- ja toiduameti poole nimetatud matmispaiga eemaldamiseks käskkirjaga kinnitatud matmispaikade nimistust. Palume edastada vastava muudatuse koopia hiljemalt 6. novembriks.“ Lisatud on, et veterinaar- ja toiduametil on alternatiive võimalike matmispaikade rajamiseks, loogiline matmispaik on Tallinna prügila.
Koosolekul tauniti ka seda, et käskkiri oli kuulutatud asutusesiseseks kasutamiseks, kuigi mõjutab otseselt suure hulga inimeste tulevikku ja heaolu: „Täiesti lubamatu on, et vald ja amet püüdsid saavutada salajast kokkulepet looduskaitse ja inimeste arvelt.“
Andres Heinver toonitab, et ükski selgitus kohasobivusest ei ole elanikele vastuvõetav, nad tegutsevad, kuni Kolga matmiskoht on nimekirjast tühistatud.

Kuusalu vallas Eesti suurimad seafarmid
Andres Paomees selgitas koosolekul, et Kuusalu vallas on kaks suurt seafarmi, kui sigade aafrika katk jõuab valda, peaks võimalik matmispaik olema lähedal: „EKSEKO on Eesti suurim seafarm. Hinnu seafarm Kuusalu aleviku lähedal on 10 000 seaga suuruselt teisel kohal Eestis ja Kolgast paar kilomeetrit eemal asuv Küüni seafarm Mustametsa külas on 6000-7000 seaga kolmandal kohal. Matmispaikade asukohti otsiti, et juhuks, kui kriis jõuab meieni, oleksid tegevused läbi mõeldud. Veterinaar- ja toiduamet pöördus vallavalitsuse poole ja esitas matmispaikade võimalikud asukohad, kus põhjavesi on kaitstud. Meile teatati, et kõige paremad kohad Harjumaal oleksid põhjavee kaitstuse mõttes Kasispea, Neeme ja Kaberneeme. Kuid pole mõeldav, et katkupuhangu korral hakkaksid veoautod sõitma üle mitme jõe. Sobivam koht on Kolga kõrval männikus, kus hiljuti oli lageraie, keskkonnaspetsialistide andmetel on sel 190 hektari suurusel alal põhjavesi mõõdukalt kaitstud. Pakkusin polügooni maadel Hirvli lähedal Verisood, kuhu kolhoosi ajal maeti loomi, aga ei sobinud, seal on tegu Tallinna joogivee veehaardega.“
Andres Paomees kinnitas neljapäeva õhtul, et matmispaik on mõeldud ainult Kuusalu valla seafarmide loomadele, kokku oleks maht umbes 600 tonni, mujalt sinna vedama ei hakataks: „Kooskõlastust me ei andnud, vallavanem Urmas Kirtsi saatis vastuse, et antud asukoht on ehk üks sobilikumaid valikuid Kuusalu valla territooriumil, kuid mure on tekkivate lõhnahäiringute pärast, lähedal asub ka Viru raba.. Esimene valik matmiskohaks peaks olema Tallinna prügila Jõelähtme vallas.“
Loomaarst märkis, et viimasel ajal pole Eestis kodusigadel aafrika katku diagnoositud, ka metssigadel leitakse vähem. Kogu Harjumaa on kolmandas tsoonis, kus seni pole olnud ühtegi sigade aafrika katku juhtumit.
„Võin kinnitada, Hinnu ja Küüni seafarmides on tehtud kõik selleks, et taud sinna ei jõuaks.  Aga kui katk meieni jõuab, on kusagile vaja sead matta. Väga loodame, et seda matmiskohta pole vaja kasutada,“ lausus Andres Paomees.
Kõige enam olid Kolga ja naaberkülade inimesed häiritud sellest, et nendega ei räägitud eelnevalt läbi, info jõudis inimesteni ajalehe vahendusel, ka Mustametsa külavanem sai matmispaigast teada möödunud neljapäeval. Korduvalt küsiti, kas võib olla kindel, et sigade matmise korral ei satu sealt midagi põhjavette.
Andres Paomees vastas, et arut-elul kasutasid keskkonnaspetsialistid põhjavee kohta tehtud uuringutekaarte.

Vallavalitsus: matmiskoht ainult oma valla sigadele
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi kommenteeris Sõnumitoojale, et käskkirjaga on kinnitatud Kolga lähedale plaanitud matmispaiga mahuks 5000 tonni ja see on tema jaoks üllatav: „Arutelude käigus ja ka vallavalitsusele saadetud kirjas oli juttu, et otsitakse, kuhu  saaksvajadusel matta Kuusalu valla  farmide sead. Vallavanem Andrus Umboja saatis kirja, et Jõelähtme vald ei nõustu teiste omavalitsuste alalt toodavate sigade matmisega nende territooriumile. Lähtusime loogikast, et iga vald peab leidma koha, kuhu taudi puhkemise korral matta oma piirkonna loomad. Kolga lähedal männikus on selleks keskkonnaspetsialistide kinnitusel parim koht.“
Ta lausus, et tuleb silmas pidada, vallavalitsus saatis veterinaar- ja toiduametile vastuse 29. septembril, siis taudipiirkond Eestis laienes, tegutseda tuli kiiresti, rahvaga läbiarutamiseks polnud aega. Olev Kalda käskkirjast sai ta teada mõni päev ajakirjanikest varem.
Samas kinnitas vallavanem, et vallavalitsus ei nõustu plaaniga teha Kolga külje alla taudiloomade üle-eestiline matmispaik: „Arvestasime 600-700 tuhande tonniga. Teatame veterinaar- ja toiduametile, et me ei ole matmispaiga seitsmekordselt suurema mahuga nõus. Kolmapäeval on Harju keskkonnaametis kohtumine, kus proovitakse leida mõistlikku alternatiivi Kolga matmispaigale.“

Peadirektori kt vastus
Sõnumitooja küsis veterinaar- ja toiduameti peadirektori kt Olev Kaldalt, kuidas kommenteerib Kolga elanike kirja ja miks plaanitakse Kolga matmispaika tuua sigu mitmest vallast.
Vastuse vahendas maaeluministeerium: „Kohalikud loomatauditõrje komisjonid on koostöös keskkonnaspetsialistide ja omavalitsustega kaardistanud kõiki võimalikke matmispaiku üle Eesti, et olla valmis taudipuhanguteks. See ei tähenda, et kõiki eelvalitud matmispaiku kasutatakse. Kogu riigi tegevus on suunatud sellele, et peatada taudi levikut ja vältida   jõudmist kodusigadeni. Kuna taud levib endiselt metssigade populatsioonis, peame olema valmis olukorraks, kus võib tekkida vajadus hukatud sigade matmiseks  ja eelvalitud matmispaigad on osa  valmisolekust. Esimene valik taudi tõttu hukatud loomade kahjutustamiseks on loomsete jäätmete käitlemise tehas Väike-Maarjas. Matmine on hädaabinõu, mida kasutatakse alles siis, kui hukatud loomade kahjutustamine ASis Vireen ei ole võimalik mõistliku aja jooksul.
Kinnitatud nimekirja näol on tegu eelvalikuga. Matmispaikade eelvalik võimaldab teha nendes kohtades täiendavaid uuringuid ning planeerida taudiolukorras tehtavad tegevused keskkonnale võimalikult väiksema riskiga. Kinnitatud nimekiri ei ole kindlasti lõplik. Täiendavate võimalike matmispaikade otsimine jätkub, kui leitakse sobivamaid kohti, siis lisatakse need nimekirja. Matmisel valitakse sobilikest kohtadest kindlasti logistiliselt lähim. Võimaliku lähima matmispaiga valikul kaalutakse nii keskkonnakaitselisi kui ka taudi leviku riske.
Ohtliku loomataudi puhkemine farmis on hädaolukord, mis nõuab kiiret lahendamist. Iga päev, mis viivitatakse loomade hukkamisega, suurendab taudi leviku riske ja tekitab põhjendamatuid kannatusi rohkematele loomadele. Kohalikul loomatauditõrje komisjonil peab olema ülevaade kõikidest võimalustest taudikolde likvideerimiseks, et olla valmis olukorraks, kus otsuseid tuleb teha loetud tundide jooksul. Otsus, kas hukatud loomi matta või kuhu matta, tehakse iga konkreetse võimaliku taudijuhtumi korral eraldi.“