Eks­pert an­nab hin­nan­gu Kuu­sa­lu koo­li ruu­mi­või­ma­lus­te­le

1257
Kuusalu keskkooli hoone ja galeriiga ühendatud spordikeskus.

Eel­mi­sel es­mas­päe­val, 29. jaa­nua­ril kü­las­tas val­la­va­lit­su­se kut­sel Kuu­sa­lu kesk­koo­li ar­hi­tekt, Ees­tis pal­jud koo­lid pro­jek­tee­ri­nud Maar­ja Num­mert.

Ta vaa­tas Kuu­sa­lu koo­li­ma­ja üle ning esi­tab hin­nan­gu ja et­te­pa­ne­kud, kui­das oleks või­ma­lik muu­ta õpi­kesk­kond kaa­saeg­se­te­le nõue­te­le vas­ta­vaks ja la­hen­da­da koo­li ruu­mip­rob­leem.

Kuu­sa­lu koo­lis on käe­so­le­val õp­peaas­tal 632 õpi­last, 62 õpe­ta­jat, neist mi­tu töö­ta­vad osa­li­se koor­mu­se­ga, ja 25 tee­nin­da­vat töö­ta­jat.

Ruu­mi­kit­si­kus on nii suur, et tu­le­val sü­gi­sel ei ole või­ma­lik nel­jast esi­me­sest klas­sist kah­te enam koo­li­maj­ja ära ma­hu­ta­da, ka ei ma­hu ära põ­hi­koo­li klas­sid.

Klas­sid on vii­mas­tel aas­ta­tel pai­gu­ta­tud ka raa­ma­tu­ko­gu lu­ge­mis­saa­li, õpe­ta­ja­te tup­pa ja õpe­ta­ja­te va­he­ka­bi­net­ti­des­se. Mitmel järg­ne­va­l õp­peaas­ta­l on koo­li tu­le­mas kolm esi­mest klas­si. Sa­mas oleks lu­ge­mis­saa­li tar­vis õpi­las­te ise­seis­vaks tööks. Ka õpe­ta­ja­te toa puu­du­mi­ne te­ki­tab prob­lee­me. Laien­da­mist va­ja­vad koo­li söök­la ja gar­de­roo­bid. Nii on kir­jas 2015. aas­tal koo­li juht­kon­na koos­ta­tud do­ku­men­dis „Kuu­sa­lu kesk­koo­li ruu­mi­prog­noos ala­tes 2016/17 õp­peaas­tast“, mis esi­ta­ti val­la­va­lit­su­se­le ja hoo­le­ko­gu­le.

Val­la aren­duss­pet­sia­list Tõ­nu Am­mus­saar: „Ar­hi­tek­ti es­ma­ne hin­nang oli, et koo­li­hoo­ne on üs­na keh­vas sei­sus, pal­jud klas­si­ruu­mid on lii­ga väi­ke­sed. Kuu­sa­lu koo­li­ma­ja ehi­ta­ti 1960nda­te aas­ta­te al­gu­ses põ­hi­koo­liks, siis olid ruu­mi­nõu­ded teist­su­gu­sed. Kaa­saeg­sem on vaid koo­li­ma­ja kesk­mi­se osa tei­ne kor­rus, mis val­mis 2001. aas­tal. Ku­na ruu­mi­kit­si­ku­se prob­leem on te­ra­valt esi­le ker­ki­nud, leid­si­me, et en­ne eda­sis­te ot­sus­te lan­ge­ta­mist oleks õi­ge pa­lu­da eks­per­di sei­su­koh­ta. Ja kes saaks Ees­tis ol­la veel pa­rem as­ja­tund­ja kui mit­te Maar­ja Num­mert – Ees­ti ko­ge­nuim koo­li­de pro­jek­tee­ri­ja. Võib-ol­la üt­leb ta, et Kuu­sa­lu koo­li­ma­ja ei saa­gi üm­ber ehi­ta­da kaa­saeg­se­te­le tin­gi­mus­te­le vas­ta­vaks, või leiab, et mõn­da ma­ja­tii­ba on või­ma­lik laien­da­da-pi­ken­da­da või te­ha eral­di juur­dee­hi­tus?“

Tõ­nu Am­mus­saar li­sas, et lõp­li­kult ot­sus­tab val­la­vo­li­ko­gu, kui­das Kuu­sa­lu koo­li ruu­mip­rob­leem la­hen­da­tak­se. En­ne aru­ta­tak­se val­la­va­lit­su­ses, val­la­vo­li­ko­gu ha­ri­dus- ja noor­soo­töö ko­mis­jo­nis ning aren­gu- ja ee­lar­ve­ko­mis­jo­nis, kind­las­ti ka koo­li hoo­le­ko­gus.

Kuu­sa­lu koo­li uus hoo­le­ko­gu aru­tas ruu­mi­puu­du­se kü­si­must 20. det­semb­ril ja 16. jaa­nua­ril. Jaa­nua­ri koo­so­le­kul osa­le­sid kü­la­lis­te­na Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si, aren­duss­pet­sia­list Tõ­nu Am­mu­saar, vo­li­ko­gu aren­gu- ja ee­lar­ve­ko­mis­jo­ni esi­mees And­res Hein­ver. Aru­ta­ti mit­meid või­ma­lu­si prob­lee­mi es­ma­seks la­hen­da­mi­seks ja ka se­da, kui­das ta­li­ta­da kau­ge­mat pers­pek­tii­vi sil­mas pi­da­des.

Sep­temb­riks ehk uue õp­peaas­ta al­gu­seks pa­ku­ti mit­meid va­rian­te. Üks või­ma­lus oleks viia kaks esi­mest klas­si Kuu­sa­lu las­teae­da Jus­si­ke, kus ühe rüh­ma ruu­mid saab sü­gi­seks va­bas­ta­da õpi­las­te tar­vis. Tei­seks võiks ma­hu­ta­da Kuu­sa­lus Köst­ri­maj­ja, kus prae­gu on aju­ti­selt val­la­va­lit­sus. Kol­mas või­ma­lus võiks ol­la kuns­ti­de­koo­li uus saal ja sel­le juu­res ole­vad ruu­mid, kuid see pär­siks kuns­ti­de­koo­li tööd. Käi­di väl­ja ka idee viia algk­las­sid lä­hia­jal val­mi­vas­se Kiiu mõi­sa – val­la­va­ne­ma kom­men­taar oli see­pea­le, et mõis on re­mon­di­tud bü­roo­hoo­neks ega so­bi koo­liks.

Koo­li di­rek­tor Vel­lo Sats too­ni­tas, et koos õpe­ta­ja­te­ga on aru­ta­tud tee­mat kor­du­valt ning jõu­tud jä­rel­du­se­le, pa­rim ja kii­rem la­hen­dus oleks ren­ti­da moo­dul­koo­li­ma­ja mak­si­maal­selt nel­ja klas­si­ruu­mi­ga, et ko­gu koo­li­pe­re oleks ka edas­pi­di koos ja saaks jät­ka­ta kaa­sa­ja nõue­te­le vas­ta­va õp­pe­töö lä­bi­vii­mist.

Tõ­nu Am­mu­saar mär­kis see­pea­le, et ka­he klas­si­ga moo­dul­koo­li­ma­ja rent mak­sab ühes kuus 3500 eu­rot, nel­ja klas­si kor­ral 6500 eu­rot kuus. Val­la­va­nem li­sas, et koo­li ini­mes­te kui as­ja­tund­ja­te ar­va­mus on olu­li­ne, ning pool­das moo­dulk­las­si­de ren­ti­mist.

Pi­ke­ma pers­pek­tii­vi osas jõu­dis hoo­le­ko­gu jä­rel­du­se­le, et tu­leks ana­lüü­si­da ko­gu koo­li­võr­ku Kuu­sa­lu val­las ja ela­nik­kon­na paik­ne­mist.

Märt­sis-ap­ril­lis aru­ta­tak­se Kuu­sa­lu koo­li tee­mat uues­ti.

Val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si sõ­nas, et val­la­vo­li­ko­gu peaks vä­he­malt jaa­ni­päe­vaks jõud­ma ot­su­se­le, kui­das ta­li­ta­tak­se ka­he klas­si pai­gu­ta­mi­se osas ja ko­gu koo­li­ga edas­pi­di. Kui ot­sus­ta­tak­se, et Kuu­sa­lu koo­li­le te­hak­se juur­dee­hi­tus, tu­leks veel käe­so­le­val aas­tal kuu­lu­ta­da väl­ja ar­hi­tek­tuu­ri­kon­kurss.

Eelmine artikkelVana puur­kaev võib ta­kis­ta­da uue ra­ja­mist
Järgmine artikkelKol­ga õpi­la­sed Mi­ni­tur­nii­ris