Eesti Raudtee ASi ohutusosakonna hinnangul ei ole Raasiku ülesõit väga ohtlik.
Seoses ülemöödunud nädalal juhtunud rongiõnnetusega Raasikul külastas Eesti Raudtee ohutusosakonna peaspetsialist Marius Kupper eelmisel kolmapäeval Raasiku valda, kohtus vallavanem Aare Etsi ja piirkonnapolitseinik Anu Metsaoruga. Arutati turvalisuse ja koostöö küsimusi.
Marius Kupper, Aare Ets ja Anu Metsaorg said kokku Raasiku raudteejaama läheduses asuva pumbamaja juures. Konstaabli sõnul on see üks objektidest, mis põhjustab alevikus muret. Pumbamaja kuulub Eesti Raudtee ASile.
Anu Metsaorg: „Praegu on küll uksed ja aknad tugevasti kinni löödud, aga alles augusti alguses olid need lahti. Olen saanud väljakutseid, et lapsed mängivad pumbamajas sees. Tegu on ohtliku ehitisega, mis poolenisti vett täis.“
Marius Kupper vastas, et praegu on sissepääs hoonesse piiratud ja edaspidi loodab ta, et pumbamaja saab likvideerida: „Kõige mõistlikum oleks see kokku lükata. Eesti Raudteel oli selliseid ohtlikke hooneid kümne aasta eest väga palju. Praeguseks on suur osa neist likvideeritud, sama tuleb teha Raasikul.“
Anu Metsaorg palus, kui pumbamaja kunagi kokku lükatakse, siis pumbataks sealt enne vesi välja: „Raasikul on paar kadunud isikut. Südame rahustuseks võiks objekti enne kokku lükkamist tühjaks teha.“
Piirkonnapolitseinik rääkis, et saatis Raasiku raudtee ülesõidu tulede halva nähtavuse kohta veebruaris Eesti Raudtee üldmeilile märgukirja. Marius Kupperi kinnitusel ei ole see kiri temani jõudnud.
Marius Kupper: „Väga kahetsusväärne, et sellised õnnetused juhtuvad. Teeme ülesõitudel toimuva liikluse kohta monitooringut, Raasiku oma ei ületata väga tihti. Ülesõitude ohutuse osas langetab otsuse vastav komisjon. Raasiku ülesõit on olnud niiöelda luubi all, aga näitajad on sellised, et siiani pole muudatusteks vajadust olnud.“
Anu Metsaorg vastas, et tegelikult sõltub Raasiku ülesõidu valgusfoori nähtavus suuresti ilmastikuoludest. Samuti on probleem sealne liikluseks lubatud piirkiirus 70 kilomeetrit tunnis, mida inimesed sageli ei arvesta ja sõidavad kiiremini. Raudtee ülesõidule minnakse otse mööda siledat maad.“
Ta lisas, et Raasiku ülesõidul võiks olla tõkkepuu.
Marius Kupper vastas, et ülesõitudel, kus tõkkepuud on alati olnud, on need ka alles jäetud. Iga päev sõidetakse Eestis aga tõkkepuid kõveraks: „Tõkkepuid paneme ülesõitudele vastavalt sellele, kui suur on liiklus ja Raasikul see väga suur ei ole. Kõige parem ja efektiivsem lahendus oleks kahetasandilised ülesõidud ehk siis tunnelid ja sillad. See tõesti töötab, kuid nõuab investeeringuid, nii kaugele pole jõudnud ka kõige rikkamad Euroopa riigid.“
Aare Ets uuris, kas oleks võimalik panna Raasiku ülesõidukohale kahevärviliste tuledega foor, kus pidevalt vilguks valge tuli ja rongi tulekul lülituks sisse punane.
Marius Kupper vastas, et kavas on paigaldada nüüd LED-tuledega foor, mille nähtavus on parem, kui vanadel fooridel.
Lõpetuseks arutati huligaansuste üle raudteel ja eelkõige rongijaamades. Marius Kupper sõnas, et lagastatakse ja varastatakse väga palju. Pidevalt lõhutakse prügikaste või visatakse pudeleid rööbastele puruks, varastatakse näiteks ehitusmaterjali, mis ööseks raudtee äärde jäetud, kui tehakse mingeid remonttöid. Viimasel ajal on see tendents kasvanud ka Ida-Harjumaal, kuigi üldiselt piirkond väga halvas kirjas ei ole.
Anu Metsaorg ütles, et lagastajaid on raske hiljem tabada, kui kohe peale ei satu, kuid kinnitas, et kohalikud lagastavad võrdlemisi vähe: „Probleem on sissetulnud tööjõuga. Kuna ehitused käivad, siis tulevad siia inimesed, vanuses 25-30 aastat, nad on mitmelt poolt üle Eestimaa. Kohalikud üldjuhul hoiavad oma kodukohta.“
Marius Kupper sõnas, et vaja oleks rohkem koostööd omavalitsuste ja kohalike elanikega. Probleemide korral soovitas helistada Eesti Raudtee ööpäevaringsele valvetelefonile 615 8778.
„Oleme ehk selles osas olnud natuke tagasihoidlikud ja teatamise võimalust vähe reklaaminud. Kui kusagil raudteel on midagi juhtunud, mõni lapsevanker kinni jäänud või prügikast rööbastele visatud, siis helistage sellel numbril.“
