
„Otsusteni jõudmine on omavalitsuses pikk, aga otsus tuleb ära teha ja kui polnud õige, siis sellest õppida,“ ütleb Kuusalu vallavolikogu liige AVO VEST.
Valimisliidust Arenev Kuusalu Vald vallavolikogusse kandideerinud Avo Vest sai volikogu liikmeks, kui valimisliidu esinumber Rasmus Merivoo lõpetas oma tegevuse volikogus. Avo Vest on asendusliikmena volikogus alates jaanuarist. Ta on liitunud valla avatud juhtimise lepinguga, nüüdseks osalenud kolmel istungil ning kinnitatud arengu- ja eelarvekomisjoni liikmeks.
Valijatelt sai ta 23 häält ja ütleb, et otsustas kohalikku poliitikasse tulla tänu naabrimehele Madis Jõgile, kes käis Areneva Kuusalu Valla nimekirja kutsumas.
„Kutsujaid oli teistestki nimekirjadest, aga Arenev Kuusalu Vald tundus kõige nooruslikum ja initsiatiiviga. Teistel kutsujatel oli ka enne võimalus vallas midagi ära teha ning mõtlesin, et kui nad pole teinud seni, siis kuidas mina saan aidata. Mulle tundusid õiged need mõtted, miks Arenev Kuusalu Vald sai loodud – valla juhtimisse on vaja saada noori, et info hakkaks paremini levima. Arenev Kuusalu Vald on Facebookis, enne seda vallaelu noorteni ei jõudnud. Nüüd on info liikumine muutunud paremaks, on hakatud arutama oluliste küsimuste üle. Varem ei teadnud, mille vahel tuli valikuid teha, praegu ollakse rohkem kursis. Vallajuhtimist tuleb tuua elanikele lähemale, et aru saada, miks midagi tehakse ja kas üldse tehakse,“ kõneleb Avo Vest.
Praegu on kõige aktuaalsem kooli teema, märgib ta: „Minu tutvusringkond on sellises vanuses, et lapsed on just kooli läinud või hakkavad minema. Kuusalu keskkoolis on ruumipuudus ja küsimus on selles, kus hakkavad õppima kaks esimest klassi. Valdav enamus mu tuttavatest eelistab, et midagi ajutist võiks teha kooli juurde, sest lapsed on väikesed, käivad ujumas ja muudes trennides.“
Ta pole rahul, et kooli ruumipuudusest on tõsisemalt hakatud rääkima alles hiljaaegu: „Kuidas see nüüd äkki välja tuli, miks ei arutatud varem? See on ju kõige teravam ja aktuaalsem teema vallas. Nüüd sisuliselt viimasel minutil hakkame otsustama, kas rentida konteinerklassid, aga on ehitusbuumi aeg. Kui otsustame, et konteinerid on vaja, siis suurem osa tarnijaid võivad olla juba varasemate lepingutega hõivatud. Alternatiiv on lasteaia variant. Otsustamine käib liiga pikalt, kui oled vallajuhi kohal, siis pead ette nägema ja hakkama varakult tegutsema.“
Esimesi muutusi on tunda
Samas tunnustab ta, et juba on tunda muutusi, valimisliit Arenev Kuusalu Vald on leidnud ühise keele valimisliiduga Üks Kuusalu Vald. Ühel nõul tehti nii, et vastu võeti valla põhieelarve, investeeringuid ei oldud nõus sama eelarvega kinnitama ning nende üle tuleb arutelu.
Avatud juhtimisega liitunud volikoguliikmed kohtuvad reeglina enne volikogu istungit, arutavad küsimused läbi, milles kokkuleppele ei jõua, see teema volikogu ette ei lähe. Valla igapäevajuhtimine on valimisliidu Ühine Kodu käes, kirjeldab ta poliitilist olukorda.
„Seda kindlasti ei saa väita, et kellelegi on kritiseerimisega liiga tehtud. Inimesed, kes on läinud vallatööle teadlikult, peavad tegema õigeaegseid otsuseid ja kui ei ole teinud, siis on see nende tegemata töö. Nagu see sama kooli teema – lapsed ei sündinud eile ning pole olnud suurt sisserännet valda, uusi kortermaju pole ehitatud, et oleks mitusada inimest korraga siia elama asunud. Laste juurdekasv oli teada. Ka mina kolisin Tallinnast tagasi Kuusalu valda, et lastel oleks mõnus ja turvaline keskkond. Soovingi aidata ehitada sellist keskkonda, et Kuusalu vald ei jääks ümberkaudsetest valdadest nii palju maha – see ongi põhiline ajend, miks poliitikasse tulin,“ lausub Avo Vest.
Meri – üks Kuusalu valla magnetitest
Ta nendib, et pole suur merelkäija, aga talle on oluline teadmine, et meri on kodule lähedal. Kuusalu vallal on pikk rannajoon, see on suuresti välja arendamata.
„Suvel küll peaaegu pool Lasnamäge sõidab Valklasse, aga võimalusi oleks meil palju rohkem – kas või Salmistu oma sadamaga, mis on juba ohtlik, aga võiks olla puhkajatele magnet, kuhu tulla. Pigem on praegu nähtud ja arendatud Kuusalu alevikku, ka Kiiut, aga vald on pindalalt suur, tuleb palju laiemalt näha.“
Masinaehitusfirma tegevjuht
Kuusalus on Avo Vest koos elukaaslase Linda Vainu, kuueaastase poja ja nelja-aastase tütrega elanud viis aastat. Enne oli kümme aastat tallinlane. Sündinud ja üles kasvanud on ta Kolgas, aastal 2002 lõpetas Kolga keskkooli.
„Kolga kool oli mõnus, vaikne, kodune. Kuigi ema, Kuusalu Südameapteegi juhataja Külli Vest, kolis Kuusallu, ei soovinud ma Kuusalu kooli üle minna. Pärast keskkooli läksin õppima Tallinna Tehnikakõrgkooli masinaehitust. Kooli kõrvalt alustasin erialast tööd põllumajandustehnikat tootvas ettevõttes. Olin osakonnajuhataja. Siis läksin tõsteseadmete tootmisega seotud ettevõttesse ostujuhiks,“ kirjeldab ta,
Alates aastast 2014 on Avo Vest Kadrinas asuva masinaehitusfirma TB Works OÜ tegevjuht ja ettevõtte juhatuse liige. Toodetakse paberitööstuse seadmeid, ka kaevanduskonveiereid ning jäätmekäitlusettevõtetele trummelsõelasid. Suurem osa toodangust läheb Soome ja sealtkaudu edasi laia maailma. Töö on projektipõhine – sõltub tellimustest.
Avo Vest: „Olen saanud võimaluse ühe kehval järjel olnud ettevõte üles töötada. See oli tegevust lõpetamas, firma Technobalt ostis ära. Käisin ostujuhina hindamas, kas ja mida annab seal teha, et ettevõtet päästa. Ja kui firma vahetas omanikku, pakuti mulle tegevjuhi kohta. Töö on huvitav, pidevalt tuleb leida uusi lahendusi. Töötajaid on 65 – Kadrinast, Tapalt, Rakverest. Asume endise Kadrina EPT ruumides. Oleme saavutanud, et ettevõte töötab, inimestel on säilinud töökohad ja oleme võtnud töötajaid juurde, käive on kasvanud sellest ajast peaaegu kahekordseks ja ka palgad tõusnud, kuna üldine surve on suur.“
Renoveeris perele kodu
Suure osa ajast on töö ja pere kõrvalt võtnud oma kodu renoveerimine Kuusalu alevikus. Vanaema maja on ehitatud 1983. aastal ning vajas põhjalikku remonti.
Avo Vest ütleb, et valdavalt on remonditöödega tegelenud ise ja osa asju tehtud sõprade abiga: „Palju olen õppinud töö käigus ning nagu ikka, järgmise maja renoveeriks kindlasti paremini. Kuna kodu sai korrastatud põhitöö kõrvalt, on olnud päris palju magamata öid – tuled töölt, hakkad õhtul midagi tegema, tahad sellega mingi etapini jõuda.“