AVO MÖLS: „Raasiku valla sport vajab rohkem rahastust“

2786

Raasiku vallavolikogu staažikaim liige AVO MÖLS on juhtinud Aruküla põhikooli ligi 20 aastat.

Valimisliidu Kodukoha Eest nimekirjas Raasiku vallavolikogus­se valitud Avo Möls sõnas, et lisaks volikogutööle võtab suure osa tema ajast Aruküla kooli juhtimine, matemaatika õpetamine, Aruküla Spordiklubi edendamine ning nii suurt koormust, nagu käes­oleval õppeaastal, pole tal kunagi varem olnud.

Aruküla põhikooli direktor AVO MÖLS on kuulunud Raasiku vallavoli­kogu kõikidesse koosseisudesse.
Aruküla põhikooli direktor AVO MÖLS on kuulunud Raasiku vallavoli­kogu kõikidesse koosseisudesse.

Viimastel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kogus ta 113 häält ning saavutas vallas paremuselt teise häältesaagi Aare Etsi järel. Avo Möls lausus, et tulemus oli talle üllatus: „Olen saanud valimistel neljandaid-viiendaid kohti, nii hästi pole varem läinud. Ilmselt on vanusega kasvanud usaldus mu vastu ning mind on rohkem tundma õpitud.“
Ta meenutas, et jõudis kohaliku poliitika juurde vahetult pärast Arukülla kolimist 1991. aastal: „Kandideerisin volikogusse esimest korda 1993. aastal, koosseisu pääsesin 1994. aastal Tõnu Suurkuuse asendusliikmena. Pärast seda olen kandideerinud kõigil kohalikel valimistel ning osutunud esimese korraga valituks.“
1990. aastate alguses kutsus teda kandideerima Raasiku Põllumeeste Selts, mis ühendas kohalikke põlluharijaid ja talupidajaid. Järgnevatel valimistel kandideeris ta koos valimisliiduga Kodukoha Eest, mida juhib Ants Kivimäe.
Mitmed temaga samas nimekirjas kandideerinud volikoguliikmed on öelnud, et järgmistel valimistel enam ei kandideeri. Avo Möls tunnistas, et on samuti sellele mõelnud: „Kui vaja ja pakutakse, siis kandideerin. Uut nimekirja ega liitu ma kindlasti ise moodustama ei hakka.“
Direktor ja füüsika-matemaatika õpetaja
Avo Möls on sündinud Raasiku vallas Kiviloo külas, tema ema elab seal siiani. Ta käis Peningi lasteaias, Kiviloo algkoolis, Pikavere 8klassilises koolis ning Kehra keskkoolis. Kõrghariduse sai Tallinna Pedagoogilisest Instituudist, kus õppis matemaatikat ja füüsikat.
Pärast kooli lõpetamist suunati ta õpetajaks Padise valda Harju-Risti põhikooli, kus töötas 6 aastat. Seejärel avanes võimalus tulla tööle Aruküla kooli ning seda otsust ta ei kahetse: „Harju-Risti on praegu 30 õpilasega kool, mis tulevikus tõenäoliselt kellegagi liidetakse. Arukülas seda ohtu pole ning töö on kindel.“
Arukülas alustas ta 1991. aastal matemaatika ja füüsika õpetajana ning töötas sellel kohal 3 aastat. Seejärel pakuti õppealajuhi kohta ning 1995. aastast on direktor.
Avo Möls sõnas, et alates käesolevast õppeaastast tuleb tal lisaks direktoritööle anda matemaatikatunde ühele väikeklassile ning 7. klassile: „Varem pole mul nii suurt koormust olnud. Kümne tunni andmiseks on aga keeruline leida õpetajat, sest ei olda nõus väiksema koormusega töötama. Õnneks on lootust, et järgmisel aastal saab avada kolm esimest klassi ning võtta tööle täiskohaga matemaatikaõpetaja.“
Volikogu praeguse koosseisuga on ta rahul ning leiab, et otsused tuleb hoolikalt läbi mõelda: „Ideed võivad olla head, aga nende täitmiseks peab olema ka reaalseid võimalusi. Siiani on Raasiku vallas võetud vastu otstarbekaid otsuseid. Me pole end lõhki laenanud, hoidnud vallaeelarve tasakaalus ning väikest reservi.“
Avo Möls lausus, et uued volikoguliikmed on tormakamad: „Selles koosseisus on situatsioon muidugi teine, uued tulijad on koalitsioonis. Peab arvestama, et tavaliselt ei õnnestu saavutada kiiresti häid tulemusi. Volikogu on kompromisside koht ning nende saavutamine vajab aega. Noorte uljus ja kärsitus sageli pidurdab, kui aitab tööle positiivselt kaasa.“
Ta rääkis, et volikogu kõik koosseisud on suutnud teha rahulikult koostööd: „Vastandamine tuleb sageli alles valimiste ajal, püütakse näidata end teistest parema ja edukamana. Peab ütlema, et vallavolikogu on ajanud kogu aeg Raasiku valla asja, mitte parteipoliitikat.“
Ei aja volikogus ainult oma asja
Ta sõnas, et lähiaja uued investeeringud panevad taas laenu peale mõtlema: „Oleme võtnud ette Raasiku kooli kapitaalremondi ja juurdeehituse, ÜVK ehitamise, Aruküla staadioni rajamise. Kuigi laenu võib suhtuda skeptiliselt, pole olnud Raasiku vallas selle tagasimaksmisega probleemi. On tulnud teha valikuid, aga ei saa öelda, et mõni otsus on tehtud valel ajal.“
Ta tõdeb, et mõningaid asju oleks saanud teha kiiremini – kõige pikem ettevõtmine oli Aruküla põhikooli võimla ehitamine, millest hakati rääkima 1994. aastal ning otsuseni jõuti kaheksa aastat hiljem: „Nüüd lähevad asjad kiiremini, ajad on muutunud. 1990. aastate algus oli keeruline, vald oli alles loodud ja pangad ei julgenud laenu anda.“
Avo Möls märkis, et koolidirektorina pole ta volikogus kunagi ainult oma kooli eest niiöelda rusikaga vehelnud: „Sageli mõeldakse, et volikokku minnakse selleks, et endale midagi saada. Mina pole kunagi niimoodi mõelnud, vaid vaadanud, et vald areneks tervikuna. On küsitud, kas valla allasutuste juhid ikka peaksid olema volikogus. Leian, et miks mitte. Kui mind seal poleks, jääks mul ilmselt palju informatsiooni saamata, tehtud teisi ning minu mõistes võib-olla valesid otsuseid.“
Ta rääkis, et Aruküla kooli käekäik läheb kindlasti väga korda, palju on räägitud, et kool jääb kitsaks: „Näis, mis uus õppeaasta toob. Kui kõik piirkonnas sündinud lapsed tulevad meie kooli, peab avama kolm esimest klassi. Lisaklassile aga praegu ruumi pole. Üks võimalus on ehitada koridori ajutine klassiruum ning võtta see pind vaba aja veetmiseks mõeldud pinna arvelt. Samas ajutine lahendus jääks püsima vähemalt üheksaks aastaks, sest enne seda klassikomplektide arv ei vähene.“
Avo Möls märkis, Aruküla kooli juurdeehituse peale ei tasu mõelda: „Saime viis aastat tagasi värske remondi ning juurdeehitus ei tasuks ära. Varsti on kooliminevate laste arv jälle languses, üle 320 õpilase  meie  kool  ilmselt  ei  kerki.“
Sport vajab rohkem raha
Ta rõõmustab, et valmis on saanud Aruküla staadioni projekt: „Vana staadion on aegunud ega pole enam lapsesõbralik. See ootab rahastamisallikat ning on järjekorras. Raasiku kooli renoveerimine ja juurdeehitus on praegu prioriteet, mis on kirjas ka valla arengukavas. Nende maja on jäänud kitsaks ja vanaks.“
Vallavolikogu haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni liikmena leiab ta, et sport on vallas alarahastatud: „Peame jõudma selleni, et meil on kindlad alused, kuidas toetada noorte sporditegemist. Laste sportlik aktiivsus on vähenenud ja see paistab välja nende füüsilisest tervisest. Tegijaid on vähemaks jäänud ning laste haaratus sporditegevusse kahanenud.“
Raasiku valla positiivse küljena nimetab ta, et hea on elada nii alevikes kui külades: „Raasiku on väga kultuurilembeline vald, elanikud osalevad nii kultuuri tegemises kui nautimises. Tuntust on toonud tublid sportlased moto­krossis, jalgpallis,käsipallis. Neid alasid viivad edasi asjatundjad ja entusiastid. Eestis pole palju valdu, kus on meeskondi nii mitmes liigas nagu meie vallas.“
Avo Möls sõnas, et on ka ise spordihuviline: „Millegipärast arvavad paljud, et olen suur käsipallur. Sport on olnud kogu elu mu suur huvi, kuid käsipalli mänginud ainult paari korral. Küll aga võtab suure osa ajast Aruküla Spordiklubi majandamine, teen raamatupidamist ning otsin sponsoreid. Käsipall on Arukülas populaarne aga seetõttu, et on treenerid, kes on tahtnud sellega tegeleda. Koolimajas on kaks endist käsipallurit, kes on viinud Aruküla mängijad Eesti meistrivõistlustele.“
Ta sõnas, et mängis Pikavere koolis üsna heal tasemel malet: „Olime Pikavere kooliga maakonnas esirinnas. Mängisime ja harjutasime internaadis ja vahetundides. Kehra koolis tegin maadlust, siiani   harrastan  mälumängu  ja  bridži.“
Lisaks tegeleb ta näitlemisega: „Alustasin näitlemist juba kooli­ajal, Aruküla näiteringiga oleme jõudnud riiklikule harrastusteatrite festivalile. Kooliajal tantsisin rahvatantsu. See on väikeste koolide eelis, et tuleb tegeleda kõigega. Ei kahetse, et mind on lavale pandud.“