
Reedel, 5. aprillil möödus 100 aastat riigikogu eelkäija, veidi üle pooleteise aasta tegutsenud 120liikmelise Asutava Kogu, valimisest.
EV100 juhtrühm ja riigikogu kantselei kutsusid omavalitsusi üles tähistama 1919. aasta 5.-7. aprillil toimunud Asutava Kogu valimisi selle liikmete sünnikohtades. Asutava Kogu 120 liikmest on Johan Ploompuu sündinud toonases Kiiu vallas, Mait Johannes Püümann (ka Püüman) ja Johannes Ernesaks endises Peningi vallas.
„Me ei tähista lihtsalt ühe juhusliku institutsiooni juubelit, vaid midagi palju rohkemat – Eesti küpse demokraatia algusest on möödas sada aastat,“ sõnas EV100 esindaja Tiit Pruuli Johan Ploompuu sünnikohas Kiiu-Soodla tee ääres.
Ta lisas, et ka tänases kontekstis tasub meeles pidada, et demokraatia ei tähenda üksnes nupule vajutamist või käe tõstmist: „Demokraatia on tarkade inimeste valitsemisviis. Need, kes kahvliga pead sügavad, karjuvad ja kaklevad, ei tea demokraatiast veel midagi.“
Juhan Ploompuu sünnikodu juures osalesid mälestusmiitingul ka riigikogu eelmise koosseisu saadikud Artur Talvik Kuusalu ja Tanel Talve Anija vallast, Perilas lisaks Tanel Talvele ka uues riigikogus jätkav Madis Milling. Kohal olid omavalitsuste esindajad ja endiste poliitikute sugulased.
Johan Ploompuu sünnikoht on Kuusalu vallas
Kuigi Johan Ploompuu sünnikodu asus praeguse Anija ja Kuusalu valla piirist sadakond meetrit Kiiu poole Rehatse külas, saadeti ettepanek süüdata küünal tema sünnikohas Võllaskatkul Anija vallavalitsusele. Arendusjuht Ingeldrin Aug ütles, et neil polnud selle vastu midagi, seda enam, et Johan Ploompuu veetis lapsepõlve peamiselt Koitjärvel ning seal on sündinud ka tema vend Jakob Ploompuu, kellest sai 1920. aasta mais Asutava Kogu asendusliige. Johan Ploompuu täpse sünnikoha otsisid reedel Kiiu-Soodla tee ääres seal kasvava lehise järgi üles tema venna Jakob Ploompuu lapselaps Tõnu Ploompuu ning kohalik ajalootundja Anne Oruaas.
Kokkutulnuid tervitas Anija vallavolikogu esimees Toomas Tõnise, kes pani puu juurde mälestuspärja. Ta luges ette Anne Oruaasa koostatud ülevaate Johan Ploompuu elukäigust. Küünla süütas ka Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi.
Endine riigikogulane Artur Talvik kutsus inimesi üles rohkem poliitikas osalema ja oletas, ju mõtlesid ka Asutava Kogu liikmed, et riigikogu pole ainus koht, kus loome oma riigi näo. Ka Tanel Talve arvas, et me igaüks peaksime võimalikult palju tegema oma riigi heaks, mitte vastutust kord iga nelja aasta tagant kellelegi lihtsalt ära andma. Ta märkis, 100 aastat tagasi Asutava Kogu kokkutulemine ja deklareerimine, et Eesti on vaba riik, oli suur julgustükk.

Sugulaste nimel asetas vanaonu sünnipaika pärja Tõnu Ploompuu. Kohal olid ka Jakob Ploompuu lapselapsed Tiina Veisserik ja Jaak Veisserik ning Asutavas Kogus olnud vendade Ploompuude õe Madlena (Leeni) lapselaps Helje Horila Soomest.
Jaak Veisserik luges ette Johan Ploompuu kunagise vastuse ajakirjaniku küsimusele, kuidas on rahul oma elukäiguga: „Mina, lihtne talupoeg, vaeste vanemate laps. Olen võinud olla parlamendisaadik, see on suur au. Kui olin poisike, noppisin mõisapõllul kartuleid, näis mul valitseja olevat kole suur härra. Mõtlesin – kui ma ka saaks valitsejaks. Ja hiljem olin ma see.“
Johan Ploompuu isa, kelle poegadest kaks said olla Asutava Kogu liikmed, olevat elu lõpus öelnud: „Mina olen viimane orja poeg, aga minu pojad on riigitooli toed.“
Tiina Veisserik kutsus üles, et aasta pärast mais võiks süüdata küünla ka 1920. aastal pärast Jaan Poska surma tema asendusliikmena Asutavasse Kogusse pääsenud Jakob Ploompuu sünnikohas Koitjärvel.
Kaks meest sündisid praeguses Raasiku vallas
Perila vanas koolimajas on sündinud Asutava Kogu liige Mait Johannes Püümann, kes pärast eestistamist kandis nime Mait Püümets. Tema mälestuseks süüdati küünal koolimaja juures. 155 aastat tagasi ehitatud endine koolimaja on alles, kuid nüüd erakätes.
„Siia võiks veeretada ühe ilusa põllukivi, panna sellele tahvli, kus on kirjas Püümanni nimi ja selle maja tähtsus,“ ütles koduloouurija Vaino Napp.
Üle põllu umbes poole kilomeetri kaugusel asunud Lepiku talus oli Asutava Kogu teise liikme Johannes Ernesaksa sünnikodu. Praegu on alles vundament ja kelder. Vundamendikividele ja ka koolimaja juurde asetasid küünlad Raasiku vallavanem Andre Sepp ja vallavalitsuse liige Juta Asuja, EV100 esindaja Tiit Pruuli, endine riigikogulane Tanel Talve ja ka riigikogu uude koosseisu valitud Madis Milling.
„Peningi vald oli Harjumaal üsna suur ja tuntud, kuid üllataval kombel on need kaks meest, kes siinkandis sündinud ja Asutavasse Kogusse valitud, isegi selle valla piirides sama hea kui ühest külast. Vanasti oli siin Perila mõisa Silmsi küla, praegu on Pikavere,“ jutustas Vaino Napp.
Raasiku vallavanem sõnas aktusel Pikavere koolis, et Asutavasse Kogusse kuulus praegusest Raasiku vallast ka kolmas mees, hilisem riigivanem Kaarel Eenpalu, kuid tema sünnikoht on Tartumaal.
Eesti Vabariigi esimese rahvaesinduse liikmete mälestusaktusel Pikavere koolis laulsid kooliõpilased, õpetajad lugesid ette laste arvamusi riigikogust. Vaino Napp tegi ülevaate sealkandis sündinud Asutava Kogu liikmetest ning tutvustas enne riigikogu esimese koosseisu valimist vähem kui aasta ja 8 kuud tegutsenud Asutavat Kogu. Arsti ja poliitiku Mait Püümanni sugulane Jaak Kalle meenutas oma vanaonu rolli Eesti ajaloos – Mait Püümann kuulus Asutava Kogu esindajana Eesti viieliikmelisse delegatsiooni, kes kirjutas alla Tartu rahulepingule.
Madis Milling: „Nüüd, kui mul on au olla valitud riigikogu liikmeks, on põhjust mõelda, kas ja kuidas suudaksin olla nende inimeste vääriline, kes Asutavas Kogus tegid lihtsustatult öeldes mitte millestki Eesti Vabariigi. Luban, et ma ei lase seda riiki käest.“