Asu­ta­va Ko­gu liik­me­te sün­ni­koh­ta­des Re­hat­ses ning Pe­ri­las ja Pi­ka­ve­res süü­da­ti küün­lad

Ree­del, 5. ap­ril­lil möö­dus 100 aas­tat rii­gi­ko­gu eel­käi­ja, vei­di üle poo­le­tei­se aas­ta te­gut­se­nud 120liik­me­li­se Asu­ta­va Ko­gu, va­li­mi­sest.

EV100 juht­rühm ja rii­gi­ko­gu kant­se­lei kut­su­sid oma­va­lit­su­si üles tä­his­ta­ma 1919. aas­ta 5.-7. ap­ril­lil toi­mu­nud Asu­ta­va Ko­gu va­li­mi­si selle liik­me­te sün­ni­koh­ta­des. Asu­ta­va Ko­gu 120 liik­mest on Jo­han Ploom­puu sün­di­nud too­na­ses Kiiu val­las, Mait Jo­han­nes Püü­mann (ka Püüman) ja Jo­han­nes Er­ne­saks en­di­ses Pe­nin­gi val­las.

„Me ei tä­his­ta liht­salt ühe ju­hus­li­ku ins­ti­tut­sioo­ni juu­be­lit, vaid mi­da­gi pal­ju roh­ke­mat – Ees­ti küp­se de­mok­raa­tia al­gu­sest on möö­das sa­da aas­tat,“ sõ­nas EV100 esin­da­ja Tiit Pruu­li Jo­han Ploom­puu sün­ni­ko­has Kiiu-Sood­la tee ää­res.

Ta li­sas, et ka tä­na­ses kon­teks­tis ta­sub mee­les pi­da­da, et de­mok­raa­tia ei tä­hen­da üks­nes nu­pu­le va­ju­ta­mist või käe tõst­mist: „De­mok­raa­tia on tar­ka­de ini­mes­te va­lit­se­mis­viis. Need, kes kahv­li­ga pead sü­ga­vad, kar­ju­vad ja kak­le­vad, ei tea de­mok­raa­tiast veel mi­da­gi.“

Ju­han Ploom­puu sün­ni­ko­du juu­res osa­le­sid mä­les­tus­mii­tin­gul ka rii­gi­ko­gu eel­mi­se koos­sei­su saa­di­kud Ar­tur Tal­vik Kuu­sa­lu ja Ta­nel Tal­ve Ani­ja val­last, Pe­ri­las li­saks Ta­nel Tal­ve­le ka uues rii­gi­ko­gus jät­kav Ma­dis Mil­ling. Ko­hal olid oma­va­lit­sus­te esin­da­jad ja en­dis­te po­lii­ti­ku­te su­gu­la­sed.

Jo­han Ploom­puu sün­ni­koht on Kuu­sa­lu val­las
Kui­gi Jo­han Ploom­puu sün­ni­ko­du asus prae­gu­se Ani­ja ja Kuu­sa­lu val­la pii­rist sa­da­kond meet­rit Kiiu poo­le Re­hat­se kü­las, saa­de­ti et­te­pa­nek süü­da­ta küü­nal te­ma sün­ni­ko­has Võl­las­kat­kul Ani­ja val­la­va­lit­su­se­le. Aren­dus­juht In­geld­rin Aug üt­les, et neil pol­nud sel­le vas­tu mi­da­gi, se­da enam, et Jo­han Ploom­puu vee­tis lap­se­põl­ve pea­mi­selt Koit­jär­vel ning seal on sün­di­nud ka te­ma vend Ja­kob Ploom­puu, kel­lest sai 1920. aas­ta mais Asu­ta­va Ko­gu asen­dus­lii­ge. Jo­han Ploom­puu täp­se sün­ni­ko­ha ot­si­sid ree­del Kiiu-Sood­la tee ää­res seal­ kas­va­va le­hi­se jär­gi üles te­ma ven­na Ja­kob Ploom­puu lap­se­laps Tõ­nu Ploom­puu ning ko­ha­lik aja­loo­tund­ja An­ne Oruaas.

Kok­ku­tul­nuid ter­vi­tas Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Too­mas Tõ­ni­se, kes pa­ni puu juur­de mä­les­tus­pär­ja. Ta lu­ges et­te An­ne Oruaa­sa koos­ta­tud üle­vaa­te Jo­han Ploom­puu elu­käi­gust. Küün­la süü­tas ka Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si.

En­di­ne rii­gi­ko­gu­la­ne Ar­tur Tal­vik kut­sus ini­me­si üles roh­kem po­lii­ti­kas osa­le­ma ja ole­tas, ju mõt­le­sid ka Asu­ta­va Ko­gu liik­med, et rii­gi­ko­gu po­le ai­nus koht, kus loo­me oma rii­gi näo. Ka Ta­nel Tal­ve ar­vas, et me igaüks peak­si­me või­ma­li­kult pal­ju te­ge­ma oma rii­gi heaks, mit­te vas­tu­tust kord iga nel­ja aas­ta ta­gant kel­le­le­gi liht­salt ära and­ma. Ta mär­kis, 100 aas­tat ta­ga­si Asu­ta­va Ko­gu kok­ku­tu­le­mi­ne ja dek­la­ree­ri­mi­ne, et Ees­ti on va­ba riik, oli suur jul­gus­tükk.

Su­gu­las­te ni­mel ase­tas va­nao­nu sün­ni­pai­ka pär­ja Tõ­nu Ploom­puu. Ko­hal olid ka Ja­kob Ploom­puu lap­se­lap­sed Tii­na Veis­se­rik ja Jaak Veis­se­rik ning Asu­ta­vas Ko­gus ol­nud ven­da­de Ploom­puu­de õe Mad­le­na (Lee­ni) lap­se­laps Hel­je Ho­ri­la Soo­mest.

Jaak Veis­se­rik lu­ges et­te Jo­han Ploom­puu ku­na­gi­se vas­tu­se aja­kir­ja­ni­ku kü­si­mu­se­le, kui­das on ra­hul oma elu­käi­gu­ga: „Mi­na, liht­ne ta­lu­poeg, vaes­te va­ne­ma­te laps. Olen või­nud ol­la par­la­men­di­saa­dik, see on suur au. Kui olin poi­si­ke, nop­pi­sin mõi­sa­põl­lul kar­tu­leid, näis mul va­lit­se­ja ole­vat ko­le suur här­ra. Mõt­le­sin – kui ma ka saaks va­lit­se­jaks. Ja hil­jem olin ma see.“

Jo­han Ploom­puu isa, kel­le poe­ga­dest kaks said ol­la Asu­ta­va Ko­gu liik­med, ole­vat elu lõ­pus öel­nud: „Mi­na olen vii­ma­ne or­ja poeg, aga mi­nu po­jad on rii­gi­too­li toed.“

Tii­na Veis­se­rik kut­sus üles, et aas­ta pä­rast mais võiks süü­da­ta küü­nla ka 1920. aas­tal pä­rast Jaan Pos­ka sur­ma te­ma asen­dus­liik­me­na Asu­ta­vas­se Ko­gus­se pää­se­nud Ja­kob Ploom­puu sün­ni­ko­has Koit­jär­vel.

Kaks meest sün­di­sid prae­gu­ses Raa­si­ku val­las
Pe­ri­la va­nas koo­li­ma­jas on sün­di­nud Asu­ta­va Ko­gu lii­ge Mait Jo­han­nes Püü­mann, kes pä­rast ees­tis­ta­mist kan­dis ni­me Mait Püü­mets. Te­ma mä­les­tu­seks süü­da­ti küü­nal koo­li­ma­ja juu­res. 155 aas­tat ta­ga­si ehi­ta­tud en­di­ne koo­li­ma­ja on al­les, kuid nüüd era­kä­tes.

„Siia võiks vee­re­ta­da ühe ilu­sa põl­lu­ki­vi, pan­na sel­le­le tahv­li, kus on kir­jas Püü­man­ni ni­mi ja sel­le ma­ja täht­sus,“ üt­les ko­du­loouu­ri­ja Vai­no Napp.

Üle põl­lu um­bes poo­le ki­lo­meet­ri kau­gu­sel asu­nud Le­pi­ku ta­lus oli Asu­ta­va Ko­gu tei­se liik­me Jo­han­nes Er­ne­sak­sa sün­ni­ko­du. Prae­gu on al­les vun­da­men­t ja kel­der. Vun­da­men­di­ki­vi­de­le ja ka koo­li­ma­ja juur­de ase­ta­sid küün­lad Raa­si­ku val­la­va­nem And­re Sepp ja val­la­va­lit­su­se lii­ge Ju­ta Asu­ja, EV100 esin­da­ja Tiit Pruu­li, en­di­ne rii­gi­ko­gu­la­ne Ta­nel Tal­ve ja ka rii­gi­ko­gu uu­de koos­sei­su va­li­tud Ma­dis Mil­ling.

„Pe­nin­gi vald oli Har­ju­maal üs­na suur ja tun­tud, kuid ül­la­ta­val kom­bel on need kaks meest, kes siin­kan­dis sün­di­nud ja Asu­ta­vas­se Ko­gus­se va­li­tud, ise­gi sel­le val­la pii­ri­des sa­ma hea kui ühest kü­last. Va­nas­ti oli siin Pe­ri­la mõi­sa Silm­si kü­la, prae­gu on Pi­ka­ve­re,“ ju­tus­tas Vai­no Napp.

Raa­si­ku val­la­va­nem sõ­nas ak­tu­sel Pi­ka­ve­re koo­lis, et Asu­ta­vas­se Ko­gus­se kuu­lus prae­gu­sest Raa­si­ku val­last ka kol­mas mees, hi­li­sem rii­gi­va­nem Kaa­rel Een­pa­lu, kuid te­ma sün­ni­koht on Tar­tu­maal.

Ees­ti Va­ba­rii­gi esi­me­se rah­vae­sin­du­se liik­me­te mä­les­tus­ak­tu­sel Pi­ka­ve­re koo­lis laul­sid koo­liõ­pi­la­sed, õpe­ta­jad lu­ge­sid et­te las­te ar­va­mu­si rii­gi­ko­gust. Vai­no Napp te­gi üle­vaa­te seal­kan­dis sün­di­nud Asu­ta­va Ko­gu liik­me­test ning tut­vus­tas en­ne rii­gi­ko­gu esi­me­se koos­sei­su va­li­mist vä­hem kui aas­ta ja 8 kuud te­gut­se­nud Asu­ta­vat Ko­gu. Ars­ti ja po­lii­ti­ku Mait Püü­manni su­gu­la­ne Jaak Kal­le mee­nu­tas oma va­nao­nu rol­li Ees­ti aja­loos – Mait Püü­mann kuu­lus Asu­ta­va Ko­gu esin­da­ja­na Ees­ti viie­liik­me­lis­se de­le­gat­sioo­ni, kes kir­ju­tas al­la Tar­tu ra­hu­le­pin­gu­le.

Ma­dis Mil­ling: „Nüüd, kui mul on au ol­la va­li­tud rii­gi­ko­gu liik­meks, on põh­just mõel­da, kas ja kui­das suu­dak­sin ol­la nen­de ini­mes­te vää­ri­li­ne, kes Asu­ta­vas Ko­gus te­gid liht­sus­ta­tult öel­des mit­te mil­lest­ki Ees­ti Va­ba­rii­gi. Lu­ban, et ma ei la­se se­da rii­ki käest.“