Anija vallavanem ARVI KAROTAM, volikogu võttis tänavuse eelarve vastu ühehäälselt. Kas see tuli Teile üllatusena?
„Ei, see polnud üllatus, sest olime eelarve koostamisel teinud väga tõsist eeltööd. Eelarveprojekti kokkupanekul lähtusime kolmest prioriteedist. Esimene on investeeringud, millele oleme saanud Euroopa Liidu ja riigi toetused, sest nende kõigi jaoks on vajalik omaosalus. Projektide kaudu lisaraha taotlemine on väga oluline, üksnes oma eelarvest ei suudaks me soovitud mahus investeerida. Eelmisel aastal tegime väga põhjalikku eeltööd, tänu sellele saame tänavu 7,9 miljoni euro suurusest eelarvest investeerida 3,8 miljonit eurot.
Teine prioriteet on olla konkurentsivõimeline tööandja. Mullu külmutasime valla palgal olevate inimeste töötasud, ainsana tõusid riigi kaasabil lasteaia õpetajate ja õpetajate abide palgad. Nende palgatõus tänavu jätkub, kuid nüüd suurenevad keskmiselt viis protsenti ka teiste vallaasutuste töötajate palgad.
Kolmas prioriteet on, et meie eelarvepositsioon oleks jätkusuutlik. See tähendab, et ei tohiks teha otsuseid, mis suurendaksid valla laenukoormust maksimaalse lubatud 60 protsendini eelarve mahust. Peame mõtlema mitu aastat ette – kui peaks tulema majanduslangus, millega võib kaasneda töötuse kasv, mõjub see ka valla eelarvele. Praegu on meie võlakoormus 32 protsenti, kui võtame kavandatud mahus laenu, suureneb see 42 protsendini.“
Sügisel ühinesid Anija ja Aegviidu vald. Kuivõrd keeruline oli ühise eelarve tegemine?
„Alustasime eeltööd ühise eelarve koostamiseks juba sügisel. Kuna Anija ja Aegviidu valla ühinemislepingus sätestati objektid ja tegevused, mida rahastame ühinemistoetusest, andsimegi rohelise tule eelkõige Aegviidu kooli võimla rajamisele. Vaatasime juba eelmisel aastal koos ka Aegviidu valla eelarvet selle pilguga, et ei võtaks uuele vallale ülejõukäivaid kohustusi. Aegviidu on, nagu meiegi, oma eelarvest hästi majandanud. Lõpetasime eelmise aasta nii edukalt, et ei pidanud Aegviidu võimla ehitamiseks laenu võtma. Ka riik on käitunud aumehelikult ning kandnud meile ühinemistoetusest üle nii 2017. kui 2018. aasta osa.
Planeerisime möödunud aasta lõpetada mõnekümne tuhande euro suuruse eelarvejäägiga, kuid jääk oli 350 000 eurot, ennekõike tänu elanike tulumaksu ja kaevandamistasude ülelaekumisele ning meie mõistlikule ja kokkuhoidlikule majandamisele.“
Kas kavandasite üksikisiku tulumaksu kasvu ka tänavusse eelarvesse?
„Eelmisel aastal prognoosisime elanikkonna tulumaksu laekumise suurenemist 4 protsenti, kuid saime veel täiendavalt 4 protsenti. Ka 2018. aastal kavandame väikest tõusu, kuid oleme tulude kavandamisel olnud alati pigem konservatiivsed. Hüpped eelarve mahus on toimunud eelkõige tänu Euroopa Liidult ja riigilt saadud lisarahastustele.“
Kui heaks Anija valla 2018. aasta eelarve hindate?
„Eelarve maht on selline, mis lubab planeeritud tegevused ära teha. Selleks aastaks kavandatud investeeringud loovad eelduse uueks arenguhüppeks valla elukeskkonna parandamisel. Oleme viimastel aastatel saanud hea karastuse ning nüüd on Anija vallavalitsusega liitunud ka Aegviidu parimad jõud. Loodame, et tulud, ennekõike elanike tulumaks, laekuvad plaanipäraselt, siis saame kõik kavandatu ellu viia ja vallaasutuste planeeritud tegevuskulusid rahastada.“
Millised on tänavused suurimad investeeringud?
„Ligi 4 miljonist eurost, mis tänavu investeerime, tuleb 2,4 miljonit eurot Euroopa Liidu ja riigi toetustena, peale selle sai sihtasutus Anija Mõisa Haldus mõisa rekonstrueerimiseks kahe aasta peale 1,7 miljonit eurot toetust. Kehra tervisekeskuse renoveerimiseks on kavandatud 687 000 eurot, Alavere Mõmmila lasteaia renoveerimiseks 432 000 eurot, Aegviidu depoohoonesse tervisespordikeskuse rajamiseks 881 000 eurot, Aegviidu-Kõrvemaa kergliiklustee ehitamiseks 567 000 eurot. Vald panustab neisse kaasrahastusega.“
Kui palju tegid volikogu komisjonid eelarveprojekti muudatusi?
„Eelarvet koostades püüdsime ennetada küsimusi, mis oleksid võinud komisjonides kerkida. Tehti väiksemaid parandusettepanekuid, kuid laiemat diskussiooni investeeringute üle, nagu varasematel aastatel, tänavu ei olnud. See tulenes asjaolust, et kõigi positiivse toetusotsuse saanud investeeringuobjektide osas olid volikogu eelnevad kooskõlastused olemas.
Kõigi volikokku kandideerinute üks prioriteete oli suunata rohkem raha valla teedesse. Ka mullusest rahvaküsitlusest selgus, et elanikud ootavad ennekõike teede olukorra parandamist. Aastaid ei ole teedesse investeeritud, alles kahel viimasel aastal oleme saanud seda teha. Pärast eelarveprojekti esimest lugemist volikogus esitati ettepanek suunata külateede renoveerimiseks täiendavalt 300 000 eurot. Vallavalitsus seda alguses ei kavandanud, et mitte tõsta laenukoormust liiga suureks, kuid hilisemal analüüsil leidsime – meil on selleks võimekust. Seega läheb tänavu valla teede renoveerimiseks kõigi aegade suurim summa ehk kokku rohkem kui 600 000 eurot. Selle eest saab valla eri piirkondades viia musta katte alla ligi 20 kilomeetrit teid. Renoveerimist vajavad teed sai välja valitud teehoiukava alusel, arutasime ka kogukondade esindajatega. Iga taluni viiv tee on oluline, kuid peame lähtuma ka sellest, kui palju leibkondi seda kasutavad. Mõned teed teeme korda kahes etapis, tänavu valmistame ette ning musta katte saavad tuleval aastal.“
Nii et sel aastal ei lähe sugugi kõik suured investeeringuid Kehrasse, nagu aeg-ajalt on ette heidetud.
„Kindlasti toetame ka edaspidi investeeringuid Kehrasse. Kehras elab kõige rohkem meie valla inimesi, samas kasutab ju enamik vallaelanikke Kehra taristut ja teenuseid – käivad siin poes, arsti juures, postkontoris, lapsed Kehra koolis ja lasteaedades.“
Nüüd on vallal veel üks keskus – Aegviidu.
„Aegviidu elukeskkond on viimastel aastatel samuti oluliselt paranenud. Läbivad teed ja raudteejaama ümbrus on korras, lõppemas on võimla ehitus, mis sai võimalikuks tänu ühinemisele – väike Aegviidu vald ei olnud üksi võimeline sellises mahus investeeringut tegema. Järgmine suur töö, mida on samuti võimalik teha üksnes suures vallas, on Aegviidus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamine. Selleks kulub miljoneid eurosid, arvatavasti hakkab meie vee- ja soojamajanduse ettevõtte Velko AV juba tänavu rahataotlust koostama.“
Kui palju võtate sel aastal laenu?
„Tänavu on kavas võtta laenu 1,2 miljonit eurot. Laenuvõimekus on suurem, kuid tahame hoida valla arengut jätkusuutlikuna. Laenu võtame ainult investeeringuteks ning vastavalt vajadusele – kui hanked on edukad ja saame ehitused valmis soodsamalt kui planeeritud, võtame laenu vähem. Eelmisel aastal saime ilma planeeritud laenuta hakkama.
Samas on ehitusturul olukord muutunud. Kuna avanenud on enamik Euroopa Liidu abiprogrammidest, on ehitushinnad oluliselt tõusnud. 2016. aastal olid meil projektid varakult ette valmistatud, saime esimestena turule ning tänu sellele investeeringud väga heade hindadega tehtud. Praegu on headest ehitajatest puudus ning kuna tööjõu ja transpordikulud on kasvanud, on ka ehitushinnad kallinenud.“
Kas midagi soovitust jäi ka eelarvest välja?
„Jah, kahjuks jäi. Meil on kaks päris mahukat projekti, mis ootavad elluviimist. Üks on jõeäärse promenaadi rajamine Kehra staadionialale, teine Kehra gümnaasiumi õueala rekonstrueerimine, mõlema projektid on ootevalmis. Vallaeelarvesse need praegu ei mahtunud, kuid loodan, et saame veel selle aasta jooksul nendele toetuste abil rahastuse, tegemata need kindlasti ei jää.“