Arukülas rahvatantsu ja inglise keelt õpetanud MEETA HEINLA oleks saanud 6. detsembril 85aastaseks.
Raasiku valla, eelkõige Aruküla endised ja praegused tantsijad kutsuvad staažikat tantsuõpetajat Meeta Heinlat hellitavalt tantsumemmeks. Ta juhendas Aruküla koolis ja kultuurimajas rahvatantsijaid kokku üle 35 aasta. Kes temaga koos või tema käe all tantsinud, meenutasid pühapäeval, 6. detsembril mälestuskontserdil, et Meeta Heinla oli väga võimekas – pani tantsima ka saamatud, samas oli äärmiselt nõudlik andekate suhtes.
2000. aastal Raasiku valla aukodaniku nimetuse saanud Meeta Heinlat tulid Aruküla rahvamajja meenutama nii rahvatantsijad, lauljad kui vallarahvas. Veidi üle tunni kestnud kontserdil tantsisid segarühm Lapulised, naisrühm Marike, memmederühm Pihlakobar ning Aruküla lauljad. Pärast kontserti oli koosviibimine parketisaalis, kus vaadati pilte Meeta Heinlast, musitseerisid Juhan ja Mae Trump, Emily-Isabel Nava ning segakoor Spunk. Mälestuskontserdil oli poolsada osalejat ning õhtut juhtis Rein Aasmäe.
Rahvatantsuõpetaja Meeta Heinla asus Arukülla elama 1952. aastal, toona juhendas kohalikke segarahvatantsurühmi Erika Nõmmik. Meeta Heinla hakkas kohe kaasa lööma Aruküla rahvamaja tantsurühmas, ta oli tantsinud rahvatantsu lapsepõlvest alates ning jätkas seda ka siis, kui läks ülikooli õppima inglise keelt.
Kui Erika Nõmmik loobus 1973. aastal tantsijate juhendamisest, sai Meeta Heinla ettepaneku asuda tema kohale, sest koolilapsed soovisid edasi tantsida ning osaleda tantsupidudel.
Tema juhendatav 3.-4. klassi tantsurühm jõudis 1975. aastal üldtantsupeole ning samal aastal palus grupp täiskasvanuid Meeta Heinlalt, et ta hakkaks neid juhendama, ta oli nõus ning novembris hakkas rühm koos käima.
Meeta Heinla käe all tegutsesid koolis alati vähemalt 2 rühma, aeg-ajalt oli tantsupidudel 4 rühma korraga. Tema käe all tantsisid ka sega-, nais- ja memmederühm.
Raasiku valla aukodanik, õpetaja Mai Erbe meenutas, et Meeta Heinla oli talle rohkem kui kolleeg: „Kui tulin 1975. aastal Arukülla, valmistus ta rühmaga tantsupeole minekuks. Ta võttis mind koos rühmaga kaasa ning saime sõbrannadeks. Meil oli ühine kodutee, käisime koos reisidel ja tantsimas. Mäletan, et lapselapsed olid tal kogu aeg tantsuproovides kaasas, jooksid ringi ja kilkasid, Meeta oli nendega päris hädas.“
Ta märkis, et Meeta Heinla oli väga töökas ning seltskondlik: „Lisaks tantsimisele laulis ta väga hästi, laulusõnad olid alati peas. Igas seltskonnas läks ta kohe tantsima. Õnneks oli ta abikaasa sama aktiivne. Inglise keelt õpetas ta koolis 50 aastat, lõpuks ütles igal kevadel, et nüüd lõpetab, aga sügisel oli jälle tagasi. Veel kõrges eas algasid kõik tema tantsuproovid korralike soojendusharjutustega, mida ta kaasa tegi ning tantsis ka ise, kui keegi puudus.“
Aruküla kultuuriseltsi juht Garina Toomingas rääkis, et mäletab Meeta Heinla kaunilt sätitud blonde lokke ning väljapeetud hoiakut: „Hakkasin rahvatantsuga tegelema kohe, kui Arukülla kolisin. Olin kümme aastat naisrühmas, seejärel segarühmas. Meeta Heinla oli alati sirge seljaga, planeeris ja organiseeris. Ta hoolitses, kas meil on kõik sõled ja rätikud. Kui ei olnud, siis tal olid kotiga kaasas ja sai meile jagada. Vahel oli ta muidugi veidi kuri ka, aga põhjusega.“
2006. aastal hakkas Meeta Heinla ettepanekul koos käima memmede rühm Pihlakobar, nüüd juhendab neid Evi Tomingas. Memmede rühma tantsijad jutustasid, et on väga tänulikud, kuna on saanud käia nii palju esinemas – memme-taadi tantsupidudel, Raasiku valla ja Harjumaa pidudel.
„Kõik oleneb eestvedajatest, Meetal oli omadusi, mis tegid temast hea juhendaja ning ta töökus oli see, mis nii paljusid tantsu juurde tõi ja selle juures hoidis,“ jutustasid tantsumemmed.
Segarühma Lapulised liikmed peavad oma eelkäijaks rühma, mis alustas 1975. aastal Meeta Heinla juhendamisel. Praegu juhendab rühma Reet Hänikene, kelle käe all tantsib ka naisrühm Marike, mille asutas Meeta Heinla 1983. aastal. Tantsuõpetaja Meet Heinla suri 2012. aastal.
