Aruküla Suvila tänava elanikud pole nõus vallavalitsuse otsusega

392
Suvila 24c kinnistu (eskiisil ülal vasakul), kuhu kavandatakse 6 korteriga elamut, asub Aruküla eramute piirkonnas Suvila tänava ja Talve tee nurgal.

Raasiku vallavalitsus otsustas 2. jaanuaril väljastada projekteerimistingimused Aruküla männikus asuvale Suvila tänav 24c kinnistule kuue korteriga elamu püstitamiseks. Otsusele eelnes avalik menetlus, projekteerimistingimuste eelnõu kohta oli avalik arutelu.

Vallavanem Raul Siem kinnitas, et vallavalitsus arvestas elanike peaaegu kõigi ettepanekutega, vähendas kortermaja lubatud maksimaalselt kõrgust, ehitusalust pinda, hoonete arvu kinnistul, muutis parkimiskorraldust.

Suvila ja naabertänavate osasid elanikke see ei rahulda, nad on vastu, et eramajade piirkonda, millest lähim kortermaja on 600 meetri kaugusel, lubatakse ehitada 6 korteriga maja. Sellega kaasnevad täiendav müra, liikluskoormuse kasv ja parkimisprobleemid, põhjendasid Suvila tänava elanikud Jaanus Lillenberg ja Aivar Uutar, kes leiavad ka, et eramajade kõrvale korterelamu kavandamiseks tuleks koostada detailplaneering.

Kahed projekteerimistingimused
Suvila tänav 24c kinnistu on teistest sama piirkonna kruntidest suurem. Aruküla männiku kõnealuses piirkonnas võib krundi miinimumsuurus olla 2500 ruutmeetrit, nimetatud kinnistu suurus on 4780 ruutmeetrit. Vallale kuulunud maa pandi 2021. aasta suvel avalikule enampakkumisele. Oksjonikuulutusse lisati, et müüdavale krundile saab ehitusõiguse projekteerimistingimustega ühe elamu ja kahe abihoone ehitamiseks ning kui kavandatav vastab valla üldplaneeringule, võib krundile ühepereelamu asemel mahtuda ka paarismaja.

Raasiku vallavalitsus andis 26. oktoobril 2021 välja korralduse projekteerimistingimuste määramise kohta Suvila 24c krundile kahe korteriga elamu püstitamiseks. Toonane vallavalitsus põhjendas, et kuigi üldplaneeringu järgi on tiheasustusalal detailplaneeringu kohustus, võib omavalitsus olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnistule lubada püstitada projekteerimistingimuste alusel ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui ehitis sobib piirkonnas väljakujunenud keskkonda ning arvestab selle hoonestuslaadi.

Möödunud aasta 13. juulil esitas kinnistu omanik Lauri Mõisja vallavalitsusele uue taotluse, et saada projekteerimistingimused Suvila 24c krundile kuue korteriga elamu püstitamiseks. Praegune vallavalitsus alustas projekteerimistingimuste avatud menetlust. Oktoobris pandi uute projekteerimistingimuste eelnõu avalikule väljapanekule. Avalikustamise ajal saatsid Suvila, Tulbi, Talve ja Harju tänava 14 elanikku vallavanem Raul Siemile pöördumise, milles juhtisid tähelepanu, et valla üldplaneering käsitleb Suvila tänava ja Talve tee piirkonda eramute piirkonnana ning palusid projekteerimistingimuste menetlemine peatada.

„Kinnistule ehitusõiguse määramiseks on allakirjutanute hinnangul vajalik läbida nõuetekohane detailplaneeringu menetlus,“ kirjutasid nad.

Ka pärast 13. detsembril toimunud avalikku arutelu kinnitasid Suvila ja naabertänavate elanikud, et pole jätkuvalt nõus projekteerimistingimuste andmisega 6 korteriga elamu ehitamiseks eramute piirkonda.

Komisjoni ettepanek
Detsembris pöördusid elanikud Raasiku vallavolikogu esimehe ning planeeringute- ja keskkonnakomisjoni esimehe poole palvega leida seoses Suvila tänav 24c ehitusõigusega kõiki osapooli rahuldav lahendus. Volikogu komisjoni esimees Kadi Tammaru kutsus koosoleku kokku 3. jaanuariks.

„Eesmärk oli anda elanikele ja vallavalitsusele veelkord võimalus oma seisukohti selgitada. Ütlesin ka, et komisjon saab kujundada oma arvamuse, kuid see ei ole vallavalitsusele siduv,“ sõnas Kadi Tammaru.

Komisjoni valdav enamus oli selle poolt, et teha vallavalitsusele ettepanek võtta Suvila tänav 24c küsimus uuesti menetlusse: „Leidsime, et otsuses pole piisavalt põhjendatud, miks valiti just selline menetlustee ega algatatud detailplaneeringut. Kuna teema vastu on kõrgendatud huvi, oleks minu arvates otsus võinud kalduda detailplaneeringu poole või rääkida arendajaga läbi, millist tüüpi elamut võiks sinna teha.“

Vallavanem Raul Siem kommenteeris, et vallavalitsuse hinnangul on otsus projekteerimistingimuste kohta piisavalt põhjendatud.

„Suvel käis Lauri Mõisja vallavalitsuses oma plaane tutvustamas. Näitas eskiise, millest tulenevalt näeb kavandatav kortermaja välja nagu eramu, mille sarnaseid on seal piirkonnas teisigi. Sobib ideaalselt väljakujunenud keskkonda. Elamu sisemine ruumiplaneering oli kavandatud selliselt, et sinna on paigutatud kuus korterit. Kinnistu on piisavalt suur ning teisest eramutest oluliselt kaugemal,“ rääkis ta.

Vallavanem lisas, et vallavalitsus kaalus ka detailplaneeringu algatamist. Kuna omanik kinnistut ümber planeerida ei soovinud, otsustati projekteerimistingimuste avatud menetluse kasuks.

Suvila 24c kinnistu omanik Lauri Mõisja lausus, et ei pea vajalikuks oma plaane meedia kaudu tutvustada, kuid on lubanud asjast huvitatud elanikega kohtuda, kui arutelu kujuneb konstruktiivseks.

Vallavanem RAUL SIEMI kommentaar:
„Pean vajalikuks toonitada, et 2020 kehtestatud üldplaneeringu kohaselt on võimalik nimetatud piirkonda rajada ka oluliselt massiivsemaid ehk nüüd projekteerimistingimustega lubatud 7,5 meetri asemel kuni 12 meetrit kõrgeid ja 320 ruutmeetri asemel 500 ruutmeetri suuruse ehitusaluse pinnaga ehitisi. Eelmise vallavalitsuse oktoobris 2021 välja antud projekteerimistingimused sellise suurehitise rajamist männikusse ka võimaldasid.

Eriti absurdseks võib pidada asjaolu, et kõnealused projekteerimistingimused nägid seejuures ehitatavasse hoonesse ette üksnes kaks korterit. Et vallavalitsus on sellised projekteerimistingimused väljastanud, ei põhjustanud hämmingut mitte üksnes kinnistu omanikule, vaid ka uuele vallavalitsusele.

Uute projekteerimistingimuste väljastamise näol on sisuliselt tegu vallapoolsete vigade parandamisega, millega hoidsime otseselt ära eelkirjeldatud monstrumi rajamise, arvestades seejuures uute tingimuste määratlemisel männiku piirkonna väljakujunenud elukeskkonna ja kõikide puutumist omavate naabrite võimalike põhjendatud huvidega.

Teoreetiliselt on võimalik väita, et nelja lisanduva elamispinnaga kaasneb täiendav müra ja liikluskoormuse kasv, kuid praktikas ei ole riive, et männiku suurusesse piirkonda asub elama neli täiendavat uut leibkonda, eriti märkimisväärne. Oleme lähtunud oma tegevuses üksnes ja ainult kehtivast õigusest ning kavatseme seda joont kindlalt ka järgida.“

Eelmine artikkelAni­ja ja Raa­si­ku val­las on nüüd ühi­ne vee-et­te­võ­te
Järgmine artikkelKoda­ni­ku­kam­paa­nia au­hin­da­de loo­si­mi­ne Ani­ja ja Kuu­sa­lu val­las