Pärimuspeol tutvustasid oma kultuuri mordvalased, udmurdid, tšuvašid ja ukrainlased.
Kui Eesti Folkloorinõukogu korraldatud pärimuspidu oli Arukülas laupäeva, 27. septembri hilisõhtul lõppenud, sõnasid rahvariietes ukrainlased, et pidu oli imetore – kuigi elu on toonud neid aastaid või põlvkondi tagasi Eestisse, rõhutasid nad – kui oma kultuuri elus hoida, võib saada igast maatükist kodu.
Raasiku vallas võttis külalised vastu Aruküla kultuuriseltsi juht Garina Toomingas, kes oli koos nendega hommikust õhtuni ning korraldas ekskursiooni: „Pikaveres pakkus Arno Vorsman meile mett ning esines kapell, mis oli külalistele üllatus. Selle järgi hakkasid nad kohe tantsu lööma. Käisime Rae vallas porganditalus, Aruküla linnukasvatuses, Vildivilla saiakesi söömas ning kohtumas Anne Eenpaluga, kes meile laulis. Valisime need kohad, et saaks hea ülevaate meie maaelust ning traditsioonidest.“
Pärast ringkäiku kohtusid vähemusrahvuste seltskonnad Arukülas kohalike isetegevuslastega, kelle seltsis veetsid 3tunnise pärimuspeo. Raasiku valla kultuuri tutvustasid peol Lapulised, Marikesed, Pihlakobar, Lüü-Türr, Eve Vendt akordionil ning Egle Liiskmann torupillil. Külalised said sõna oma kultuuri tutvustamiseks ning laulmiseks.
Peo korraldaja, Eesti Folkloorinõukogu kultuuriruumi rikkuse projektijuht Ene Lukka-Jegikjan rääkis, et Eestis elab üle 190 erineva rahvuse ning oma kultuuri tundmine aitab teisi rahvuseid mõista ning nendega suhelda.
Udmurtide ühing Ošmes on tegutsenud Eestis alates 1996. aastast, ajalooline kodumaa jääb Venemaa piiridesse. Ansamblil, millega nad Arukülas esinesid, on vanust ligi aasta. Lauljate ridades oli äsja Udmurtiast saabunud Maria Korepanova, kes teeb Eesti muusika- ja teatriakadeemias doktorikraadi ning plaanib pärast kooli lõpetamist kodumaale tagasi minna.
Ta ütles, et tal on väga hea meel olla Arukülas, näha kohalikku eluolu ning tutvuda teiste rahvustega.
Tšuvašše esindas peol MTÜ Volgamaa juht Iraida Zahharova, kes sõnas, et Eestis elab 500 tšuvašši, kes räägivad türgi keelt. Rahvussöökide lauale oli ta asetanud kartulipudrust koogid mooniseemnetega ja kurkidega piimajoogi, mille valmistas oma vanaema retseptide järgi.
Iraida Zahharova kõneles, et tšuvaši kultuur on Eestis üsna heal järjel: „2011. aastal ilmus eestikeelne raamat, mis tutvustab meie kultuuri. Kord kahe kuu jooksul saame Raadio 4 eetris rääkida tšuvaši keeles. Meil on oma rahvariiete muuseum ning tutvustame tikandit.“
Eesti-Mordva Seltsi folklooriansambel Vastoma on tegutsenud kolm aastat. Lauljad jutustasid, et mordva keelt pole tegelikult olemas, on ersa ja mokša keeled. Kogu maailmas on alles jäänud ligi 876 000 mordvalast ning omavahel kõnelevad nad vene keeles. Ansambel sai kokku Eestis, Vastoma tähendab tõlkes kohtumine.
Ukraina kultuuri-haridusühingu liikmed tulid Arukülla Maardust. Anna Smirnova sõnas, et pärimuspidu annab võimalusi vaadata teisi kultuure ning leida ühisjooni. Ühingu juures tegutseb pühapäevakool, kus nii sisserännanud kui siin sündinud ukrainlased õpetavad keelt ning kunsti.
Garina Toomingas lausus, et on rõõmus kordaläinud peo pärast ning see annab julgust ka edaspidi midagi sarnast korraldada.
Ta lisas, et pidu ei tahtnud hilisõhtul kuidagi lõppeda ning öeldi ainult kiidusõnu. Päeva jooksul vestles ta ukrainlastega keerulisest olukorras nende kodumaal: „Nad ütlesid, et Eestis on kindlustunne ega pea muretsema sõja pärast. Süda on neil aga rahvuskaaslaste juures, keda proovivad julgustada, ning mure hinges, sest meie peame siin pidu.“
Eesti Folkloorinõukogu korraldab pärimuspidu alates 2008. aastast, igal aastal on see toimunud Eesti eri asulates.
