Põhja päästekeskus trahvis Raasiku valla Aruküla Waldorflasteaeda 1200 euroga, sest hoonel puudub piksekaitse.
Aruküla mõisahoone, kus töötavad waldorfkool ja huvialakeskus Pääsulind, ning kõrvalmajas asuva waldorflasteaia tuleohutuse puudustele on juhtinud päästeamet tähelepanu alates 2012. aastast. Tehtud on mitmeid ettekirjutusi, järelkontrolle, sunniraha hoiatusi. Hoonete omanik on Raasiku vald, kellelt rendib Aruküla Vabakooli Selts kooli- ja lasteaiaruume.
Aprillis tuvastati lasteaias kaks uut tuleohutusnõuete rikkumist, seega on vallale koostatud praegu kokku kuus kehtivat ettekirjutust. Aprillis määrati lasteaiahoonele tuleohutusnõuete rikkumise eest sunniraha 1200 eurot.
Mõisahoonel on praegu kehtivaid ettekirjutusi kolm. Maikuus esitas vald küll elektripaigaldiste nõuetekohasuse tunnistuse, kuid päästeamet tuvastas 2 uut tuleohutusnõuete rikkumist – puudub turvavalgustus ning evakuatsioonitrepikojad pole eraldatud omaette tuletõkkesektsiooniks. Kui nõudmisi tähtajaks ei täideta, peab Raasiku vald kui hoone haldaja maksma sunniraha ka mõisahoone eest.
Põhja päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutuse järelevalve alal Ants Aguraiuja rääkis Raasiku volikogu maikuu istungil, et tuleõnnetuste ennetamisele pannakse aina rohkem rõhku, eriti olulisel kohal on lasteasutused, kus tuleohutuses järeleandmisi teha ei saa.
Ta rõhutas, et ohutusnõuete täitmisesse tuleb suhtuda suure tõsidusega ning lisaks piksekaitse olemasolule tuleb süsteeme ka kontrollida. Sunniraha saanud puidust lasteaiamaja on tema sõnul eriti ohtlik, sest seda käsitletakse kui põlevmaterjalist hoonet, kus peab tingimata olema piksekaitse. Ants Aguraiuja sõnas, et kunagi on see seal ka olnud, kuid ilmselt ehitustegevuse või katuse vahetamisega kaduma läinud.
Esimene ettekirjutus tehti waldorflasteaiale 2012. aastal. Vallavanem Raivo Uukkivi ütles, et miks kaitsesüsteemi siis ära ei tehtud, ta öelda ei oska: „Mina sain ettekirjutusest teada möödunud aastal. Püüdsime ettekirjutust vaidlustada, sest õigusaktidele tuginedes tundus, et tegu on üleliigse nõudega. Meie vaidlustust ei rahuldatud ning määrati sunniraha.”
Vallavanem täpsustas, sooviti vaidlustada tingimust, et alla 15 meetri kõrgusel hoonel pole mõtet eeskirjade kohaselt piksekaitset nõuda, kuid selgus, et nõue kehtib ainult kivi- ja betoonehitistele.
Raivo Uukkivi sõnas, et eelmine vallavalitsus ignoreeris 2012. aastal tehtud ettekirjutust: „Meie vaidlustasime 2014. aastal juba korduva ettekirjutuse, kuid ei saavutanud edu. Loomulikult tuleb piksekaitse nüüd valmis teha ning oleme alustanud hinnapakkumise võtmist. Hoonetele oli veel mitmeid ettekirjutusi, osaliselt on need täidetud, mõned asjad tegemisel. Reeglina on need teemad seotud eelarvega ning kulutusi tuleb planeerida ja teha vastavalt vahenditele.”
Aruküla mõisahoone kontrollimise tulemusel selgus, et puudub turvavalgustus, evakuatsioonitrepikojad pole eraldatud. Lisaks tuletas päästeamet meelde, et 2016. aasta septembriks tuleb hoones teha piksekaitse ning elektripaigaldiste kontroll, vastasel juhul tuleb maksta taas trahvi.
Eelmine vallavanem Aare Ets ütles, et ettekirjutusi tehakse igas omavalitsuses, ikka on ühe või teise hoonega probleeme: „Küllap ka reageerisime ettekirjutusele, aga ju siis ei jagunud tookord raha.”
Ants Aguraiuja rääkis, et päästeamet alustas ennetustööga juba 2006. aastal ning tulekahjuohvrite arv on tänu sellele märgatavalt langenud. Möödunud sügisel valmis uus strateegia, kus õnnetuste ennetamine on veel tähtsamal kohal. Ta lisas, et käesoleval aastal on plaanis teha tuleohutuse alal 15 000 kodunõustamist ning kohalikelt omavalitsustelt oodatakse infot õige sihtgrupi kohta. Lisaks eramutele kontrollitakse üle sotsiaalpinnad ja ettevõtted ning tuletõrje veevõtukohad.”
Põhja päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo juhataja Andur Soo täpsustas, et Aruküla puhul pole õige rääkida trahvist, vaid sunniraha rakendamisest: „Sunniraha kui vahend rakendatakse juhul, kui ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Sunnivahendit võib muuta ja rakendada korduvalt kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni.”
Ta lisas, et riiklikku tuleohutusjärelevalvet tehakse kõikides hoonetes. Haridus- ja teadushoonete kontrollimise sagedus on 2 aastat, kuid seda võib vastavalt olukorrale pikendada või lühendada.
Kuidas Anija ja Kuusalu vallas ning Loksa linnas?
Anija abivallavanem Urmo Sitsi sõnas, et vallavalitsus sai mõned aastad tagasi ettekirjutusi päästeametilt, kõik on nüüdseks täidetud, lasteasutustes on tuleohutusnõuded tagatud, trahvi ei ole saadud.
Kuusalu abivallavanem Tõnu Ammussaar ütles, et hoonete vastavust ohutusnõuetele jälgivad allasutused. Piksekaitsed on lasteaedadel-koolidel olemas. Kehtivaid ettekirjutusi pole, aastate jooksul on leitud vallaeelarvest summad, et täita tuleohutusnõuded.
Loksa abilinnapea Andres Kaskla rääkis, et lasteaia hoonega pärast renoveerimist probleeme pole, tuleohutusnõuded on täidetud samuti ujulas, mis ehitati mõni aasta tagasi. Koolikompleksi hoonete puhul on päästeamet teinud ettekirjutusi ja seda ka piksekaitsete osas, tähtajad on 2016. aastal, osade nõuete puhul 2017. aastal.
