Perekeskuse kõige populaarsemad ringid on beebikool ja jooga.
Männikäbi perekeskuse juhatuse liikmed ANU NÕLVE ja ÕNNELA METSAORG räägivad, et ringides osalemise vastu on suur huvi.
Perekeskusel Männikäbi on Aruküla tervisekeskuse hoones kasutada kolm tuba. Ringides ja koolitustel käib aga rohkem inimesi, kui tuppa mahub.
Leader-programmi toel korraldab perekeskus praegu väikelapse esmaabikoolitust ning kriisinõustamise baaskoolitust. Juhatuse liige Õnnela Metsaorg lausus, et ka neid ei saa perekeskuses korraldada, sest ruumi pole: „Huvi on suur, seega teeme kriisinõustamise koolitused hoopis vallamajas ja esmaabikoolitusi lasteaedades.“
MTÜ Männikäbi juhatuses toimetavad Raasiku sotsiaalpedagoog Õnnela Metsaorg, lastekaitsespetsialist Anu Nõlve ja sotsiaaltööspetsialist Karin Möllits. Nad kirjutavad projekte, et korraldada koolitusi, mis toetavad vanemlikke oskusi. Eelmisest aastast on keskuses uus perenaine Juta Männisalu, kes tegutseb vabatahtlikuna nii palju, kui oma väikese lapse kõrvalt jõuab.
„Keskuses keegi pidevalt ei istu, ringijuhid tulevad oma aegadel ning võtavad inimesed vastu. Koolitajate puudust meil üldiselt pole. Tahaks, et oleks rohkem neid, kes on valmis üritusi tasuta korraldama,“ sõnas Õnnela Metsaorg.
Ta ütles, et hiljuti lõppes Leader-toetusega tehtud paarisuhte koolitus, mille lõpetas 6 paari: „Huvilisi oli piisavalt, grupp oli paraja suurusega..“
Õhtused ringiajad ja laupäeva hommikud on perekeskuses kõik kinni. Joogas käivad igas vanuses inimesed, huvi tuntakse ka beebikooli ja väikelapse kunstiringi vastu.
Perekeskuse naised jutustasid, et perenaine on proovinud teha koolitusi ka raha eest: „Heale koolitajale võiks ju maksta, et meelitaks kohale rohkem rahvast. Sellest ei tulnud aga midagi välja, ei leidunud piisavalt osalejaid, kes oleksid nõustunud koolituse eest maksma.“
Õnnela Metsaorg kirjeldas, et perekeskuses on peetud ka laste sünnipäevi: „Seda mõtet tasub uuesti kaaluda, sest niisugust võimalust Arukülas mujal ei pakuta. Samuti pole alevikus enam laste mängutuba.“
Anu Nõlve rääkis, et perekeskuse algne idee oli kaasata riskigruppi kuuluvad vanemad kogukonda: „Nüüd käivad meie ringides väga erinevad pered. Eesmärk on koolitada kõiki lapsevanemaid, ka neid, kes saavad hästi hakkama.“
Õnnela Metsaorg rääkis, et Männikäbi on pidanud mitu korda kolima, tervisekeskuses ollakse 2011. aastast: „Alustasime Aruküla lasteaias, kus meil olid kasutada ühe rühma ruumid. Siis meil veel MTÜd ei olnud, tegime palju oma entusiasmist vabatahtlike ning MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus kirjutatud projektide abil. Muutsime ruumid hubaseks, kuid lasteaed vajas neid peagi endale. Kolisime maja teise otsa, alustasime teistes ruumides otsast peale, tassisime sinna isegi klaasist lükandukse. Aasta pärast pidime ka need ruumid vabastama.“
Anu Nõlve meenutas, et tervisekeskuse teise korruse ruumid seisid tühjana ning vallavalitsus lubas need perekeskusele tasuta kasutuslepinguga: „Siin, kus praegu on meie köögiruum, oli kunagi ammu hoopis pood. Enne meid olid toad aga kola täis ja kasutuseta. Tegemata töid on veel siiani. Remonti ootavad taaskasutuskeskuse tuba, WC ja duširuum, uuendamist vajab elektrisüsteem.“
Õnnela Metsaorg lisas, et ruume hakkasid nad remontima 2011. aastal Teeme Ära talgute ajal: „Lõhkusime paar seina, et saada rohkem ruumi.“
Sisekujunduse tegi suures osas Männikäbi eelmine perenaine Ingrid Teino, kes on möödunud aastast pärast lapsehoolduspuhkust taas vallavalitsuse sekretär.
Ühes Männikäbi ruumis asub taaskasutuskeskus ehk kaltsukas, kus on riideid maast laeni, kastides ja riidepuudel. Riideid tuuakse naiste sõnul rohkem, kui ära viiakse.
Õnnela Metsaorg rääkis, et plaanis on teha seina sisse uks, et koridorist saaks otse kaltsukasse: „Praegu peab käima ringiga läbi koolituste ruumi. Kuna see on kandev sein, ei saa me seda ise teha, ilmselt tuleb esitada jätkuremondi projekt EASi.“
Teine on koolitusruum, mida sisustab üks diivan. Koolituste ajaks tuuakse sinna toolid, mis on muul ajal koridoris seina ääres, et joogale ruumi teha. Kolmandas ruumis on köök ja söögiruum, ka seda kasutatakse koolituste jaoks.
Juhatuse liikmed tõdevad, et mitte kõik ei oska ühisvara hoida: „Meil on kaduma läinud mõned pisikesed lastetoolid, samuti on äraviimisohus olnud meie vaibad.“
Nii juhatuse liikmed kui perenaine kirjutavad perekeskuse jaoks projekte. Viimati esitati KOPi taotlus, et pakkuda peredele võimalusi koostegemiseks ning leida lahendusi näiteks laste allergiatele või arvutisõltuvusele.
Perekeskusesse soovivad nad ka mänguasju, mida lastele koju kõrge hinna tõttu ei osteta: „Senised perekeskuse mänguasjad on saadud kõik annetustena ja enamasti oma aja ära elanud.“
