Esmaspäeval, 28. veebruaril arutati Aruküla põhikoolis, milline on õpilase heaolu toetav ja kohalikus elus kaasa rääkiv kool.
Mõttetalgutele oodati õpilasi, pedagooge, lapsevanemaid, hoolekogu liikmeid, vallaametnikke ja Aruküla noori. Idee sündis tänu Kodanikuühiskonna Sihtkapitali rahastatavale projektile „Laste heaolu toetamine Raasiku vallas“, millele eraldati möödunud aasta aprillis 11 804, 93 eurot (184 707 krooni).
MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus korraldas mõttetalgud koos Aruküla põhikooli ja kooli hoolekogu, Raasiku vallavalitsuse, Aruküla kultuuriseltsi ja ühendusega Minu Eesti Noored. Perede ja Laste Nõuandekeskuse esindaja Marika Ratniku sõnul saadi kokku selleks, et arutleda, mis toetab Aruküla põhikoolis käivate laste õpiedukust ja positiivset käitumist ning kuidas saaks kool tugevdada koostööd lapsevanemate ja kogukonna eri gruppidega.
„Oluline on, et lapsevanemad, õpilased ja vilistlased saaksid osaleda koolikeskkonna ning kodukoha kujundamises,“ selgitas Marika Ratnik. „Mitte et praeguses koolielus oleks midagi paigast ära, vaid püüame kaasa aidata sellele, et pidevalt toimiks koolikeskkonna paranemist ja õpilaste heaolu toetav dialoog. Panime kirja punktid, mille põhjal võiks tulevikus diskuteerida. Keskendusime mitte niivõrd probleemidele, vaid koolikeskkonna heaoluaspektidele, mida saaks veelgi arendada, et kool oleks nii õpilaste kui õpetajate jaoks koht, kuhu tullakse rõõmuga ning kus üksteisest hoolitakse. Kindlasti ei jää see mõttetalgu viimaseks.“
Koolijuht Avo Möls sõnas, et ligi kolmetunnistel mõttetalgutel kaardistati suhted õpilaste ja õpetajate vahel, koostöövõimalused lapsevanemate, vilistlaste ja mitmesuguste organisatsioonidega: „Ikka selleks, et Aruküla koolis ei saaks probleemiks koolivägivalla mõiste ning õpilased tunneksid end siin turvaliselt ja ühiskonnas vajalikuna. Kahju ainult, et mõttetalgutel oli vähe lapsevanemaid, kui hoolekogu välja arvata. Kas sellest peaks järeldama, et kõik on nii hästi, midagi pole arutada, või nii halvasti, et arutelul ei nähta mõtet?“
Arutelust tehtud kokkuvõttes väärtustati kooli ja lapsevanemate koostööd, õpilase-õpetaja ja õpilaste omavahelisi austavaid suhteid, kiusamise ennetamist, õpilaste individuaalset väärtustamist, toetamist ja innustamist, positiivse käitumise toetamist, õpilaste kaasamist koolielu puudutavatesse küsimustesse ning emotsionaalset ja füüsilist turvalisust. Kitsaskohtadena toodi välja foorumi, klassilistide ja küsitluste puudumist, individuaalseks lähenemiseks liiga suuri klassikomplekte ja kodumurede kandumist kooli.
Kooli ja lapsevanemate koostöö heade külgedena panid mõttetalgulised kirja e-kooli, head pedagoogid ja hoolekogu, üld- ja klassikoosolekud, arenguvestlused, kooli kodulehe, ühisüritused, vanemate kaasamise huviringide tegevustesse. Õpilase-õpetaja austava suhte võtmeteesideks peeti, et austus tuleb ära teenida ning see peab olema vastastikune, et õpetaja astub esimese sammu, ning et oluline hoiakute kujundaja on kodu.
„Koolikeskkond on oluline õpilaste subjektiivse heaolutunde kujunemisel, mis omakorda mõjutab nende akadeemilist edukust, õpimotivatsiooni, vaimset tervist ja vastutustundlikku eluviisi,“ lausus Marika Ratnik.
Aruküla põhikooli hoolekogu esimees Tarmo Maalt ütles, et hetkeseisuga pole talgutest otsest tulu olnud: „Inimesed tulid kokku ja lasid auru välja. Räägiti sellest, mida kõik niikuinii teavad, aga sellisena on see paigal tammumine. Kuni ma ei ole näinud edasiste sammude ajakava, mis sõltub otseselt mõttetalgute kokkuvõtvast analüüsist, on kõik ainult rääkimise tasemel. Arvan, et selliseid arutelusid on vaja, kuid neile peaksid järgnema reaalsed teod.“
