Aruküla kohvikutepäeval jalutas ringi KAAREL EENPALU

2652

Neljandal kohvikutepäeval olid üheks päevaks avatud 10 koduaiakohvikut.

Laupäeva, 26. juuli keskpäeval sõitis Aruküla rahvamaja ette Volga, millest astus punasele vaibale vihmavarju ja kaabuga riigitegelane Kaarel Eenpalu, kohaliku elaniku Anne Eenpalu vanaisa. 72 aastat tagasi vangilaagris surnud Kaarel Eenpalu rollis oli Henri Reeder, kes avas Aruküla 4. kohvikutepäeva.

Kui kohvioad said õnnistatud, võisid kõik kohalolijad kohvioa endale taskusse pista ning minna külastama kohvikuid, mis olid mööda Aruküla alevikku laiali. Kes soovis, võis liikuda kohvikute vahel Volgaga, mille roolis oli Kalle Kiisk. Melust tegi fotosid päevapiltnik. Peakorraldaja Garina Toomingas sõitis kõik kohvikud läbi Kivi talu velorikša ehk rattaga, mille andis kohvikupäevalistele kasutada vallavanem Raivo Uukkivi.

Kohvikuid oli sel aastal 10: rahvamajast jäid kõige kaugemale Anne Eenpalu Hellema muuseum-salongikohvik ja Aruküla mõisa kohvik. Lisaks olid avatud kohvikud Arukate II, Signela Ilukohvik, Perekohvik, Muhe Mahe, Õhukohvik, Vildivilla matkakohvik ja Nostalgia.

Garina Toomingas lausus, et üritus oli suurepärane: „Sel aastal olid kohvikud kõik väga stiilsed ja eripärased. Ei pakutud ainult söödavat-joodavat, vaid hoolitseti ka külastaja meelelahutuse eest.“

Päeva märksõna oli kodukond, mis peaks peakorraldaja sõnul suurendama avatust: „Võib näha, et rahvas on läinud aastatega avatumaks, nad avavad oma koduhoovi nii sõpradele-tuttavatele kui võhivõõrastele.“

Jaama tänava Õhukohviku peremees Tauri Saupõld pakkus koos oma sõpradega külalistele koduõlut ning grilli peal valmistatud pitsasid. Lisaks kehakinnitamisele sai oma oskused proovile panna discgolfis, mölkis ja jalgpallis.

Tauri Saupõld ütles, et idee teha kohvik tuli tal möödunud aastal: „Käisime sõpradega mööda kohvikuid ning otsustasime esimest korda ka ise süüa pakkuda.“

Külalisi käis tema hinnangul hooti: „Üks hetk on kohvik tühi, veidi hiljem kõigil käed-jalad tööd täis, sest kliente on palju.“

Meeli Teder ja Raasiku valla OTT pidasid Kaasiku tänaval Muhe Mahe kohvikut, kus külalistele pakuti tervislikke smuutisid, mündilehtedega õunamahla, värskelt pressitud porgandi- ja peedimahla. Kõik toorained olid saadud ümberkaudsetelt kasvatajatelt.

Oma kohviku fenomeniks pidas Meeli Teder aias kasvavaid puid, mis varjasid päikese ja muutsid palava ilma natukene jahedamaks: „Puude alla paigutatud laudade vahelt käis tuul läbi.“

Ta kiitis oma abilisi. „Alari Sepp oli väga hea suhtleja ning pakkus klientidele rõõmu. Mina olin esimesed kaks ja pool tundi köögis ja tegin hoolega mahlasid. Uutele kohvikupidajatele soovitan, et ärge võtke asja nii tõsiselt, vaid tehke lõbusalt.“

Tamme tänava Nostalgiakohvikus, Kaidi Variku koduaias toimetas sõpruskond naisi, kõigil ees ühesugused põlled. Laudadel olid valged linad, makist tuli nõukogudeaegne muusika.

Kohviku kujundaja Ingrid Teino rääkis, et osales sõbrannadega kohvikutepäeval esimest korda: „Kindel teema ehk nostalgia aitas palju kaasa, et ideid välja mõelda. Lihtsuse ja stiilipuhtuse hoidmine oli küll keeruline, kuid teenisime külastajate kiidusõnu.“

Ta ütles, et nädal aega koosolekuid ning suur hulk ettevalmistustöid tasusid end ära: „Keerasime endale isegi lokirullid pähe ja otsisime välja vanaaegse kohviserviisi. Mis siis, et kohv polnud kuumal päeval eriti minev kaup. Suurt huvi tunti meie kartulisalati ning kookide vastu. Olen osalenud kohvikupäevadel külalisena, kuid sõpruskond annab nii suure energia, et kukume ise küpsetama.“

Ingrid Teino lausus, et nende kohvikul on oma lugu, mis jääb kõlama: „Nostalgial on erinev tähendus. Lapse jaoks võib see olla midagi hilisemast ajast, meie jaoks aga see, mida küpsetasid meie emad nõukogude ajal.“

Kohvikutepäeva üks staažikamaid osalejaid oli Vildivilla, kus on kohvik püsivalt. Perenaine Aivi Hiibus ütles, et tavapärast menüüd nad külastajatele siiski ei pakkunud: „Meil sai osta suupisteid, mida panna matkakotti – näiteks võileibu.“

Ta lausus, et Vildivilla osales kohvikutepäeval 4. korda: „Rahvast käis sel aastal pigem vähem. Ilmselt  sõltus  see  kuumast  ilmast.“

Vildivilla kohvikuga tuli tutvuma Aruküla elanik, OÜ Raven tegevjuht Tiit Reeder, kes oli päeva jooksul jõudnud käia kolmes kohvikus: „Mulje on väga hea. Ise pole kohvikut veel avanud, olen olnud sel ajal tavaliselt Kärdlas, kus on samasugune ettevõtmine. Aruküla kohvikutepäeva esimesel aastal kasutas poeg Henri ära, et vanemaid polnud kodus ning avas kodumajas lausa kaks kuni kolm kohvikut.“

Enamik kodukohvikuid sulgesid uksed kell 20. Kell 21 jõudis Kaarel Eenpalu taas rahvamaja ette, kus oli avatud Öökohvik, suupisteid küll ei pakutud, see-eest said kõik kohvikupidajad korraldajalt kingituseks kohvipaki ja -veski. Kes toolide-laudade äärde ei mahtunud, said istuda murul, nosida suupisteid piknikukorvist ning kuulata Kaido Kodumäe ja Pirjo Levandi muusikat.

Garina Toomingas ütles, et järgmiseks aastaks on esimesed kohvikupidajad ennast juba kirja pannud ning mõeldud on ka uue ajaloolise tegelase peale: „Kuna tuleval aastal täitub viis aastat kohvikutepäeva traditsiooni algusest, siis plaanime avada rahvamajas ajalookohviku, kus on killukesed möödunud aastate kohvikupäevadest.“