Kui MTÜ Koostöökoda ei suuda Anija mõisas renoveeritud ruumides enam piisavalt noorsooteenuseid pakkuda, võib juhtuda, et projektiraha tuleb tagastada.
„Saan aru, et muudatused on elus paratamatud, aga oleme praegu jäänud niiöelda kahe süsteemi vahele,“ tõdeb Anija mõisas tegutseva MTÜ Koostöökoda juht Lydia Kruusmann.
2009. aastal sai Koostöökoda riikliku sihtasutuse Innove kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist 4 123 806 Eesti krooni ehk 263 559 eurot, Anija vald lisas omaosalusena 217 042 krooni ehk 13 872 eurot. Selle eest renoveeriti Anija mõisa parempoolses tiivas kokku 9 ruumi.
„Kui Innove ühest üksusest anti meile raha ruumide renoveerimiseks, siis nüüd võttis selle teine üksus meilt ära teenused, mille jaoks ruumid renoveerisime. Ja meie peame nüüd ise hakkama saama – meil on kohustus pakkuda neis ruumides noorsooteenuseid veel vähemalt kolm ja pool aastat,“ räägib Lydia Kruusmann.
Kaks nõustamiskeskust ühe katuse all
Anija mõisas tegutsenud Ida-Harju teabe- ja nõustamiskeskus loodi 2001. aastal, kui Harju maavalitsus pakkus Koostöökojale võimalust hakata noorteinfo edastajaks Ida-Harjumaal. Keskuse töö oli igal aastal taotleda projektitoetust, et korraldada õpitubasid koolides ja noortelaagrites ning vahendada noortele vajalikku infot. 2008. aastal alustas SA Innove karjääriteenuste arendamise progammiga, mida rahastasid Euroopa Sotsiaalfond ning Eesti riik ning partnerina kutsuti sinna ka Koostöökoda. See tähendas, et 2009. aastast lisandus teabe- ja nõustamiskeskuse teenuste hulka ka karjääriinfo teenus – erinevate õppimisvõimaluste tutvustamine noortele ning karjäärinõustamine.
Samal aastal loodi Euroopa Sotsiaalfondi toel veel Harjumaa Õppenõustamiskeskus, mis hakkas maavalitsuse ettepanekul samamoodi tööle MTÜ Koostöökoda all Anija mõisas. Keskus oli mõeldud haridusliku erivajadusega õpilaste, nende vanemate ja õpetajate nõustamiseks-koolitamiseks. Koostöökoda võttis selleks tööle mitmeid spetsialiste, teiste hulgas psühholoogi, logopeedi, eripedagoogi ja sotsiaalpedagoogi. Et oma klientidele lähemale minna, renditi Tallinnas ruume juurde. Kokku töötas kahe keskuse all 13 inimest.
„Kui hakkasime 2008. aastal kirjutama mõisaruumide renoveerimisprojekti, õppenõustamiskeskust veel ei olnud ning eeltaotluses me seda ei nimetanud. Põhitaotluse kirjutasime 2009. Selleks ajaks oli meile juba pakutud võimalust hakata ka õppenõustamisega tegelema. Kuna väga palju räägiti lõimumisest – et erinevad teenused võiksid olla ühe keskuse all, siis leidsin, et meile võiks see sobida ning nii hakkasimegi kahes üle-eestilises programmis Innove partneriteks,“ jutustab Koostöökoja juht.
Igal aastal esitas mittetulundusühing Innovele oma tegevuskava, sihtasutus rahastas selle täitmist keskmiselt 30 000 euroga aastas. Kuigi Innove sõlmis Koostöökojaga korraga vaid aastased partnerlus- ja koostöölepingud, oli Lydia Kruusmanni kinnitusel olemas järjepidevus ning kindlusetunne, kuna oldi riikliku organisatsiooni katuse all.
Tänavu suured muutused
„Meil ei olnud aimugi, et kõik nii ruttu lõpeb,“ sõnab Lydia Kruusmann tänavuste muudatuste kohta.
Riik on otsustanud erinevad nõustamiskeskuste pakutud teenused reorganiseerida ning sügisest hakkab teenuseid, millega Harjumaal oli seotud Koostöökoda, pakkuma SA Innove ise, vaid noorteinfo töö jääb ka edaspidi Anija mõisa.
„Innove on loonud igasse maakonda Rajaleidja keskuse, Tallinnas ja Harjumaal on ühine Põhja-Eesti Rajaleidja, kuhu on ka meid tööle kutsutud,“ ütleb Lydia Kruusmann.
Tema hakkab augustist Põhja-Eesti Rajaleidjas tööle karjäärinõustajana, Annika Agu-Aasrand karjääriinfospetsialistina, Kairi Kilp õppenõustamise koordinaatorina. Ka teised Harjumaa õppenõustamiskeskuse spetsialistid, kes uude keskusesse kandideerisid, saavad seal tööd. Vaid noorteinfo spetsialist Helina Lillsoo jätkab Anijal Koostöökoja juures.
Koostöökoda peab jätkama
Renoveeritud ruumides sai Koostöökoda töötada poolteist aastat, kuid MTÜl on kohustus: noortele tuleb seal teenuseid pakkuda vähemalt 5 aastat pärast renoveerimise lõppu. Kuigi väike osa Ida-Harju teabe- ja nõustamiskeskuse tegevusest jääb endiselt Koostöökoja alla, on seda Lydia Kruusmanni hinnangul siiski vähe.
„Meil on käimas läbirääkimised Innovega ning on võimalik, et Põhja-Eesti Rajaleidja keskus kasutab edaspidi mõnel päeval nädalas meie ruume Anija mõisas, kuid kindlat otsust selle kohta veel ei ole,“ lausub ta.
Kuigi Anija mõis kuulub vallale, on vastutus Koostöökoja õlgadel: „Oleme kohtunud nii vallavalitsuse kui Innovega eraldi ja kõik osapooled koos. Kujunenud olukord ei ole kuidagi tingitud meie tegevusetusest, kuid vastutajad oleme ikkagi meie. Kõige hullem, mis võib juhtuda, on see, et meilt küsitakse ruumide renoveerimise raha tagasi. Usume ja teeme omalt poolt kõik, et asi nii kaugele ei läheks ning loodame koos vallavalitsusega leida lahendusi, et pakkuda noorsootööteenuseid Anija mõisas edasi. Kuigi oleme ise väga uhked selle üle, mis sai tehtud, on tunne, et initsiatiivi on natuke karistatud. Kuid me ei heida meelt, olen rõõmus, et üks osa mõisast on korda saanud ning tõuganud ka ülejäänud mõisa liikvele.“
Mõisas jätkab MTÜ Koostöökoja all tegutsemist ka vabahariduslik kool Koit, mis pakub suvel igal nädalavahetusel erinevaid õpitubasid-koolitusi.
