
Arukülla jõudis liikumiskunst eurütmia 10 aastat tagasi.
Ülemöödunud nädalal, 5. mail oli Aruküla rahvamaja saal täis kostümeeritud ja lehvivates siidriietes waldorfkoolide noori Arukülast, Viljandist ja Tartust – seal asuvad koolid, mis pakuvad Eestis eurütmiaõpetust. Koos anti pikk eurtümiakontsert, mis toimus Arukülas esimest korda.
Publik, kelle hulgas oli ka niisama uudistama tulnud kohalikke elanikke, uurisid osalejatelt, mis eurütmia täpsemalt on. See oli paljudele üllatus, et eurütmiaõpetajaks õpitakse neli aastat ning Aruküla waldorfkoolis on see kõikide klasside tunniplaanis. Eesti õpetajaid, kes eurütmiat oskavad, võib ühe käe sõrmedel kokku lugeda, kaks neist, Karmen Püü ja Katrin Napp töötavad Aruküla waldorfkoolis.
Eurütmia on liikumiskunst, mis teeb nähtavaks kõne ja muusika. Kõneeurütmias kasutatavad elemendid on eri häälikužestid, grammatikale vastav liikumisjoonis ja luuletuse rütmile omane dünaamika. Muusikaeurütmias tehakse nähtavaks toonid, intervallid, pausid, akordid, meloodia, helikõrgus ning rütm. Kreeka keeles tähendab eurütmia ilusat liikumist.
Eurütmia on täiskohaga töö
Aruküla waldorfkooli klassi- ning eurütmiaõpetaja Karmen Püü ning ravieurütmia õpetaja Katrin Napp tõdesid, et eurütmiaõpetus on täiskohaga töö, seega teistesse koolidesse-lasteaedadesse nad reeglina õpetama ei jõua, kuigi nõudlust oleks. Nad on käinud juhendamas nädalalõpuseminaridel ja suvelaagrites waldorfkoolide ja -lasteaedade õpetajaid, tavakoolide õpetajaid, lapsevanemaid ning teisi huvilisi.
Arukülas 10 aastat eurütmiat õpetanud Katrin Napp õppis liikumiskunsti alates 1991. aastast Saksamaal Stuttgartis. Sinna sattus ta tänu Tartus sündinud baltisakslannale, kes käis Eestis kursuseid andmas ning oli nõus finantseerima ühe eestlanna eurütmiaõpinguid Eurythmeumis Stuttgartis, Katrin Napp sai selle võimaluse. Diplomiõpe kestis neli aastat, lisandus pooleaastane pedagoogilise ja lavaeurütmia täiendõpe.
Ta rääkis, et pärast õpinguid lõi ta kodumaal pere, valis lapsele Aruküla waldorflasteaia ning kolis kogu perega Arukülla. Tööd sai ta alguses waldorflasteaias, hiljem -koolis. Peagi alustas ta lisaks eurütmiatundidele ka enesetäiendamist eurütmiateraapia koolitusel.
Karmen Püü õppis eurütmiat aastatel 2005-2010 Eesti-Soome eurütmiakoolitusel Anja Riska käe all. Neli aastat oli iga kuu üks nädalavahetus Soomes ja üks Eestis ning vahepeal iseseisev töö, viies oli statsionaarne aasta Tallinnas ja Helsingis. Diplomietendused toimusid Šveitsis Dornachis, kus anti kätte eurütmisti diplom.
2010. aasta sügisest andis Katrin Napp pedagoogilise eurütmia tunnid Karmen Püüle üle ning hakkas ise andma eurütmia teraapiat.
Karmen Püü on Arukülas elanud 30 aastat, on waldorflasteaia üks asutajatest. Kõik tema viis last on õppinud Aruküla waldorfkoolis.
Küsimusele, miks on eurütmia nii oluline, et valitud õppekavasse ning eurütmistiks peab õppima 4 aastat, vastavad õpetajad, et see on ainus õppeaine, kus mõte, tunne ja tahe on korraga haaratud: „Koreograafia on keeruline, lisandub täpne käte ja jalgade töö, kogu liikumine peab olema vastavuses samal ajal kuuldava luuletuse või muusikapalaga. Liigutakse ainult elava muusika või kõne saatel.”
Katrin Napp: „Eurütmias on muusika esitamise instrument inimese keha, eriti olulised on väljendusrikkad käed. Liikuma peab nii tundlikult ja teosele vastavalt, et muusikapala muutuks nähtavaks ning pakuks lisaks kuuldavale ka visuaalse elamuse.”
Karmen Püü rõhutas, et eurütmistid ei tantsi muusika järgi, vaid teevad muusika või kõne nähtavaks, kaasa aitab esinemisriietus voogavast siidist ja lavavalgus.
EV 100 eurütmiakontsert
Igas klassis on vastavalt vanusele pedagoogilised eurütmiaharjutused. Karmen Püü rääkis, et esimeses klassis on lapsed väga avatud meeltega ning eurütmiatunnis matkivad õpetajat. Põhielement on ringis liikumine. Iga aastaga lähevad ruumielemendid keerulisemaks, kuna lapsed on aina julgemad, osavamad, tunnetavad üksteist ja iseennast ruumis rohkem. Lisanduvad ristumisliikumised, geomeetrilised ruumiliikumised lähevad keerulisemaks kuni kaheksanurk-liikumiseni.
Karmen Püü märkis, et eurütmia on pisemate laste lemmik, puberteediealised ei taha seda tihti meelsasti teha: „Teismelistel venivad käed-jalad pikaks, koordinatsioon muutub keerulisemaks ning nad ei saa enam nii hästi hakkama ja seetõttu tahtmine eurütmiat teha väheneb. Paari aasta jooksul tuleb rõõm liikumisest tagasi ning eurütmiatunnid ei tundugi enam nii rasked ja igavad.”
Ta lisas, et motiveerimiseks tuleb leida lastele ka tänapäevasemaid muusikapalu, Aruküla waldorfkooli 7. klassi poisid tegid eurütmiakontserdil sauakava „Kariibi mere piraatide” tunnusmeloodia järgi ning olid õpetaja sõnul väga entusiastlikud.
Eurütmiat hakkas Katrin Napp tegema ka Aruküla waldorflasteaias, mõnda aega tagasi ka Tallinnas Meelespea waldorflasteaias, mujal Eestis lasteaedades eurütmiatunde ei toimu. Katrin Napp: „Lasteaialapsed võtavad kõikide meelte ja kogu kehaga vastu ümbruses toimuvat. Meelte arendamiseks on väga oluline oma keha tundma ja juhtima õppimine.” Aruküla eurütmiakontserdi lõpuosas astusid lavale 6 diplomeeritud eurütmisti, kes saavad aeg-ajalt kokku, et tegeleda lavaeurütmiaga.
Järgmisel aastal on Eesti eurütmistidel plaanis korraldada Eesti 100. sünnipäeva puhul eurütmiakava, kus tulevad esitamisele ainult Eesti autorite palad. Kus need esitused toimuvad, Karmen Püü ja Katrin Napp veel öelda ei oska, kuid loodavad, et üks kontsert võiks olla Arukülas: „Rahvamajas on suurepärane saal piisavalt suure lava, hea lavavalguspargi ja tõusvate istmeridadega publiku jaoks.”