Aru­küla wal­dorf­kool on Ees­ti va­nim järje­pi­de­va eu­rütmiaõpe­tu­se pak­ku­ja

Aru­kül­la jõu­dis lii­ku­mis­kunst eu­rüt­mia 10 aas­tat ta­ga­si.

Üle­möödu­nud näda­lal, 5. mail oli Aru­küla rah­va­ma­ja saal täis kos­tümee­ri­tud ja leh­vi­va­tes siid­riie­tes wal­dorf­koo­li­de noo­ri Aru­külast, Vil­jan­dist ja Tar­tust ​– ​seal asu­vad koo­lid, mis pa­ku­vad Ees­tis eu­rütmiaõpe­tust. Koos an­ti pikk eur­tümia­kont­sert, mis toi­mus Aru­külas esi­mest kor­da.
Pub­lik, kel­le hul­gas oli ka nii­sa­ma uu­dis­ta­ma tul­nud ko­ha­lik­ke ela­nik­ke, uu­ri­sid osa­le­ja­telt, mis eu­rütmia täpse­malt on. See oli pal­ju­de­le ülla­tus, et eu­rütmiaõpe­ta­jaks õpi­tak­se ne­li aas­tat ning Aru­küla wal­dorf­koo­lis on see kõiki­de klas­si­de tun­nip­laa­nis. Ees­ti õpe­ta­jaid, kes eu­rütmiat os­ka­vad, võib ühe käe sõrme­del kok­ku lu­ge­da, kaks neist, ​Kar­men Püü​ ja​ Kat­rin Napp​ tööta­vad Aru­küla wal­dorf­koo­lis.
Eu­rütmia on lii­ku­mis­kunst, mis teeb nähta­vaks kõne ja muu­si­ka. Kõneeu­rütmias ka­su­ta­ta­vad ele­men­did on eri hääli­ku­žes­tid, gram­ma­ti­ka­le vas­tav lii­ku­mis­joo­nis ja luu­le­tu­se rütmi­le oma­ne dünaa­mi­ka. Muu­si­kaeu­rütmias te­hak­se nähta­vaks too­nid, in­ter­val­lid, pau­sid, akor­did, me­loo­dia, he­li­kõrgus ning rütm. Kree­ka kee­les tähen­dab eu­rütmia ilu­sat lii­ku­mist.

Eu­rütmia on täis­ko­ha­ga töö
Aru­küla wal­dorf­koo­li klas­si- ning eu­rütmiaõpe­ta­ja Kar­men Püü ning ra­vieu­rütmia õpe­ta­ja Kat­rin Napp tõde­sid, et eu­rütmiaõpe­tus on täis­ko­ha­ga töö, see­ga teis­tes­se koo­li­des­se-las­teae­da­des­se nad reeg­li­na õpe­ta­ma ei jõua, kui­gi nõud­lust oleks. Nad on käinud ju­hen­da­mas näda­la­lõpu­se­mi­na­ri­del ja su­ve­laag­ri­tes wal­dorf­koo­li­de ja -las­teae­da­de õpe­ta­jaid, ta­va­koo­li­de õpe­ta­jaid, lap­se­va­ne­maid ning tei­si hu­vi­li­si.
Aru­külas 10 aas­tat eu­rütmiat õpe­ta­nud Kat­rin Napp õppis lii­ku­mis­kuns­ti ala­tes 1991. aas­tast Sak­sa­maal Stutt­gar­tis. Sin­na sat­tus ta tänu Tar­tus sündi­nud bal­ti­saks­lan­na­le, kes käis Ees­tis kur­su­seid and­mas ning oli nõus fi­nant­see­ri­ma ühe eest­lan­na eu­rütmiaõpin­guid Eu­ryth­meu­mis Stutt­gar­tis, Kat­rin Napp sai sel­le võima­lu­se. Dip­lo­miõpe kes­tis ne­li aas­tat, li­san­dus poo­leaas­ta­ne pe­da­goo­gi­li­se ja la­vaeu­rütmia täien­dõpe.
Ta rääkis, et pärast õpin­guid lõi ta ko­du­maal pe­re, va­lis lap­se­le Aru­küla wal­dorf­las­teaia ning ko­lis ko­gu pe­re­ga Aru­külla. Tööd sai ta al­gu­ses wal­dorf­las­teaias, hil­jem -koo­lis. Pea­gi alus­tas ta li­saks eu­rütmia­tun­di­de­le ka ene­se­täien­da­mist eu­rütmia­te­raa­pia koo­li­tu­sel.
Kar­men Püü õppis eu­rütmiat aas­ta­tel 2005-2010 Ees­ti-Soo­me eu­rütmia­koo­li­tu­sel An­ja Ris­ka käe all. Ne­li aas­tat oli iga kuu üks näda­la­va­he­tus Soo­mes ja üks Ees­tis ning va­he­peal ise­sei­sev töö, viies oli stat­sio­naar­ne aas­ta Tal­lin­nas ja Hel­sin­gis. Dip­lo­mie­ten­du­sed toi­mu­sid Šveit­sis Dor­nac­his, kus an­ti kätte eu­rütmis­ti dip­lom.
2010. aas­ta sügi­sest an­dis Kat­rin Napp pe­da­goo­gi­li­se eu­rütmia tun­nid Kar­men Püüle üle ning hak­kas ise and­ma eu­rütmia te­raa­piat.
Kar­men Püü on Aru­külas ela­nud 30 aas­tat, on wal­dorf­las­teaia üks asu­ta­ja­test. Kõik te­ma viis last on õppi­nud Aru­küla wal­dorf­koo­lis.
Küsi­mu­se­le, miks on eu­rütmia nii olu­li­ne, et va­li­tud õppe­ka­vas­se ning eu­rütmis­tiks peab õppi­ma 4 aas­tat, vas­ta­vad õpe­ta­jad, et see on ai­nus õppeai­ne, kus mõte, tun­ne ja ta­he on kor­ra­ga haa­ra­tud: „Ko­reog­raa­fia on kee­ru­li­ne, li­san­dub täpne käte ja jal­ga­de töö, ko­gu lii­ku­mi­ne peab ole­ma vas­ta­vu­ses sa­mal ajal kuul­da­va luu­le­tu­se või muu­si­ka­pa­la­ga. Lii­gu­tak­se ai­nult ela­va muu­si­ka või kõne saa­tel.”
Kat­rin Napp: „Eu­rütmias on muu­si­ka esi­ta­mi­se inst­ru­ment ini­me­se ke­ha, eri­ti olu­li­sed on väljen­dus­rik­kad käed. Lii­ku­ma peab nii tund­li­kult ja teo­se­le vas­ta­valt, et muu­si­ka­pa­la muu­tuks nähta­vaks ning pa­kuks li­saks kuul­da­va­le ka vi­suaal­se ela­mu­se.”
Kar­men Püü rõhu­tas, et eu­rütmis­tid ei tant­si muu­si­ka järgi, vaid tee­vad muu­si­ka või kõne nähta­vaks, kaa­sa ai­tab esi­ne­mis­riie­tus voo­ga­vast sii­dist ja la­va­val­gus.

EV 100 eu­rütmia­kont­sert
Igas klas­sis on vas­ta­valt va­nu­se­le pe­da­goo­gi­li­sed eu­rütmia­har­ju­tu­sed. Kar­men Püü rääkis, et esi­me­ses klas­sis on lap­sed väga ava­tud meel­te­ga ning eu­rütmia­tun­nis mat­ki­vad õpe­ta­jat. Põhie­le­ment on rin­gis lii­ku­mi­ne. Iga aas­ta­ga lähe­vad ruu­mie­le­men­did kee­ru­li­se­maks, ku­na lap­sed on ai­na jul­ge­mad, osa­va­mad, tun­ne­ta­vad üks­teist ja iseen­nast ruu­mis roh­kem. Li­san­du­vad ris­tu­mis­lii­ku­mi­sed, geo­meet­ri­li­sed ruu­mi­lii­ku­mi­sed lähe­vad kee­ru­li­se­maks ku­ni ka­hek­sa­nurk-lii­ku­mi­se­ni.
Kar­men Püü märkis, et eu­rütmia on pi­se­ma­te las­te lem­mik, pu­ber­tee­diea­li­sed ei ta­ha se­da tih­ti meel­sas­ti te­ha: „Teis­me­lis­tel ve­ni­vad käed-ja­lad pi­kaks, koor­di­nat­sioon muu­tub kee­ru­li­se­maks ning nad ei saa enam nii hästi hak­ka­ma ja see­tõttu taht­mi­ne eu­rütmiat te­ha vähe­neb. Paa­ri aas­ta jook­sul tu­leb rõõm lii­ku­mi­sest ta­ga­si ning eu­rütmia­tun­nid ei tun­du­gi enam nii ras­ked ja iga­vad.”
Ta li­sas, et mo­ti­vee­ri­mi­seks tu­leb lei­da las­te­le ka täna­päeva­se­maid muu­si­ka­pa­lu, Aru­küla wal­dorf­koo­li 7. klas­si poi­sid te­gid eu­rütmia­kont­ser­dil saua­ka­va „Ka­rii­bi me­re pi­raa­ti­de” tun­nus­me­loo­dia järgi ning olid õpe­ta­ja sõnul väga en­tu­siast­li­kud.
Eu­rütmiat hak­kas Kat­rin Napp te­ge­ma ka Aru­küla wal­dorf­las­teaias, mõnda ae­ga ta­ga­si ka Tal­lin­nas Mee­les­pea wal­dorf­las­teaias, mu­jal Ees­tis las­teae­da­des eu­rütmia­tun­de ei toi­mu. Kat­rin Napp: „Las­teaia­lap­sed võta­vad kõiki­de meel­te ja ko­gu ke­ha­ga vas­tu ümb­ru­ses toi­mu­vat. Meel­te aren­da­mi­seks on väga olu­li­ne oma ke­ha tund­ma ja juh­ti­ma õppi­mi­ne.” Aru­küla eu­rütmia­kont­ser­di lõpuo­sas as­tu­sid la­va­le 6 dip­lo­mee­ri­tud eu­rütmis­ti, kes saa­vad aeg-ajalt kok­ku, et te­ge­le­da la­vaeu­rütmia­ga.
Järg­mi­sel aas­tal on Ees­ti eu­rütmis­ti­del plaa­nis kor­ral­da­da Ees­ti 100. sünni­päeva pu­hul eu­rütmia­ka­va, kus tu­le­vad esi­ta­mi­se­le ai­nult Ees­ti au­to­ri­te pa­lad. Kus need esi­tu­sed toi­mu­vad, Kar­men Püü ja Kat­rin Napp veel öel­da ei os­ka, kuid loo­da­vad, et üks kont­sert võiks ol­la Aru­külas: „Rah­va­ma­jas on suu­re­pära­ne saal pii­sa­valt suu­re la­va, hea la­va­val­gus­par­gi ja tõus­va­te ist­me­ri­da­de­ga pub­li­ku jaoks.”