Aruküla õpetajate pikett streigipäeval

1132

Aruküla põhikoolis streikisid õpetajad kolm päeva.


Esimesena tervitas Aruküla kooli ees piketeerinud õpetajaid üks valge koer.

Kolmapäeva, 7. märtsi hommikul kell 8.15 olid suurem osa 23st õpetajast plakatitega Aruküla koolimaja ees.

Plakatitel oli kirjas näiteks: „Vahetan oma palga riigikogulase kuluhüvitise vastu“ ja „Mis maa see on? Suur töökoormus ja madal palk“, ning vihjeid õpetajaid pahandanud endise vallavanema Andre Sepa nimele – „Riigikogu vanasõna: igaüks on oma õnne sepp“ ja „Õpetaja – pidevalt sepa, alasi ja haamri vahel.“

Õpetajaid oli toetamas volikogu liige Garina Toomingas ning piketi ajal käis nendega rääkimas vallavanem Aare Ets. Suurem osa Aruküla pedagooge läks samal päeval Tallinnasse Vabaduse väljakule meeleavaldusele.
 
Arukülas streikisid ka vallalt palka saavad pedagoogid ning ühe päeva kooli kokad. Lapsi streigipäevadel kooli ei tulnud. Neid ei toodud ka valla teistesse koolidesse-lasteaedadesse.

Anija vallas streikisid koolid ühe päeva. Kehra gümnaasiumi sel päeval õpilasi ei tulnud, Alavere kooli läks üks õpilane.

Kahel päeval streikinud Kuusalu keskkoolis oli kolmapäeval koolis 7 õpilast, neist 6 õpilaskodust ning neljapäeval 5, neist neli õpilaskodust. Kõiki toitlustati.
Loksal oli mõlemal streigipäeval kohal üks õpilane.

Kolga koolis kolmapäeval õpilasi polnud, Vihasoo lasteaias-algkoolis oli üks laps. Jussikese lasteaeda Kuusalus toodi kaks last. 

Nõudmistest
Aruküla kooli streikijad esitasid ühiselt teiste õpetajatega valitsusele nõudmised palgatõusuks.

„Meedias räägitakse, et õpetajate palka on muudkui tõstetud, kuid on maha vaikitud, et 2009. aastal vähendati ka meie töötasusid –  jaanuarist küll tõsteti, kuid juulist võeti sama palju maha,“ märkis Astrid Liiskmann.

Ta arvas, et ilmselt ei leita riigieelarvest õpetajate palgatõusuks praegu raha: „Aga me oleme end teadvustanud. Ilmselt märkab nüüd ka riigikogu, et me pole punt keskealisi lambaid, kes teevad ainult „Mää“ ega võta midagi ette. Saime anda märku, et oleme olemas ning pole rahul sellega, mis riigis toimub.“

Ainsana meie piirkonnas esitasid Aruküla õpetajad nõudmised ka kohalikule omavalitsusele ja kooli direktorile. Raasiku vallavalitsuselt nõuti valla palgal olevate erialaspetsialistide palgamäära tõstmist 2010. aasta alguse tasemele ning allasutuste palgamäärade võrdsustamist riiklike palgamääradega.

Vallavanem vastas, et 2010. aastal ei kärbitud ainult õpetajate, vaid kõigi vallatöötajate palka. Nende taastamine on jagatud kolmele aastale: 2012 – 5 protsenti, 2013 – 5 ja 2014 – 2 protsenti. Kuna riik vähendas omavalitsustele eraldatud tulumaksuosa, ei saa nii ruttu kulusid taastada ning ka majanduskasv ei ole veel 2008. aasta tasemel.

Riigi ja Raasiku valla palkades tekkis vahe 2010. aastal, kui vallas vähenesid palgad 12 protsenti. Et tõsta pedagoogide töötasud riigiõpetajatega samale tasemele, on vaja tänavu 35 616 eurot. Kui riik otsustab õpetajate palka tõsta veel sel aastal, siis üle 70 000 euro. Seda ei ole võimalik niigi pingelise eelarve juures leida, on vastuses.

Koolijuhilt soovisid pedagoogid õppetundide normkoormuse võrdsustamist.

„Kui õpetaja, kelle normkoormus on 20 tundi, annab ühe tunni rohkem, saab ta lisatasu. Kui normkoormus on 22 tundi, aga annab 21 tundi, kaotab kuus ligi 32 eurot,“ põhjendas streigijuht.

Direktor Avo Möls ütles, et Aruküla koolis on õpetajate normkoormus 20, 21 või 22 tundi. Ta märkis, kui õpetajad soovitavad võrdsust, ei saa ta kõigile pakkuda normkoormuseks 20 tundi nädalas, vaid 22: „Meil on koolis moodustatud õpetajatest koosnev palgakomisjon. Nemad võiksid välja pakkuda lahenduse, millega kõik oleksid nõus.“