Vallavalitsus ja -volikogu on seisukohal, et KIKi ja keskonnaministeeriumi nõudmisega tuleb arvestada ning ÜVK tuleb Arukülas teha kõik korraga, mitte etappidena.
Aastakümneid ühisveevärki- ja kanalisatsiooni oodanud Aruküla elanikud võivad saada selle tuleval aastal – kui kõik läheb plaanipäraselt, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) korraga kogu aleviku ÜVK välja ehitamist ja amortiseerunud torustiku välja vahetamist.
Keskkonnainvesteeringute Keskus ning keskkonnaministeerium on soovitanud ehitada Aruküla ÜVK välja 2018. aastal, mitte kolmes etapis, nagu näeb ette valla ÜVK arendamise kava. See eeldab valla omaosalust umbes 350 000 eurot, volikogu otsust ning vallavalitsusele ülesande andmist lisada investeering valla eelarvestrateegiasse. Vallavanem Raivo Uukkivi sõnul eeldab see tõenäoliselt laenu võtmist, vähemalt investeeringu osaliseks katmiseks.
ÜVKga seonduv oli arutlusel volikogu möödunud nädala istungil. Vallavanem rääkis, pärast seda, kui selgus nõudmine, et KIKist saab toetusraha vaid kogu projekti korraga tegemisel, on vallavalitsus ja valla vee-ettevõtja Raven tegevusi kaardistanud ning kogu Aruküla reoveekogumisalal kanalisatsiooni välja ehitamiseks tuleks rajada 465 kanalisatsiooni liitumispunkti. OÜ Keskkonnaprojekt on aastaid tagasi koostanud Raveni tellimusel eelprojekti umbes poolele kogu ehitusmahust, ülejäänud osa kohta on tehniline lahendus ainult ÜVK arendamise kava tasandil.
Liitumissoovide osas on saadetud küsitlus 192 kinnistu omanikele, positiivselt on vastanud 149 omanikku ehk 78 protsenti. Kokku on aga plaanis rajada 465 kanalisatsiooni liitumispunkti.
KIKile aga uue, kogu mahus taotluse esitamise eeldus on taas vähemalt 60 protsenti kinnistute omanike nõusolek liitumiseks. Seega tuleb vallavanema sõnul teha uus küsitlus: „Eeldades, et seni vastanutele uue vormi kohaseid küsitluslehti ei ole vaja saata, tuleb koostada 273 joonist ning need elanikele saata.”
Ta lisas, et tegu on projekteerija tööga, mille hinna suurusjärk on 1600 eurot, ajakulu kaks nädalat. Küsitluste saatmiseks ja vastuste saamiseks on planeeritud üks kuu.
Vallavanem ütles, et kui küsitluse tulemusel saadakse üle 60 protsendi kinnistuomanike nõusolek, tuleb teha KIKile ja keskkonnaministeeriumile päring, kas nad aktsepteerivad taotluse esitamist ka ilma kehtivat ÜVK arendamise kava muutmata. Kui nad lubavad, tuleb koostada uus tehnoloogiline projekt kogumahule, uus keskkonnamõjude hindamise aruanne, uus finantsanalüüs ja uus taotlus. Selleks on planeeritud 6000 eurot ning 3 kuud. Kogu projekti ehitusmaksumus on umbes 3,3 miljonit eurot, valla omaosalus 20 protsenti.
Andre Sepp juhtis tähelepanu, et põhiprobleem on Aruküla väiksus, asula reoveekogumisala jääb täpselt 2000 inimekvivalendi piiril. Ta sõnas, et tarbijale on kõige olulisem teada, mida toob ehitus kaasa tema majapidamisele, kui suur hakkab olema reovee ärajuhtimistasu kantmeetri kohta ning kuidas reageerivad näiteks juba liitunud kortermajade elanikud, kelle jaoks kvalitatiivset muudatust ei tule, küll aga tõuseb vee hind.
Vallavanem vastas, et projektiga minnakse edasi kohe, kui selgub, et 60 protsenti on nõus, ning tulevastele liitujatele tuleb ausalt ja otse olukorrast rääkida, et praegu on võimalik ÜVK välja ehitada Euroopa rahaga, edaspidi enam mitte: „Pole mõtet arutada, kas teha või mitte. Aruküla on 2000 inimekvivalendiga ala, sest lisaks elanikele on seal alati olnud ettevõtlus, mille heitveekogused teisaldatakse samuti inimekvivalentideks.”
Nii komisjonid kui vallavalitsus olid seisukohal, et kuna paremat lahendust pole, ei ole tegemata jätmine enam võimalik. Vallavanem küsis arvamust ka volikogult, kes oli sama meelt.
Aruküla reoveekogumisala pindala on 150 hektarit ning inimekvivalent üle 2000, mis tähendab, et selle suurusega reoveekogumisalal oleks pidanud riik vastavalt Euroopa Liidu nõudmisele vee- ja kanalisatsioonitorustiku välja ehitama 2010. aastaks.
Aruküla ühiskanalisatsioon hõlmab praegu peamiselt kortermaju ja tootmisüksusi. Eramute piirkonnas toimub valdavalt reovee kogumine kogumismahutitesse. Kogumismahutite seisukorra kohta Raasiku vallavalitsusel ning kohalikul vee-ettevõttel täpne ülevaade puudub.
Ühiskanalisatsioonisüsteemiga ühendatud piirkonnas on olemasolevad kanalisatsioonitorustikud osaliselt amortiseerunud, mistõttu imbub reovesi osaliselt pinnasesse. Suurte sadude ajal tungib kanalisatsioonisüsteemi tõenäoliselt sademe- ja pinnasevett. Kokku on aleviku isevoolse ühiskanalisatsioonitorustiku kogupikkus ligikaudu 3 kilomeetrit, kanalisatsioonisüsteemi vanus on kuni 40 aastat.
Ühisveevärk on peaaegu kogu Arukülas olemas. See on rajatud pärast 1993. aasta sügisel juhtunud veereostust. Aruküla eramurajooni kaevudesse valgus mürgine õli 200 peret pidid om akaevud igaveseks sulgema. Põhjavette sattus õli kohaliku puidutööstuse kütusemahutist.