MTÜ Aruküla Vabakooli Selts tutvustas volikogule plaani ruumipuuduse leevendamiseks – paigaldada waldorflasteaia juurde 105 ruutmeetri suurusele alale moodulklassiruumid.
Aruküla waldorfkooli tegevjuht Kerti Pellmas tutvustas möödunud nädalal vallavolikogule plaani paigaldada Aruküla mõisa parki lasteaiamaja kõrvale moodulklassiruumid. Ta sõnas, et mõisa peahoones tegutsevatel Pääsulinnu huvikoolil ning waldorfkoolil on jäänud kitsaks. Mõlemas koolis on õpilasi sadakond ning uuest õppeaastast on ruumipuudus veel suurem. Seni on saadud hakkama, kuna waldorfkoolil pole käesoleval õppeaastal 9. klassi. Sügisest on klassikomplekte taas 9. Kerti Pellmas tõdes, et planeerimisega on kiire – moodulid oleks tulnud ära tellida märtsikuus. Praegu ootavad koolid, et vallavalitsus väljastaks projekteerimistingimused, projekti koostaja on MTÜl Aruküla Vabakooli Selts olemas. Planeerimisele tõmbas pidurit vallavolikogu – volinikud ei poolda, et moodulid pannakse lasteaiamajaga nurkapidi risti kokku, vaid pikuti, ning soovivad, et moodulid harmoneerukusid olemasoleva mõisakompleksiga.
Kerti Pellmas tutvustas volikogu istungil esialgset digipilti, kus 8 moodulist koosnev, kokku umbes 15 meetri pikkune hoone, tuleks mõisa peahoone taha parki, waldorflasteaiaga otsapidi kokku L-tähe kujuliselt. Ta lisas, et ühtegi ajaloolist puud selle variandi puhul maha võtta ei tuleks.
Ta märkis, et lisaruumide vajadusest on waldorfkool rääkinud umbes kaks aastat: „Sel teemal oli kohtumisi eelmise vallavanemaga. Praegune plaan on mõlemale koolile kasulik, meile jõukohane ja hea lahendus. Seltsil on plaanis konteinerid välja osta, et saaks neid värvida, puitlaudisega katta ning teha viilkatus. Seda nii meie õppetööst lähtuvatest vajadustest kui ka moodulite sobitamiseks mõisaparki.”
Kerti Pellmas ütles, et vahepeal tekkis vallal plaan koolidele välja ehitada mõisahoone kolmas korrus, kus pinda üsna palju. Kalkuleerides ehituse arvatavat maksumust ning poolt- ja vastuargumente, sellest plaanist loobuti.
Kerti Pellmas: „Meile see plaan sobis, kuid vaadates tehnilisi aspekte, osutus liiga keeruliseks ning tuli kiiresti jälle ümber orienteeruda.”
Aruküla huvialakeskuse Pääsulind juhataja Malle Jaako lausus, et toetab waldorfkooli plaani: „Mõlemal koolil on läinud hästi. Oleme püüdnud hakkama saada, aga on ruumipuudus, istume waldorfkooliga üksteisel kukil. Näiteks pole juba aastaid olnud kummagi kooli juhatajal oma kabinetti.”
Ta pakkus, et teine variant oleks saada koolide kasutusse kogu endine meiereimaja, mis asub mõisa kõrval tee ääres kurvi peal. Praegu on vallale kuuluva maja esimene korrus waldorfkooli kasutada, teisel korrusel on valla sotsiaalkorterid. Malle Jaako pakkus, et kui oleks võimalik koolil rentida vallalt ka teist korrust, oleks hoone terviklikum ning ka paremas korras. Sotsiaalkorterite elanikele peaks vald sel juhul leidma uued elupinnad.
Ivar Vilberg ütles, et tema ei toeta kiirustades moodulkonteinerite paigaldamist ning peab mõistlikumaks meiereimaja teise korruse kasutuselevõttu või lisaruumi leidmist lasteaiamajas, kus praegu on üks tühi sotsiaalkorter: „Enne, kui hakkame midagi ebamäärast rajama, tuleks kasutusele võtta olemasolevad ruumid. Mõis ja park on ajaloolised, võib-olla soovib järgmine vallavolikogu sinna investeerida, teha mõisataguse pargi korda”
Ta lisas, et variant oleks paigaldada moodulid lasteaiamajaga pikuti, et park poleks risti poolitatud.
Kerti Pellmas lausus, et meiereimaja elanikele uut pinda vallal pakkuda pole: „Lasteaiamaja korter on küll tühi, oleksime hea meelega seda tahtnud, kuid ka see plaan ei toiminud. Oli kokkulepe eelmise vallavalitsusega, et vald renoveerib seal olevad ruumid ning me saame need kasutusele võtta, kuid nüüd vald loobus sellest plaanist. Arvestades korteri nukrat seisukorda, ei saa me ka omal jõul ruume renoveerida, see käib meile raegu üle jõu ning on ka valla oma ehk kõik, mis investeerime, sinna jääbki.”
Ta märkis, et moodulid lasteaiaga pikuti panna oleks neile samuti vastuvõetav, siis tuleks aga maha võtta üks vanadest mõisapargi tammedest.
Volikoguliikmed ütlesid, et on saanud projekti kohta liiga vähe infot ning vaid umbkaudseid mõõtmeid. Maarja Sikut lisas, et toetab waldorfkooli ideed, kuid ajaloolisse mõisaparki rajamiseks on oluline näha täpseid jooniseid ja mõõtmeid.
Kerti Pellmas tõdes, et enne ei saa teha korralikke jooniseid, kui vald pole väljastanud projekteerimistingimusi, mille alusel saab arhitekt tööle asuda.
Vallavalitsus avalikustas projekteerimistingimused ning väljastas need esmaspäevasel istungil. Tingimustes on, et moodulid tulevad olemasoleva hoone pikendusena, mitte risti ning peavad sobima mõisaparki.