Arenduskoja kogukondade programmi ringreis ja õppepäevad Joaveskil

75
Kose vallas Virla külas endisesse loomalauta tehtud Siidrifarmis rääkisid perenaine MARIA MARTIN ja peremees AIVAR KUUSK käsitöösiidri tootmisest ja ka koostööst kohaliku kogukonnaga.

Ringreisil käidi Järva- ja Harjumaal, Joaveski rahvamajas õpiti kogukonnas tulemuslikku dialoogi pidama.

Arenduskoja Leader-piirkonna kogukondadele suunatud arenguprogramm jõudis eelmisel nädalal kohustusliku koduse ülesandeni, mille korraldamisel toetatakse projekti raames kõiki 10 kogukonda 500 euroga.

Kodutööna tuleb oma kogukonnas läbi viia dialoog ehk arutelu 7-20 inimesega ühel kindlal teemal vastavalt koolitusel saadud juhistele. Dialoogiks, mis aitab mõista, kuulata ja koos lahendusi leida, valivad teema läbiviijad ise.

Tulemusliku ehk viljaka dialoogi pidamist õpetas koolitusel kaasamispraktik, andragoogika õppejõud Piret Jeedas.

Arenduskoja piirkonna kogukondade arenguprogramm käivitus aasta alguses. Selles osalevad Harjumaalt Kuusalu vallast Suurpea ja Hara külaseltsi ning Lahemaa rahvuspargi turismiasjaliste kogukonna, Loksa linnast MTÜ Loksa Pärlid esindajad. Lääne-Virumaalt on kaasatud Haljala vallast Vainupea ja Eisma küla, Tapa vallast Jäneda, Linnape ja Aru-Ojaküla-Pruunakõrve ning Kadrina vallast Hulja, Ridaküla ja Kihlavere küla kogukondade eestvedajad. Igast kogukonnast osalevad kaks-kolm inimest. Kogukonnad valiti sooviavalduste põhjal.

Arenguprogramm toimub koostööprojekti „Viru Leader-võrgustiku tugevdamine“ raames. Projekti kaasrahastaja on Euroopa Liit.

Projektijuht Eha Paas: „Kogukonnaprogrammi eesmärk on julgustada kogukondi ja omavalitsusi nägema kohapeal olevaid ressursse ja seeläbi oma tegutsemisvõimekust kasvatada.“

Programmis teevad kaasa ka MTÜ Arenduskoda Leader-piirkonna 5 omavalitsuse töötajad, igast kaks. Kuusalu vallast osalevad kommunikatsioonispetsialist Triinu Rebane ning kultuuri- ja sporditöö spetsialist Veronika Laende, Loksalt abilinnapea Hilleri Treisalt ning arendus- ja keskkonnanõunik Karin Ilves.

Arenduskoja tegevuspiirkond on Harjumaal Kuusalu vald ja Loksa linn, Lääne-Virumaal Haljala, Tapa ja Kadrina vald. MTÜ Arenduskoda panustab kaks aastat kestvasse kogukondade programmi kokku 40 000 eurot.

Joaveski rahvamajas 21. ja 22. augustil toimunud koolitus oli programmis osalejate kolmas kokkusaamine. Sellele eelnesid kahepäevane koolitus kevadel Kadrina vallas Arbaveres Õnnela külalistemajas ning inspiratsioonireis Järva- ja Harjumaal, kus tutvuti aktiivsete kogukondadega.

Järva-Jaani
Kogukondade esindajate inspiratsioonireisi esimene külastuspaik oli Järvamaal Järva-Jaani alev. Vastu võttis Järva-Jaani kogukonna üks eestvedaja, endine vallavanem, Paide Linnameeskonna kogukonnajuht Arto Saar.

Orina mõisas Järva-Jaanis viis LENNO PÕDER külalised kutsekooli endises õppeklassis otsekui ajarännakule.

Tema asutatud MTÜ Isevärki on panustanud Järva-Jaani endise kutsekooli korrastamisse.
Arto Saar tutvustas Orina mõisa, kus 1996. aasta lõpuni olid Järva-Jaani kutsekooli osad õpperuumid. Majas on näitusetubadega koduloomuuseum, aga ka kutsekooli endine ja nüüdseks taastatud õppeklass, millest on kujundatud üllatusterohkete esitlus-etenduste ehk perfomansite koht.

Perfomanse teeb mõisas MTÜ Autosert Järva-Jaani juht Lenno Põder, kes viib külalised 1970ndatel aastatel rajatud traktoriõppeklassi tutvuma omaaegse tehnikaaimega.

Kutsekooli õpilaste jaoks tehtud pöörlevatel pinkidel istuvad külalised lähevad Lenno Põdra sütitava jutu ja värvimuusika saatel otsekui ajarännakule. Näeb kooli tollase juhi Helmut Vajaka leiutatud ja ehitatud pöördlava traktorimootoritega, seinast väljatulevat telerit, elektriliselt avanevaid eesriided ja sahtleid, projektoreid ja õppejooniseid. Perfomansi jooksul jõuab mitmel korral ja eri rollides lavale, mürisevate mootorite vahele, ka Arto Saar.
Kui kool suleti, oli plaanitud kogu sealne sisseseade mõisahoonest ära viia, ent jäi tookord alles tänu kohalikele elanikele, kes tulid kohale ja kaitsesid koolimajas olnud tehnikat.

Järva-Jaanis kutsekoolile nõukaajal ehitatud ja tühjaks jäänud suur koolimaja on samuti kasutuses – seal on endale harjutuskohad sisse seadnud kettagolfi klubi ja rulasõidu harrastajad, suures saalis korraldatakse kontserte.

Arto Saar viis reisigrupi veel endisesse veetorni, mis on ümber tehtud vaatetorniks, ning vanatehnika varjupaika, mille aastakümneid tagasi asutas vabatahtlik pritsumees, kohaliku kogukonna üks staažikas eestvedaja Tuve Kärner.

Kinomuuseumis oli kohtumine legendaarse Vello Kolnesiga, rahvasuus Kino-Velloga. Järva-Jaani ringkäigu lõpuks tuli mängida Arto Saare juhendamisel kõnnijalgpalli.

Arenduskoja koolitusgrupi ühine tõdemus oli, et tänu tegusatele eestvedajatele, eri huvigruppide ühendajatele ning mitmele MTÜ-le on Järva-Jaanis loodud edukas kogukondlik koostöövõrgustik.

Võtikmetsa ja Siidrifarm
Seejärel kulges teekond Kose valda. Esmalt Harmi külasse, kus lapsevanemate kogukond seisis vastu Harmi kooli sulgemisele ja hakkas pidama kogukonnakooli, ent lõpuks oldi sunnitud loobuma, sest eestvedajate jaks sai otsa ja lapsi jäi järjest vähemaks. Kooli kinnistu on müüdud perele, kes kavandab sinna majutuskohta.

Ööbimine oli Võtikmetsa talus, kus pererahvas pakub majutust ja toitlustusteenust, tegeleb mustsõstrakasvatusega. Järjest popimaks on kujunenud talu omatoodang mustsõstardest.
Kogukonnaga koostööst rääkisid samuti Siidrifarmi asutanud Aivar Kuusk ja ta abikaasa Maria Martin. Siidrifarm on rajatud Virla külas peremehe Aivar Kuuse vanavanemate talu lähedale endisesse loomafarmi, kus valmistatakse käsitöösiidrit ning suur 500ruutmeetrine ruum on kujundatud pidude, õhtusöökide ja kontsertide pidamise kohaks. Kontserdipubliku rekordarv on seni 600. Suuremate ürituste puhul tulevad appi ümbruskonna pered.

Käru ja Türi
Käru muuseumi loomisele andis tõuke koha nimi. Praeguseks on Türi vallas asuvas muuseumis sadu lapsekärusid, muuseumis toimetavad kohaliku kogukonna liikmed.

Reisi viimane külastuspaik oli Türi Kogukonnaseltsi maja ehk Konna maja, mille kohalikud päästsid lammutamisest. Korrastatud majas on väiketöökojad, vanade esemetega mälestustekorter, kohvik ja ühisruumid.

Eelmine artikkelPeningi uus külavanem on JANEK LOORPÄRG
Järgmine artikkelAnija vald nõuab haridusministeeriumilt üle 420 000 euro