AREN­DUS­KO­DA Šo­ti­maal – pree­mia­reis „Võõ­ra­maa­la­se“ ja „Bra­ve­heart´i“ pai­ka­des

„On mul­je­ta­val­dav, kui­das Šo­ti­maal hoi­tak­se au sees oma aja­lu­gu ja va­ba­dus­võit­lust ning kui suu­relt se­da esit­le­tak­se. Meil võiks sa­mu­ti ol­la Vil­jan­di­maal või­mas Lem­bi­tu torn või au­sam­mas või mi­da­gi sel­list,“ arut­le­sid Aren­dus­ko­ja rei­sig­ru­pi liik­med näh­tu ja kuul­du üle ning tõ­de­sid, et ko­ju jõu­des tu­leks üle vaa­da­ta šot­las­te aja­lu­gu ka­jas­ta­vad män­gu­fil­mid „Rob Roy“ ja „Bra­ve­heart“, tõl­kes „Kart­ma­tu“ ning ka mit­me hooa­ja­ga aja­loo­tee­ma­li­ne se­riaal „Out­lan­der“ ehk „Võõ­ra­maa­la­ne“.

Li­saks mä­les­tus­mär­ki­de­le ja -ehi­tis­te­le on seal maal pal­ju mõel­dud tu­ris­ti­de­le, vä­lis­tu­ris­te käib Šo­ti­maal aas­tas li­gi 5 mil­jo­nit. Väik­se­maid su­ve­nii­re saab os­ta ka kü­la­pu­bi­des ning eri klan­ni­de aja­loo­lis­te tar­tan- ehk ruu­du­must­ri­te­ga sal­le, võt­me­hoid­jaid, sok­ke müüak­se pal­ju­des kind­lus­tes ja muu­des käi­da­va­ma­tes koh­ta­des.

Mit­mel pool on esi­le too­dud ka seo­seid seal­kan­dis vän­da­tud kuul­sa­te män­gu­fil­mi­de­ga. Kui ühes ho­tel­lis võt­tis ees­fua­jees kü­la­li­si vas­tu se­riaa­li „Võõ­ra­maa­la­ne“ pea­te­ge­la­se Ja­mie Fra­se­ri elu­suu­ru­ne papp­ku­ju, te­ki­tas see ele­vust ja ajen­das koos ku­ju­ga sel­fi­sid te­ge­ma.

Kuu­sa­lu, Hal­ja­la, Ta­pa ja Kad­ri­na val­la ning Lok­sa lin­na Lea­der-te­ge­vus­rühm MTÜ Aren­dus­ko­da kor­ral­das au­gus­tis ring­sõi­du Šo­ti­maal pree­mia­rei­si­na hin­da­ja­te­le, ju­ha­tu­se liik­me­te­le ja teis­te­le abi­lis­te­le tä­nu­tä­heks va­ba­taht­li­ku te­ge­vu­se eest. Aren­dus­ko­ja 16-liik­me­li­ne rei­si­selts­kond sõi­tis nä­da­la kest­nud rei­sil väi­ke­bus­si­ga High­lan­di ehk mä­gis­maa piir­kon­nas, ka Aber­dee­ni kan­dis ja pea­lin­na Edin­burg­hi ümb­ru­ses.

Šo­ti­maa laiub li­gi 80 000 ruut­ki­lo­meet­ril, ela­nik­ke on 5,5 mil­jo­nit. Põh­ja­pool­ne osa ja lää­ne­ran­nik on so­pi­li­ne ning mä­gi­ne, lõu­nas ja ida pool on la­me­dam. Amet­li­kud kee­led on nii ing­li­se, šo­ti kui ka gae­li keel.

Šo­ti kan­ge­la­ne WIL­LIAM WAL­LA­CE
Šo­ti­maa ter­ri­too­rium moo­dus­tab Ühend­ku­ning­rii­gist kol­man­di­ku, Ing­lis­maa kaks kol­man­dik­ku. Šo­ti­maa ja Ing­lis­maa ku­ning­rii­gid ühen­da­ti 1707. aas­tal, ent ju­ba va­rem ol­di Ing­li­se ku­nin­ga­te ülem­või­mu all. Ise­seis­vus­sõ­jad al­ga­sid 13. sa­jan­dil. Need jät­ku­sid ka 18. sa­jan­dil pä­rast amet­lik­ku liit­mist Ing­lis­maa­ga, tol­la­seid ise­seis­vus­püüd­lu­si ja la­hin­guid ku­ju­ta­tak­se „Võõ­ra­maa­la­ses“.

Üks kuul­sa­maid va­ba­dus­võit­le­jaid oli aas­ta­tel 1270-1305 ela­nud Wil­liam Wal­la­ce, kel­le­le on Šo­ti­maal ar­vu­kalt mo­nu­men­te. Suu­rim neist on 19. sa­jan­di tei­ses poo­les Stir­lin­gi la­hin­gu­väl­ja lä­he­dus­se kal­ju­le püs­ti­ta­tud Wal­la­ce´i riik­lik mä­les­tus­mo­nu­ment, mis ku­ju­tab en­dast nel­ja­kor­ru­se­list, 67 meet­ri kõr­gust tor­ni 246ast­me­li­se keerd­tre­pi­ga. Tor­nis eks­po­nee­ri­tak­se Wal­la­ce´i suurt mõõ­ka, näi­datak­se ani­mee­ri­tud vi­deot Stir­lin­gi la­hin­gust, ühel kor­ru­sel on Šo­ti­maa 18 olu­li­se­ma suur­ku­ju – tead­las­te, ars­ti­de, leiu­ta­ja­te, kir­ja­ni­ke – skulp­tuu­rid ning omaet­te sten­dil in­fot ka Os­ca­ri võit­nud fil­mist „Bra­ve­heart“, juu­res näit­le­ja Mel Gib­so­ni fo­to Wil­liam Wal­la­ce´i rol­lis.

Šo­ti­maa ise­seis­vu­mi­ne on osa­de ela­ni­ke ees­märk tä­ni­ni, ent aas­tal 2014 kor­ral­da­tud re­fe­ren­du­mil olid 51,3 prot­sen­ti hää­le­ta­nu­test ise­seis­vu­mi­se vas­tu.

Üle 330 aja­loo­li­se klan­ni
Prae­gu­seks on Šo­ti­maa­le jää­nud um­bes 330 ühist pe­re­kon­na­ni­me ja iden­ti­tee­ti kand­vat klan­ni. Iga klan­ni olu­li­ne süm­bol on oma kind­la­te vär­vi­de ning ris­tu­va­te joon­te ja ruu­tu­de­ga tar­tan­mus­ter. Šo­ti me­hed kan­na­vad en­da klan­ni must­ri­ga vil­la­seid see­li­kuid ehk kil­te ja nai­sed sa­ma must­ri­ga see­li­kuid.

Los­se on Šo­ti­maal ol­nud üle 2000, mil­lest säi­li­nud um­bes 1000. Pal­ju­des los­si­des ela­tak­se ja osa ruu­me on ava­tud tu­ris­ti­de­le, pi­le­ti­ra­ha ai­tab hoo­neid kor­ras­ta­da ja ülal pi­da­da. Roh­kelt on ka ku­na­gis­te kind­lus­te va­re­meid, mi­da saab vaa­ta­ma min­na ta­su­ta. Uh­ke­mad loss­kind­lu­sed on ava­tud muu­seu­mi­te­na.

Loch Nes­si ko­le­tis ja Si­ga­tüü­ka rong
Šo­ti üks tun­tu­maid le­gen­de ala­tes kes­ka­jast on seo­tud Loch Nes­si jär­ve ole­ta­ta­va ko­le­ti­se­ga. Järv on 40 ki­lo­meet­rit pikk ja sü­gav ku­ni 200 meet­rit.

Le­gen­did ko­le­ti­sest on too­nud jär­ve äär­de nii tu­ris­te kui ka uu­ri­jaid. Aas­ta­tel 1960-1977 te­gut­ses amet­li­kult ka Loch Nes­si ko­le­ti­se uu­ri­mis­bü­roo, mis nüüd jät­kab tööd nii-öel­da põ­ran­da all. Poolt- ega vas­tu­tõen­deid ko­le­ti­se ole­ma­so­lu koh­ta po­le se­ni lei­tud.

Jär­ve ää­res asu­vat Loch Nes­si Kes­kust va­rem kü­las­ta­nud mä­le­ta­sid seal­seid bus­si­dest ja
au­to­dest um­mis­ta­tud park­laid, kuid see­kord kes­ku­se juu­res rah­va­mas­se ei ol­nud, nä­ha oli mõn­da hu­vi­list.

„Tun­dub, et ko­le­ti­se le­gend ei ole enam nii popp,“ oli rei­si­gru­pi tõ­de­mus.

Tõe­li­ne rah­vas­te paa­bel ja sõi­du­ki­te üle­kül­lus ava­nes hoo­pis „Har­ry Pot­te­ri“ fil­mist kuul­saks saa­nud Glenn­fin­na­ni via­duk­ti juu­res.

Män­gu­fil­mis sõi­dab Kings Cros­si jaa­mast plat­vor­milt 9 ja ¾ väl­ju­nud Si­ga­tüü­ka Eksp­ress mä­ge­de va­hel üle via­duk­ti, see lõik ron­gi­ga on fil­mi­tud Šo­ti­maal asu­val Glenn­fin­na­ni via­duk­til.

Uu­dis­ta­jaid oli sel­les ko­has pal­ju­dest rii­ki­dest, via­duk­ti­ni kõn­di­sid, mäe­nõl­va­del ro­ni­sid, nu­ti­te­le­fo­ni­de­ga pil­dis­ta­sid ja fil­mi­sid nii koo­liõ­pi­la­sed, pen­sio­nä­rid kui ka noo­red pe­red las­te­ga. Kes soo­vib, saab va­ru­da ae­ga, os­ta pi­le­ti ja sõi­ta fil­mi­ron­gi­ga üle via­duk­ti.
Üks­meel­ne kok­ku­võ­te via­duk­ti juu­res näh­tust oli, et tä­na­päev on loo­nud uued le­gen­did ja hu­vi­pak­ku­va­mad tu­ris­mi­ob­jek­tid.

Skye saar
In­ver­nes­si lin­nast paa­ri tun­ni sõi­du kau­gu­sel saab möö­da üht Šo­ti­maa pi­ki­mat sil­da Skye saa­re­le. Se­da saart ni­me­ta­tak­se Šo­ti­maa kõi­ge maa­li­li­se­maks ning müs­ti­li­seks oma kau­ni­te mäes­ti­ke, or­gu­de ja jär­ve­de­ga.

Ela­nik­ke on saa­rel 10 000, suu­rim linn on Port­ree. Aas­tas kü­las­ta­vad Skye saart 650 000 tu­ris­ti, mis toob sis­se 26 mil­jo­nit nae­la. Tu­ris­mi­vald­kon­nas töö­tab vee­rand saa­re ela­ni­kest.

Saa­re üks äge­da­maid ning va­nim pi­de­valt asus­ta­tud loss on Dun­ve­ga­ni loss, mis kuu­lub ala­tes 13. sa­jan­dist Mc­Leo­di pe­re­kon­na­le. Loss ava­ti rah­va­le 1933. aas­tal, prae­gu­ne pe­re­mees Re­gi­nald Mc­Leod esin­dab 26. põlv­kon­da.

Los­sis eks­po­nee­ri­tak­se kü­la­lis­te­le ka 1493. aas­tast pä­rit maa­gi­list ka­ri­kat ja ku­na­gist eri­list lip­pu, mis on pääst­nud su­gu­võ­sa kol­mel kor­ral ras­kus­test.

Saa­rel te­gut­se­vad kaks kuul­sat vis­ki­te­hast ja seal töö­tab ka vis­ki toot­mi­se kool. Skye saa­re mo­to on „Ela kii­rus­ta­ma­ta“.

ROB ROY
Saa­relt toob praam poo­le­tun­ni­se sõi­du­ga Mal­lai­gi lin­na ja sealt viib tee­kond Fort Wil­lia­mi. Lä­bi­si­me le­gen­daar­se lindp­rii Rob Roy, täis­ni­me­ga Rob Roy Mc­Ge­gor (1671-1734), ku­na­gi­se te­ge­vus­piir­kon­na. Ta oli ot­se­kui Šo­ti­maa Ro­bin Hood, va­ras­tas ri­kas­telt ja ai­tas vae­seid ning kuu­lu­ta­ti lindp­riiks. Šo­ti­maa kir­ja­nik Wal­ter Scott kir­ju­tas te­mast ro­maa­ni ja Rob Roy sai kuul­saks ro­man­ti­li­se va­ba­dus­võit­le­ja­na.

Pu­na­kas­lil­lad mäe­kül­jed
Šo­ti­maa­le len­na­tes hak­ka­sid en­ne maan­du­mist sil­ma roh­ked pu­na­kad alad. Need on ka­nar­bi­ku­nõm­med – High­lan­di ehk mä­gis­maa pi­kad laug­jad mäe­kül­jed, mis on ti­he­dalt kae­tud ka­nar­bi­ku­ga. In­ver­ness on Šo­ti mä­gis­maa pea­linn.

Ka­nar­bi­ku­nõm­me­de­ga Cairn­gorm­si rah­vus­park on ko­gu Suurb­ri­tan­nia suu­rim, kok­ku 4588 ruut­ki­lo­meet­rit. Alal on UNES­CO 1. ka­te­goo­ria tä­his­tus – üle­se­hi­tu­se­ta kul­tuur­maas­tik. Mat­ka­ra­du on rah­vus­par­gis üle 4000 ki­lo­meet­ri. Sel­lel alal elab ka Šo­ti­maa ai­nus põh­ja­põd­ra­ka­ri.

Fal­kir­ki ra­tas
Omaet­te põ­nev vaa­ta­mis­väär­sus on Šo­ti­maal ka Fal­kir­ki ra­tas – pöör­lev paa­di­tõs­tuk, mis on maail­mas ai­nus oma­tao­li­ne. Fal­kir­ki ra­tas ühen­dab kaht ka­na­lit, mil­le kõr­gus­te va­he on 24 meet­rit – 8-kor­ru­se­li­se ma­ja kõr­gus. Va­rem oli eri ka­na­li­te va­hel paar­küm­mend lüü­si ja nen­de lä­bi­mi­seks ku­lus ko­gu päev. Nüüd tõs­te­tak­se paa­ri­küm­ne mi­nu­ti­ga.

Sel­list tõs­tu­kit ni­me­ta­tak­se Šo­ti­maa in­se­ne­rip­ro­jek­ti­de kroo­ni­ju­vee­liks. Val­mis 2002. aas­tal, ava­mas käis ku­nin­gan­na Eli­za­beth II. Ehi­tus al­gas 1999. aas­tal ja sel­leks ku­lus 17,5 mil­jo­nit ing­li­se nae­la.

Fal­kir­ki ra­tas on sa­mu­ti tu­ris­miob­jekt. Saab os­ta pi­le­ti vee­bus­si, mis tõs­te­tak­se kõr­ge­ma­le ka­na­li­le ja sõi­dab vei­di maad eda­si, see­jä­rel ta­ga­si ja lan­ge­ta­tak­se alu­mi­se­le ka­na­li­le. Kü­las­ta­ja­te­le on ava­tud suur söö­gi­koht ja su­ve­nii­ri­pood.

Gla­mi­se loss
Aber­dee­nist loo­des, los­si­de piir­kon­nas, on tu­ris­ti­del või­ma­lik kü­las­ta­da ka Gla­mi­se los­si – ku­nin­gan­na Eli­za­beth II ema lap­se­põl­ve­ko­du ja print­sess Mar­ga­re­ti sün­ni­pai­ka. Sa­mas los­sis toi­mub Sha­kes­pea­re´i näi­den­di „Mac­beth“ te­ge­vus.

Los­sis on roh­kelt maa­le ja ku­ning­li­ku pe­re­kon­na fo­to­sid. Eli­za­beth II kü­las­tas los­si vii­ma­ti 2017. aas­tal. Los­sis te­gut­se­vas suu­res res­to­ra­nis on ku­nin­gan­na ja ta abi­kaa­sa, prints Phi­li­pi fo­tod.

Drum­mon­di ter­ras­saed
Kau­nis ja­lu­ta­mis­koht on Drum­mon­di los­si kuu­lus ter­ras­saed, mi­da ha­ka­ti ra­ja­ma 15. sa­jan­di lõ­pus. Se­da ku­jun­da­ti Ver­sail­les´ ae­da­de ees­ku­jul ja pee­tak­se Šo­ti­maa kau­nei­maks. Seal­sa­mas Drum­mon­di los­sis ela­tak­se, ma­ja et­te olid par­gi­tud los­si­rah­va au­tod. Drum­mon­di aias on fil­mi­tud kaad­reid nii „Rob Roy“ kui ka „Võõ­ra­maa­la­se“ jaoks.

Pea­linn Edin­burgh
Edin­burg võt­tis rei­si­selts­kon­na vas­tu nä­da­la­va­he­tu­se lin­na­me­lu­ga. Ku­na sa­mal ajal toi­mu­sid Edin­burg­his mi­tu tra­dit­sioo­ni­list fes­ti­va­li, oli rah­vast kesk­lin­na tä­na­va­tel vä­ga pal­ju.
Edin­burg­hi suu­rel kind­lus­los­sil on va­nust üle 900 aas­ta. Los­si olu­li­sed vaa­ta­mis­väär­su­sed on Šo­ti­maa ku­nin­gak­roon ja mõõk.

Edin­burg­hi va­na­linn ja uus­linn kuu­lu­vad UNES­CO maail­ma­pä­ran­di ni­mis­tus­se – üli­koo­lie­hi­ti­sed, ka­ted­raa­lid, pea­tä­nav Royal Mi­le, par­la­men­di­hoo­ne, si­se­hoo­vid ja mit­mel ta­san­dil tä­na­vad. Kir­ja­nik J.K. Row­ling kir­ju­tas „Har­ry Pot­te­ri“ raa­ma­tu­sar­ja esi­me­se osa Edin­burg­hi koh­vi­ku­tes.

Vah­va ko­ge­mus oli lin­na kuul­sa, koe­ra ni­me kand­va pu­bi Greyf­riars Bob­by kü­las­tus. Pu­bi ees üle tä­na­va on Bob­by pronks­ku­ju. Koe­ra pe­re­mees oli po­lit­sei­nik, kes sai õn­ne­tult sur­ma. Po­lit­sei­nik oli käi­nud sel­les pu­bis koos koe­ra­ga, Bob­by kü­las­tas pä­rast pe­re­me­he sur­ma 14 aas­tat jär­jest iga päev te­ma hau­da, siis suun­dus pu­bis­se, kus tal­le an­ti süüa. Bob­by on mae­tud pu­bi lä­he­dal asu­va ki­ri­ku et­te, haual on suur ni­me­li­ne mä­les­tus­ki­vi.

Kuu­sa­lu val­last käi­sid pree­mi­a­rei­sil MTÜ Aren­dus­ko­da ju­ha­tu­se asee­si­mees Ur­mas Kirt­si, hin­da­jad Tii­na Viir­na ja Kai­sa Lin­no ning Sõ­nu­mi­too­ja aja­kir­ja­nik. Lok­salt olid ju­ha­tu­se lii­ge Õn­ne­la Ted­re­kin ja hin­da­ja Ele Tern.