
MTÜ Arenduskoda tutvustas Viimsis talveseminaril Järvamaa koostööpiirkondadele oma käimasolevaid projekte.

MTÜ Arenduskoda projektide juht Eha Paas, kelle koordineerimisel on Leader-piirkondadel praegu käimas mitu projekti, lausus neljapäeval, 12. jaanuaril talveseminaril, et projektid on piirkonna turundamiseks, esile toomiseks ning äratuntavaks muutmiseks nii kohalikele kui turistidele.
Talveseminar toimus Viimsi konverentsikeskuses, osalesid Arenduskoja, Järva Arengu Partnerite ja Lõuna-Järva Koostöökogu Leader-piirkondade MTÜd. Võõrustaja oli Põhja-Harju Koostöökogu ja seminari teema „Piirkonna identiteedi tugevdamine läbi kohaturunduse”.
Arenduskoja nimel kõneles seminaril projektijuht Eha Paas. Ta tutvustas, et Arenduskojal on käimas rahvusvaheline koostööprojekt „Kestlik ettevõtlus maal” Eesti, Soome ja Läti Leader-piirkondadega.
Käivitumas on kodulehekülg seic.ee, mille lühend on ingliskeelsest fraasist sustainable entrepreneurship in countryside ehk kestlik ettevõtlus maal. Eha Paasi sõnul on projekti eesmärk pakkuda selles osalevate piirkondade ettevõtjatele võimalust omavahel kogemusi vahetada, teisalt tutvustada laiemalt piirkondi, nende ettevõtjaid ja tooteid, teenuseid. Välispartnerite ettevõtjate info on veel lisandumas, 2017. aasta teises pooles on plaanis lisada ka Sloveenia ja Portugali ettevõtjate info.
Eesti Leader-piirkondi on projektis kolm: Arenduskoda, mille liikmed on Kuusalu, Kadrina, Tapa ja Vihula vald ja Loksa linn, MTÜ Ida-Harju Koostöökoda, kuhu kuuluvad Raasiku, Anija, Aegviidu ja Kose vald ning MTÜ Roheline Jõemaa Pärnumaa ja selle ümbruse omavalitsustega. Ka Soomest on projektis 3 piirkonda, Lätist 2. Koduleht on kõikide projektis osalejate keeles. Piirkonna ettevõtjad saavad luua kodulehele oma profiili, kasutada seda soovi korral oma kodulehena. Praegu on kodulehel 13 ettevõtja info.
Eha Paas lausus, et kui ise oma piirkondi ei turunda, ei tee seda keegi: „Projekt aitab kaasa, et piirkondade ettevõtjad omavahel tutvuksid, kuid eesmärk on ka, et piirkonnad soovitavad üksteist ka oma turistidele ja külalistele. Turundame ennast oma inimeste – ettevõtjate ja teenusepakkujate kaudu.”
Ta lisas, et osa projektist on ka ettevõtjate vahetused ehk leitakse huvipakkuv partner teisest riigist ning käiakse vastastikku külas. Ettevõtjad peavad panema seejärel kodulehele kirja, mida külaskäigul nägid, õppisid, kogesid, mis mõtted tekkisid. Projektis on kavas 88 vahetust.
Milline on Põhja-Eesti toit?
Möödunud aasta suvel läks käima kohaliku toidu projekt. Juhtroll on Arenduskojal, kaasa teevad Ida-Harju Koostöökoda, Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskus (PAIK), mille liikmed on Laekvere, Rakke, Tamsalu ja Väike-Maarja vald, ning MTÜ Partnerid, kuhu kuuluvad Haljala, Rakvere, Sõmeru, Vinni ja Viru-Nigula vald.
Nelja Leader-piirkonna koostöös on plaanis uuendada Põhja-Eesti toidumärgise kontseptsiooni, teavitada märgisest ettevõtjaid, laiendada selle väljaandmist kogu piirkonnas. Välja töötatakse märgise turunduskontseptsioon, mida tutvustatakse messidel ja laatadel, korraldatakse kohaliku toidu päevasid, uuendatakse veebilehte, antakse välja trükiseid.
Praegu on kohaliku toidu märgiseid välja antud 19, viimasena sai selle Lahemaa Mesi Palmsest. Tegu on eelkõige piirkonna-, mitte kvaliteedimärgisega.
Eha Paas jutustas, et Põhja-Eesti toiduteemadega asuti tööle 2010. aastal, märgis sündis 2013. aastal: „Tippkokk Dimitri Demjanov näitas ühel konverentsil Eesti kaarti, kus kohaliku toidu piirkonnad. Põhja-Eesti, ka Järvamaa, olid seal üsna tühi laik. Tundsime ennast puudutatuna, sest kui tulevad turistid, tahetakse ikka kohalikku toitu. Tuli õppida tundma, kes on meie piirkonna ettevõtjad. Sageli ei tunne isegi kohalikud elanikud oma ettevõtjaid, on juhtunud, et kohtuvad sama küla tootjad, kes teineteist varem ei teadnud.”
Ta loodab, et projekti käigus jõuavad Põhja-Eesti ettevõtjad kokkuleppele, mis piirkonna toitu iseloomustab, millised on tooted, retseptid: „Tahame teha teavitustööd, uuendada kodulehte, leida uusi ettevõtjaid. Soovime, et suuremates asulates hakkaksid tööle kohaliku toidu püsimüügiletid. Lisaks on plaanis tuua kohalik toit koolide, lasteaedade ja avalike asutuste toidulauale.”
Peagi on käima minemas veel üks rahvusvaheline koostööprojekt, mis keskendub tegevustele rahvusparkides.