Arbo­ris­tid: Aru­kü­la ho­bu­kas­ta­ni­tes on kee­ru­koid

Ees­ti ar­bo­ris­ti­de ühing te­gi tal­gu­päe­va Pi­ka­ve­re mõi­sa­par­gis, Sma­rag­di dend­ro­par­gis ja hin­das Aru­kü­la al­lee ho­bu­kas­ta­neid.

„Met­sa ja par­ki kas­va­ta­tak­se sae ja kir­ve­ga, po­le mi­da­gi pa­ra­ta. Sa­ge­li ei ta­he­ta mõis­ta, et park on­gi ini­me­se ku­jun­da­tud ning töö sae­ga käib ku­jun­da­mi­se­ga kaa­sas,” rää­kis Pi­ka­ve­re kü­la ela­nik, ar­bo­ris­ti­dip­lo­mi­ga Mark­ko Maa­sik, kes koos Eve-Vik­to­ria Las­ber­gi­ga kor­ral­das Raa­si­ku val­las MTÜ Ees­ti Ar­bo­ris­ti­de Ühing tal­gu­päe­va.
Põ­hi­töö käis 1. ap­ril­lil Pi­ka­ve­re mõi­sa­par­gis. Mark­ko Maa­sik rää­kis, et ühing on kor­ral­da­nud hea­te­ge­vus­lik­ke tal­gu­päe­vi mit­mel aas­tal, tä­na­vu pak­kus ta, et ar­bo­ris­tid võik­sid tul­la töö­le Raa­si­ku val­da – te­ha mi­da­gi ka­su­lik­ku Raa­si­ku val­la­le ning Pi­ka­ve­re mõi­sa­koo­li­le. Sa­mal ajal, kui suu­rem selts­kond töö­tas mõi­sa­par­gis, käi­sid mõ­ned arboristid vaa­ta­mas Aru­kü­la ho­bu­kas­ta­nial­leed, mille äär­de on plaa­nis ra­ja­da kerg­liik­lus­tee, val­gus­tu­se­ga tee ra­ja­mi­ne sei­sab ra­ha­nap­pu­se ta­ga. Al­lee puu­de le­hed lä­he­vad su­vi­ti pruu­niks. Sõl­tu­ma­ta puu­de hai­gu­sest tu­leb kerg­liik­lus­tee ra­ja­mi­seks ühelt poolt teed kas­ta­nid ma­ha võt­ta na­gu­nii, see on ka kerg­liik­lus­tee ra­ja­mi­se pro­jek­tis.
Ar­bo­ris­tid vaat­sid puud üle ning kin­ni­ta­sid – puu­des on kee­ru­koi, mis on vii­ma­se paa­ri­küm­ne aas­ta jook­sul Eu­roo­pas hoog­salt le­vi­nud. Kee­ru­koid on ho­bu­kas­ta­ni leh­te­des­se pu­ge­vad pi­si­lib­li­kad, mil­le röö­vi­kud toi­tu­vad le­he­koes peal­mi­se ja alu­mi­se kat­te­ki­hi va­hel. Te­kib üm­mar­gu­ne, al­gu­ses poo­lel­di lä­bi­pais­tev, kuid kii­res­ti pruu­nis­tuv laik­kae­vand, mi­da röö­vik pi­de­valt suu­re­maks õõ­nes­tab.
Mark­ko Maa­sik üt­les, et kee­ru­koi pä­rast puid kind­las­ti ko­he ma­ha võt­ma ei pea: „Puu aas­ta­kasv vä­he­neb sel­le tõt­tu um­bes 30 prot­sen­ti ning sel­le kah­jus­tu­se­ga tu­leb puu toi­me veel pi­ka aja jook­sul. Uu­te­le is­tu­tus­te­le ja ka va­ne­ma­te­le puu­de­le aga ei to­hi te­ha kah­ju os­ka­ma­tu hool­du­se­ga, mis on kah­juks vä­ga le­vi­nud ja mil­le­le ei pöö­ra­ta eri­list tä­he­le­pa­nu.”
Pi­ka­ve­re mõi­sa­par­gis võt­sid ar­bo­ris­tid ma­ha küm­me­kond oht­lik­ku puud. Mark­ko Maa­sik sõ­nas, et suurim puu, mis langetati, oli mõi­sa pea­hoo­ne kül­jeuk­se kõr­val ol­nud pärn. Saa­gi­mi­se­le ku­lus mi­tu tun­di, sa­da­kond aas­tat va­na puu saeti ala­tes lad­vast osa­de kau­pa ning sel­gus, et tü­vi oli seest õõ­nes ning mä­da­ni­kust tu­ge­vas­ti kah­jus­ta­tud. Kän­nu jät­sid ar­bo­ris­tid koo­li­pe­re­le vä­li­lauaks, suu­re­mad ok­sad pin­ki­deks. Väik­se­mad ok­sad läk­sid lä­bi hak­ku­ri ning on plaa­nis ära ka­su­ta­da koo­liõue peen­ra­maa­de ja­lu­tus­tee­de kat­mi­seks. Ma­ha võe­ti ka mit­med saa­re­sur­ma hai­gu­se käes kan­na­ta­vad puud.
Mark­ko Maa­sik mär­kis, et ha­ri­lik tamm ja ho­bu­kas­tan, mi­da tea­tak­se kui võim­said ja vas­tu­pi­da­vaid puu­lii­ke, on kuu­lu­ta­tud Eu­roo­pas mit­te­pers­pek­tiiv­se­teks lii­ki­deks, ku­na neil on pal­ju hai­gu­seid.
Ta lau­sus, et mõi­sa­par­gi­le on plaa­nis te­ha ilu­sam vä­li­mus: „Pa­ra­ku oli val­las paar aas­tat ta­ga­si hool­da­ja, kes trim­mer­das puud esi­me­se su­ve­ga sur­nuks. Nüüd tuleb need puud ma­ha lõi­ga­ta. Pi­ka­ve­res olid vii­ma­ti hool­dus­tööd küm­me aas­tat ta­ga­si.”
Ta li­sas, et mõisakoolide parke on rikutud sellega, et pan­nak­se is­ti­kuid sin­na, kus ar­va­tak­se ole­vat ilus ega ar­ves­ta­ta par­gi aja­loo­list maas­ti­ku­ku­jun­dust.
Ar­bo­ris­tid koos­ta­sid mõi­sa­par­gi­le is­tu­tusp­laa­ni, mil­le jär­gi võiks taas­ta­da mõi­sa kaa­ral­lee. Prae­gu on mõi­saa­jast al­les mõ­ned va­nad saa­red, le­hi­sed, muu on val­da­valt ise­tek­ke­li­ne. Ar­bo­ris­tid pa­nid kir­ja ka kõik puu­lii­gid, et las­te­le õp­pi­mi­seks saaks seada puu­de juur­de sil­did.
Mark­ko Maa­sik, kes töö­tab Tal­lin­nas Kad­rio­ru par­gis pro­jek­ti­ju­hi­na, rää­kis, sa­ge­li on tul­nud kok­ku puu­tu­da sel­le­ga, et rah­vas on pa­ha­ne, kui mõ­ni puu tu­leb ma­ha raiu­da. On pan­dud end ka käe­rau­da­de­ga puu kül­ge. Le­pi­tak­se siis, kui is­tu­ta­tak­se mi­da­gi ilu­sat ase­me­le.
„Pa­ra­ku ela­me, vä­he­malt lin­nas, va­ne­ma­te  puu­de su­re­mi­se ajal. Nii suu­ri puid na­gu va­nas­ti, ei kas­va enam ku­na­gi ase­me­le, sest vib­rat­sioon, tä­na­va­sool, mü­ra ja õhu­saas­te on muu­tu­nud ai­na võim­sa­maks,” rää­kis ta.