Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi kinnitas möödunud töönädala lõpus Kuusalu valla senise haridus- ja lastekaitsespetsialisti Anu Kirsmani sotsiaalvaldkonna abivallavanemaks ning arendus- ja vallavaraspetsialisti Tõnu Ammussaare arendusvaldkonna abivallavanemaks. Senine sotsiaalvaldkonna abivallavanem Aare Ets lahkus omal soovil ja töötab nüüd Raasiku vallas haldus- ja arenguosakonna juhina. Arenguvaldkonna abivallavanema kohusetäitja oli viimased paar aastat majandusteenistuse juht Madis Praks.
Uute abivallavanemate leidmiseks korraldatud konkursil oli kandidaate kokku 21 – 11 sotsiaalvaldkonna ja 10 arenguvaldkonna abivallavanema kohale. Vestlusele valiti mõlema ametikoha kandidaatidest 5. Komisjon valis võitjad aprilli alguses. Kuni eelmise nädala lõpuni olid uued abivallavanemad ametisse määramata ning konkursi võitjad täitsid Kuusalu vallamajas oma seniseid tööülesandeid.
ANU KIRSMAN juhtis Kuusalu Perepoe tööd
Anu Kirsman on Kuusalu vallas elanud üle 25 aasta, vallatööd teinud 4 aastat – kandideeris 2014. aastal haridus- ja lastekaitsespetsialisti kohale. Enne seda töötas Anija valla sotsiaalkeskuse noorte juhendajana, tugiteenuste spetsialistina ja Tallinna Lasteaedade Hoolekogude Liidu projektijuhina. Samal ajal korraldas MTÜ Kuusalu Matkaselts juhina mitmel aastal Kuusalu vallas projekti „Kogume tervist“ ning valla külade kümnevõistlusi. Neli aastat tagasi valiti ta Kaberla külavanemaks.
Ta õppis Tallinna Pedagoogilises Instituudis koolieelset pedagoogikat ja psühholoogiat, lõpetas 1996. aastal. Tudengina töötas paar aastat Kuusalu keskkoolis. Pärast ülikooli oli kuni 2011. aastani ASis Hedvig Kuusalu Perepoe juhataja.
Anija vallavalitsuses töötades läks ta uuesti kõrgkooli, 2015. aastal lõpetas Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduste magistri diplomiga, õppis sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse erialal.
Anu Kirsman ütleb, et suur osa abivallavanema tööst on suhtlemine valla allasutustega, mida on teinud ka siiani, haridus- ja sotsiaalasutustele lisanduvad nüüd rahvamajad, muuseum, raamatukogu, noortekeskused: „Kindlasti tahaksin jätkata senistest töökohustustest lastekaitsega seoses kohtumenetlustega ning asendus- ja järelhooldusteenuste osas. Üks oluline muudatus, mida tahan ellu viia, on suurendada infoliikumist allasutuste vahel, et oleks rohkem ühiselt korraldatud üritusi. Suur osa abivallavanema tööst on selline, mida riik on meile sotsiaalhoolekande ja hariduse osas delegeerinud, viimastel aastatel on just sotsiaalhoolekande osas riik andnud paljud ülesanded üle omavalitsustele. Noorsootöö Kuusalu vallas on valdkond, mis vajab põhjalikku läbimõtlemist. Samas on meil vananev ühiskond, eakate teemaga tuleb samuti tõsisemalt tegeleda.“
Anu Kirsman on viimastel aastatel kuulunud vallavalitsuse esindajana Kuusalu keskkooli hoolekogusse. Ta märgib, kooli ruumipuuduse lahendamine jäi eelkõige selle taha, et oli ootus ja lootus saada Kuusallu riigigümnaasium, esialgu oli Kuusalu lülitatud nimekirja, kuid kõiki ei rahastatud. Teiseks mõjutas võimalik ühinemine Loksa linnaga. Kui see oleks toimunud, tekkinuks hoopis uus olukord valla haridusvõrgustikus.
„Kirjutasime riigigümnaasiumi asjus kirju haridusministeeriumisse, ootasime otsuseid ja aeg aina kulus,“ nendib ta.
TÕNU AMMUSSAAR oli Kuusalu abivallavanem 7 aastat
Tõnu Ammussaar on Kuusalu vallas töötanud kokku 10 aastat, neist esimesed 7 arenguvaldkonna abivallavanemana.
Tal on Tallinna Pedagoogilise Instituudi diplom üldtehniliste distsipliinide ja tööõpetuse erialal. On töötanud õpetajana Palmse ja Võsu koolis, olnud ka mõlema kooli direktor.
1997. aastal valiti ta Vihula vallavanemaks ning kui ühinesid Võsu ja Vihula vald, sai temast ühinenud valla vallavanem. Ta on olnud 12 aastat Vihula vallavolikogu liige, ka volikogu esimees ning juhtinud volikogu eelarve- ja majanduskomisjoni. On töötanud ka Võsu spordikeskuse juhina. Aastatel 1999-2001 õppis ta Haldusjuhtimise Instituudis haldusjuhtimise ja juhtimise aluseid. On osalenud riigihalduse, majanduse ja ehituse alastel koolitustel.
Tõnu Ammussaar lausub, abivallavanemaks motiveeris kandideerima asjaolu, et senised töökohustused kattuvad abivallavanema ülesannetega: „Kogemus võimaldab kohe asuda tööülesandeid täitma. Minu hinnangul vallahoonete osas on arendustegevus olnud hea, arvestades Kuusalu valla võimalusi. Kümne aastaga on renoveeritud peaaegu kõik valla avalikud hooned ja ehitatud uusi. Enamik neid investeeringuid on tehtud tänu valla koostatud edukatele eurorahataotlustele. Hea meel on uusehitisena valminud Kiiu lasteaia üle, ehituseks õnnestus Euroopa struktuurifondist saada toetust 1,8 miljonit eurot. Ka Kolga lasteaia, Kuusalu rahvamaja ja tervisekeskuse saime rekonstrueerida tänu toetustele, mis katsid sajaprotsendiliselt projekteerimis- ja ehitusmaksumuse.“
Praegu on käsil Kiiu mõisa renoveerimistööde lõpetamine. Uusehitustest on alustatud ettevalmistustega Kotka pargi/sõida parkla rajamiseks. Ehitamiseks sai vallavalitsus 85 protsendi ulatuses eurotoetust. Eeltöid tehakse ka 10 korteriga sotsiaalmaja ehitamiseks Kuusalu alevikku, valminud on maja ehitusprojekt ja viidud läbi riigihange ehitaja leidmiseks. Sotsiaalhoolekande maja jaoks sai Kuusalu vald Euroopa sotsiaalfondist toetust 392 000 eurot.
Tõnu Ammussaar toonitab: „Tuleb märkida, et see ei ole kaugeltki mitte ühe mehe töö, valla arengusse panustavad kõik vallatöötajad eesotsas vallajuhtidega, paljud investeeringud oleksid muidu olnud olemata või mitte nii edukad.“
Ta lisab, et järgmine väljakutse on, kuidas lahendada Kuusalu keskkooli ruumipuudus ja kaasajastada ruumiline õpikeskkond.