Ansam­bel Pu­na­se Lau­li­ku Klu­bi esi­tab ema­de ja va­nae­ma­de pä­ri­mus­lau­le

„Ole­me unus­ta­tud lau­lu­de taas­tut­vus­ta­jad, na­gu lau­lu­de pu­na­ses­se raa­ma­tus­se tal­le­ta­jad,“ üt­leb Kuu­sa­lu en­di­ne pi­kaaeg­ne las­teaiaõ­pe­ta­ja MAI­LA TAMM.

Pü­ha­päe­va, 19. ok­toob­ri pä­rast­lõu­nal ko­gu­ne­sid mi­tu Kuu­sa­lu val­las tun­tud ini­mest Kad­ri­na val­las asu­vas­se Läs­na rah­va­maj­ja. Seal oli nen­de an­samb­li Pu­na­se Lau­li­ku Klu­bi kor­ral­da­tud pi­du kont­ser­di, lau­lu­de­ga lü­hi­fil­mi „Lau­lud vi­ker­kaa­re ta­gant“ esi­li­nas­tu­se ja rah­va­li­ke män­gu­de­ga.

An­sam­bel Pu­na­se Lau­li­ku Klu­bi on koos esi­ne­nud 8 aas­tat. Kuu­sa­lu val­last kuu­lu­vad 11-­liik­me­lis­se an­samb­lis­se Mai­la Tamm Mäe­pea kü­last, Lei­na Mei­gas, Il­me Laag­ri­küll ja Ka­lev Laag­ri­küll Kuu­sa­lust, El­vi Rein­vald Kem­ba kü­last, Mal­le Ar­rak Vi­ha­soost, Vir­ve Liit­vee Liia­pek­sist. Veel on an­samb­lis Ene Pi­hol Läs­nalt, Ida Nor­vaiš Loo­bu kü­last, Mar­ja Reim­kel Hal­ja­last ja Mil­vi Lu­mis­te Sa­kust. Ansamblit ju­hen­dab Ka­lev Laag­ri­küll.

Kuus lauljat on ühest su­gu­võ­sast ja nen­de­ga on lii­tu­nud en­di­sed koo­li­kaas­la­sed Kõn­nu koo­list.

Esi­ta­tak­se Läs­na ja Va­na­kü­la kan­dist pä­rit va­nu lau­le, mil­lest pal­ju­sid olid an­samb­lis­se kuu­lu­vad prouad kuul­nud las­te­na, kui nen­de emad-va­nae­mad laul­sid ühi­selt tööd te­hes.

Pöö­nin­gult lei­tud lau­lik
Läs­na rah­va­ma­ja en­di­ne ju­ha­ta­ja ja näi­te­rin­gi la­vas­ta­ja Ene Pi­hol ju­tus­tas kont­ser­ti sis­se ju­ha­ta­des, et küm­me aas­tat ta­ga­si oli Läs­nal esie­ten­dus, mi­da tu­lid vaa­ta­ma ka tä­di­tüt­red, pä­rast min­di te­ma juur­de ko­ju. Ta oli just leid­nud pöö­nin­gult pu­na­se kaus­ti­ku kä­sit­si kir­ju­ta­tud lau­lu­sõ­na­de­ga, näi­tas se­da tä­di­tü­tar­de­le ja laul­sid koos mõ­ned lau­lud, mil­le vii­se mä­le­ta­sid. Ku­na on oma­va­hel head sõb­ran­nad, ko­gu­ne­sid aeg-ajalt üks­tei­se juu­res ja laul­sid ka lau­li­kus­se tal­le­ta­tud lau­le.

Mai­la Tamm li­sas Sõ­nu­mi­too­ja­le: „Ole­me nel­ja õe lap­sed. Meie koos­laul­mi­ne hak­kas häs­ti ede­ne­ma, kut­su­si­me ju­hen­da­ma ja akor­dio­nil saat­ma Ka­lev Laag­ri­kül­li, kes on osa­de tä­di­tü­tar­de klas­si­vend Kõn­nu koo­list. Ka­lev üt­les, kui ju­ba ju­hen­da­da, siis ka esi­ne­me. An­samb­li ni­meks pa­ni­me lau­lu­de­ga kaus­ti­ku jär­gi Pu­na­se Lau­li­ku Klu­bi. Koos Ka­le­vi­ga tu­li an­samb­lis­se ta abi­kaa­sa Il­me ning meie­ga lii­tu­sid Elvi Rein­vald, Virve Liitvee ja Mal­le Ar­rak.

Ole­me esi­ne­nud Har­ju­maa põlv­kon­da­de peol Keh­ras, Maar­dus ja Padisel, ka Valk­la hool­de­ko­dus, Läs­na kü­la­peol ning sün­ni­päe­va­pi­du­del.“

Ene Pi­hol: „Neid nais­te­lau­le on eda­si an­tud põl­vest põl­ve. Va­nae­mad ja va­na­va­nae­mad te­gid sa­ge­li is­tu­mi­se­ga seo­tud töid koos – näi­teks vil­la­näp­pi­mi­ne, su­le­nop­pi­mi­ne, te­ki­tik­ki­mi­ne. Töö­de juu­res laul­di pal­ju ja mu­re­sid oli hea oma­va­hel ja­ga­da. Kui oli va­ja nut­ta, nu­te­ti koos ja laul­di kur­bi lau­le.“

Ta rää­kis, et lau­lud rän­da­sid ini­mes­te­ga eda­si ja li­sa­ti tei­si sõ­nu, kui mõ­ni ei mee­nu­nud: „Neid lau­le ei pea per­fekt­selt esi­ta­ma, võivad kõ­la­da ühe­hääl­selt. Noo­te kaus­ti­ku lau­lu­sõ­na­de juu­res po­le, need ole­me üks­tei­se na­jal meel­de tu­le­ta­nud.“

Film pä­ri­mus­lau­lu­de ja -lu­gu­de­ga
Mõ­ni aeg ta­ga­si leid­sid an­samb­li nai­sed, et ku­ni on veel jak­su, võiks meel­de­tu­le­ta­tud pä­ri­mus­lau­le üles võt­ta tu­le­vas­te põl­ve­de jaoks. Fil­mi­ma lei­ti Jaa­nus Lekk Vi­deo­la­bor OÜst. Fil­mi­ti en­di­se met­saü­le­ma Erik Väärt­nõu ta­luõel Loo­bu jõe kal­dal ühe pa­la­va su­ve­päe­va­ga. Jaa­nus Lekk lau­sus esi­li­nas­tu­sel, et oli vah­va päev, te­ma püü­dis sü­di­ka­te­le ja kii­re­te­le daa­mi­de­le jä­re­le jõu­da.

Fil­mis kõ­la­vad ka­hek­sa pä­ri­mus­lau­lu ja nen­de va­he­le pa­ja­ta­tak­se lu­gu­sid. Fil­mi val­mi­mist toe­ta­sid MTÜ Läs­na Rah­va­ma­ja ja Kul­tuur­ka­pi­ta­li Lää­ne-Vi­ru­maa osa­kond.

Tun­tud rah­va­lau­li­ku­te lap­sed
Pu­na­se Lau­li­ku Klu­bi kuue nais­e esie­ma ja esii­sa olid Na­ta­lie ja Jaan Ki­vi­berg Läs­nalt Sa­me­li ta­lust. Na­ta­lie, neiu­põl­ve­ni­me­ga Park­tal oli pä­rit Va­na­kü­last Poh­la ta­lust. Na­ta­lie ja Jaa­ni tüt­red olid Vee­ra Raid­maa, Lin­da Ver­ner, Ma­ret Ran­do­ja ja Rutt Talp­sepp. Sa­me­li ta­lus laul­di pal­ju, pe­re kõik ka­hek­sa last olid ak­tiiv­sed Läs­na lau­lu­koo­ri­des ja näi­te­rin­gi­des.
Kui Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nas käis 1974. aas­tal rah­va­lau­le ko­gu­mas Ing­rid Rüü­tel, olid tun­tud lau­li­kul ja luu­le­ta­jal Rutt Talp­se­pal Va­na­kü­las Mät­li­ku ta­lus kü­las ka õed Ma­ret Ran­do­ja ja Lin­da Ver­ner ning lin­dis­ta­ti nen­de lau­le ja jut­te.

Mai­la Tamm, Mil­vi Lu­mis­te ja Ida Nor­vaiš on Lin­da Ver­ne­ri tüt­red, Lei­na Mei­ga­se ema on Ma­ret Ran­do­ja, Mar­ja Reim­kel on Rutt Talp­se­pa ja Ene Pi­hol on Vee­ra Raid­maa tü­tar.

Mai­la Tamm: „Kui Ma­ret Rand­o­jal oli 2006. aas­tal 90. sün­ni­päev, kü­las­tas te­da Kuu­sa­lus Ing­rid Rüü­tel ja kin­kis need lin­dis­tu­sed. See on vä­ga uni­kaal­ne va­ran­dus, osad lau­lud on ürg­va­nad ning pä­ri­mus­lu­gu­sid on Läs­na ja Val­ge­jõe tee­ma­del 19. sa­jan­dist. Plaa­ni­me sealt kind­las­ti mi­da­gi oma an­samb­li kav­va võt­ta. Pu­na­se Lau­li­ku Klu­bi se­ni­se re­per­tuaa­ri va­li­kul on meid ai­da­nud Rutt Talp­se­palt ja Lin­da Ver­ne­rilt lin­dis­ta­tud lood, mi­da lin­dis­tas mu poeg As­ko ka­hek­sa-aas­ta­selt. Oli­me siis just Soo­mest ost­nud uue ma­ki. Pal­ju lau­le õp­pis Mar­ja Reim­kel oma emalt kuul­mi­se jär­gi. Mit­med lood on ka Ka­lev Laag­ri­kül­lilt. Meie kõi­gi suur lem­mik on „Must­la­se arm“, mis on Ka­le­vi isalt kuul­dud lu­gu. Pal­ju­de­le on tut­tav näit­le­ja­te Tõ­nu Tam­me ja Kaa­rel Kil­ve­ti laul „Mar­ga­ree­ta“, aga meie tead­si­me se­da va­rem, sest oli me ema­de laul.“