Anija vallas oli esimene riskinoorte-teemaline ümarlaud

2091

Neljapäeval, 14. mail toimus Anija vallamajas esimene koosolek, kus kõneldi erinoorsootööst ehk tööst probleemse käitumisega noortega.

Valla noorsootöö spetsialist Tuuliki Rohtla sai erinoorsootöö-teemalise kokkusaamise idee kuuaega varem toimunud noorsootöö ümarlauas, kus oli niinimetatud riskinoorte-teemal elav arutelu. Sellest tekkis tal mõte kutsuda kokku erinoorsootöö töörühm, kes hakkaks selgitama võimalusi riskinoortega tegelemiseks ning neid huvitavate  tegevuste  pakkumiseks.
Erinoorsootöö ümarlauas osalesid peale Tuuliki Rohtla veel abivallavanem Marge Raja, valla lastekaitsespetsialist Katre Reilent, Kehra sotsiaalkeskuse juhataja Kai Viirmann, Kehra noortekeskuse noortejuht Kristina Piho, Kehra gümnaasiumi sotsiaalpedagoog Rutt Vardja ja noorsoopolitseinik Teili Piiskoppel.
„Kaardistasime probleemid ja noored, kes on negatiivse käitumise või tegudega silma jäänud ning panime ka kirja, mida nendega on seni ette võetud,“ sõnas Tuuliki Rohtla.
Nimekirja sai umbes 15 noort, kes õpivad Kehra kooli 4.-8. klassis. Kaks põhilist nendega seotud probleemi on noorsootöö spetsialisti hinnangul vargused ja avaliku korra rikkumised. Suurel osal neist noortest on olnud kokkupuuteid valla alaealiste komisjoniga. Tuuliki Rohtla selgitas, et kui alaealiste komisjon tegeleb tagajärgedega, siis erinoorsootöö ümarlaud soovib hakata ennetama.
„Kuulasime, milliseid sekkumismeetodeid on probleemsete noorte korralekutsumiseks seni ette võetud, arutasime ka, mida võiks teha edaspidi. Leidsime, et tuleks panna kokku ennetustöö programm,“ ütles noorsootöö spetsialist.
Ta lisas: „Kui noortekeskuses on rikutud korda, tuleb rikkujal kirjutada selle kohta seletuskiri, noortejuhid teavitavad korrarikkumisest ka lapsevanemaid. Politsei hakkab ennetustööna noortekeskusi külastama, viib vajadusel läbi vestlusi.“
Sotsiaalpedagoog    ja    noortejuhid  selgitavad  välja,  mida  riskinoored  tahaksid  vabal  ajal  teha, et  nad  enam  lihtsalt  niisama  igavledes  aega  surnuks  ei  lööks.
„Mõned neist tahavad võibolla trennides käia, kuid vanematel pole nende eest tasumiseks võimalusi. Kui on tõsine soov ja vajadus, siis aitame, raha ei tohi olla takistus,“ märkis noorsootöö spetsialist.
Plaan on riskinoortele korraldada väljasõite. Tuuliki Rohtla selgitas, et soov on edaspidi fikseerida mitte  ainult pahategusid, vaid ka riskinoorte tunnustamist väärivaid tegusid: „Halb jääb ju nagunii silma, märkama peaks ka positiivset. Väljasõidud ongi mõeldud neile noortele, kes on end käsile võtnud ja käitumist parandanud. Tulevikus võiks hakataka koostöös kaitseliiduga korraldama ka paaripäevaseid metsalaagreid.“
Probleemsete noortega tegelev erinoorsootöö ümarlaud koguneb uuesti suve lõpus, edaspidi hakatakse koos käima vastavalt vajadusele.