Kuusalu kolhoosi pikaaegse esimehe auks tehtud pink on seatud Kuusalu-Kiiu uue jalgtee äärde kahe aleviku piirile.
„See pink on kogu Kuusalu rahva ühe ajalooetapi sümbol. Piirkonda sai arendada koos tarkade inimestega. Arnold Vungi elu ei olnud ainult töö, nagu polnud ka kõigil teistel. Loodan, et siin pingil istudes saab seda meenutada,“ sõnas legendaarse kolhoosiesimehe poeg Valvo Vunk, kui tänas mälestuspingi paneku initsiaatoreid.
Kolhoosi kunagine peazootehnik Rein Kippar toonitas: „Kõige tähtsam on inimene, Arnold Vunk oli juht, kes oskas iga inimesega suhelda nii, et tundsid end vabalt. See pink on väike mälestus mehest, kes vääriks suurt ausammast. Kui lähed mööda pingist, istu ja mõtle. Kui sa pole siin või sõidad mööda, mõtle ikka.“
Mälestuspingi kavandas ja sepistas kolhoosis kommunaalmajanduse osakonna juhina töötanud Peeter Kivimäe, Näkiallika tööriistamuuseumi peremees. Pingi paneku idee autor on Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi, kolhoosi peaveterinaararst, kes kaasas MTÜ Kiiu Arendus ja kolhoosi omaaegseid peaspetsialiste. Ideed hakati ellu viima poolteist aastat tagasi, raha koguti pingi jaoks annetustest. Õla pani alla ka MTÜ Ökokratt, kes taotles ja sai toetust kohaliku omaalgatuse programmist.
Laupäeva, 21. septembri hommikul oli pingi pidulikul avamisel sadakond inimest, valdavalt vanemaealised. Mängis Kuusalu pasunakoor. Pingile seatud katte eemaldasid Peeter Kivimäe, Urmas Kirtsi, Valvo Vunk ja viimased neli aastat Kuusalu kolhoosi juhtinud Aleksander Pajuri.
Peeter Kivimäe rääkis, et proovis pinki panna kogu hinge, mis Arnold Vungis oli. Pink on seatud kahele käsiadrale – need on põllumehe sümbol. Iste ja seljatugi on puidust. Seljatugi kujutab lõigatud viljapäid.
Urmas Kirtsi sõnas, et tänavu täitus 20 aastat päevast, kui Kuusalu kolhoos lõpetas tegevuse: „See on piisavalt pikk aeg, et tagasi vaadata emotsioonitult perioodile, kuhu jäi meie nooruspõlv ja ühine töö. Kuusalu kandist on sirgunud mitmeid muusikasuurmehi – Tormis, Lepnurmed. Majanduse poolelt oli üks suurkuju Arnold Vunk – Torist pärit mees, kes tuli siia 1952. aastal põllumajandi juhiks ja tegi seda tööd aastaid. Ega ta muud vast osanudki, oli sõjamees teises maailmasõjas, kolm aastat kolhoosiesimees Pärnumaal ja 37 aastat Kuusalus. Ta lõi siin oma pere, mitte ainult isikliku, vaid ka kolhoosipere.“
Vallavanem meenutas, kuidas ühes intervjuus vastas kolhoosiesimees küsimusele, kes oleks tahtnud olla, kui poleks põllumees, et kaubanduses oleks võinud töötada: „Tal oli ärimehe vaistu. Viiekümnendatel aastatel oli kitsikus, aga kui kolhoosis valmis tärklisevabrik, hakkas raha liikuma. Kasvas piimakari, loodi teisi abitööstusi. Kindlasti oli Arnold Vunk visionäär, muidu ei oleks Kuusalu kolhoos jõudnud parimate hulka. Siin elati hästi. Paljud tol ajal ehitatud hooned ja infrastruktuur on kasutusel tänini.“
Pingi avamise pidulikule osale järgnes ühispildistamine: pildid Arnold Vungi perega, eri tootmisüksuste töötajad isekeskis ning suur ühisfoto kõigi kohalolnud endiste kolhoosnikega. Seejärel mindi edasi rahvamajja kolhoositeemalisele ajalooseminarile.
Valvo Vunk ütles Sõnumitoojale, et perele pink meeldib, väga ilus asi on valmis tehtud: „Kavandit me eelnevalt ei näinud, seda teadsime, et otsiti parimat lahendust ja tehti ka ümber. On suurepärane idee panna pink kahe adra peale.“
Ka kolhoosiesimehe tütar Viivi Vunk tunnustas: „Pink on ilus ja istuda on mugav. Arvan, et isa on väga rahul ning tänab Kivimäe Peetrit ja teisi. Koht on hea, veidi kõrgem, Kiiu ja Kuusalu piiri peal. Paras istumise koht jalgteel kummaltki poolt tulijatele.“
Arnold Vungile pühendatud pingi taga väljaulatuvale kivile pani Peeter Kivimäe plaadi Kuusalu kolhoosi daatumitega – 1949-1993. Pingi seljatoel on eespool plaadil esimehe nimi, eluaastad 1922-1992 ning tekst: „Visionäär ja arendaja, 37 aastat Kuusalu kolhoosi esimees.“ Seljatoe taha on pandud plaat kirjaga: „Pingi valmimist korraldas MTÜ Kiiu Arendus. Annetustega toetasid Kuusalu kandi inimesed ja Kohaliku Omaalgatuse Programm. Pink avati 21.09.2013.“
