Anija valla segarühma sünnipäeval tähistati ka Keh­ra rah­va­tantsu juubelit

2613
Vii­mas­tel aas­ta­tel tant­sib 25aas­ta­ne Ani­ja val­la se­ga­rah­va­tant­su­rühm Jõe­läht­me rah­va­riie­tes, nen­de ost­mi­seks saa­di ra­ha Lea­der-prog­ram­mist.

Ani­ja val­la se­ga­rüh­ma juu­be­li­peol „Põlv­kon­da­dest kan­tud“ esi­ne­sid nel­ja põlv­kon­na rah­va­tant­si­jad.

Ani­ja val­la se­ga­rah­va­tant­su­rüh­mas tant­si­vad: Ur­ve ja Mait Siil, Pil­le ja Ain Trol­la, Jan­ne ja Too­mas Kuusk­la, Kät­lin ja Tar­mo Tui, Fa­ris­ta­mo ja Mee­lis El­ler, Lea ja Too­mas Sä­re, Dia­na Ma­ka­ren­ko-Piir­sa­lu ja And­res Piir­sa­lu, Rii­na Laan­de, Han­nes Küü­nar­puu, An­ne­li Viir­mann, Krist­jan Raid ja Epp Joab. Ju­hen­dab Tii­na Rul­li.

„Kes po­le tant­si­nud, see po­le õie­ti ela­nud­ki,“ lu­ges õh­tu­juht Mee­lis Kom­pus lau­päe­val, 1. ap­ril­lil Keh­ra güm­naa­siu­mi saa­lis teis­te piir­kon­da­de va­na­de rah­va­tar­ku­se va­hel et­te Keh­ra rah­va­tant­si­ja­te va­na­sõ­na.
„Kes suu­daks kok­ku lu­ge­da, mit­mel kor­ral, mit­me rüh­ma ja ju­hen­da­ja käe all on keh­ra­kad maa­kond­li­kel ja üle­rii­gi­lis­tel tant­su­pi­du­del tant­si­nud ning rong­käi­gus oma var­baid vil­li tal­la­nud?“ kü­sis ta ning tea­tas – Keh­ras on 70 aas­tat käi­dud proo­vi­des, rong­käi­ku­des, üle­vaa­tus­tel ja pi­du­del, kut­su­tud sõp­ru, pruu­te ja pei­ge tant­sup­lat­si­le ning nii ka jääb.
Juu­be­li­kont­ser­di­ga „Põlv­kon­da­dest kan­tud“ tä­his­ta­ti 70 aas­ta möö­du­mist sel­lest, kui hi­li­sem Ees­ti NSV tee­ne­li­ne kul­tuu­ri­te­ge­la­ne Hel­mi Hin­ri­kus lõi Keh­ras esi­me­se rah­va­tant­su­rüh­ma ja 25 aas­ta möö­du­mist te­ma tüt­re Tii­na Rul­li ju­hen­da­mi­sel te­gut­se­va Ani­ja val­la se­ga­rah­va­tant­su­rüh­ma asu­ta­mi­sest. Juu­be­li­peo kor­ral­das 25aas­ta­ne se­ga­rah­va­tant­su­rühm, kes esi­tas saa­li­täie­le pub­li­ku­le pa­ri­maid pa­la­sid oma re­per­tuaa­rist. Esi­ne­sid ka Keh­ra tei­sed rah­va­tant­si­jad: güm­naa­siu­mi 1.-2. ja 3.-4. klas­si­de rah­va­tant­su­rüh­mad, nais­rüh­mad Kad­rel ja Päi­ke­se­ra­tas ning mem­me­de rühm Kad­ri, män­gis an­sam­bel Keh­ra Muu­si­kud. Tant­su­de va­he­le lu­ges õh­tu­juht ko­ha­li­ke rah­va­tant­si­ja­te mee­nu­tu­si.
„Suur tä­nu sel­le to­re­da ela­mu­se eest, eten­dus jät­tis vä­ga sü­ga­va mul­je,“ kii­tis Ani­ja val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam pä­rast kont­ser­ti. Ka teis­tel pub­li­ku seast jät­kus oht­ralt kii­du­sõ­nu.
Kont­ser­di lõ­pus tä­na­ti kõi­ki, kes aas­ta­küm­ne­te jook­sul Keh­ras rah­va­tant­si­jaid ju­hen­da­nud: Vir­ve Tru­bok, Ju­ta Ma­ka­ren­ko, Mar­ju Vaht­ra­mäe, Jan­ne Kuusk­la, Ai­ta Tam­meorg, Maa­ri­ka Tut­tel­berg, Anu Mäeorg, An­ne­li Pa­jus, Mar­je Laht­mets ja Tii­na Rul­li.  Tant­suõ­pe­ta­ja gee­ni on Keh­ras kan­tud põl­vest põl­ve – Tii­na Rul­li on Hel­mi Hin­ri­ku­se, Jan­ne Kuusk­la on Mar­ju Vaht­ra­mäe tü­tar. Ka Tii­na Rul­li po­ja­tü­tar ja Jan­ne Kuusk­la tü­tar te­ge­le­vad rah­va­tant­su­ga.
Ar­vi Ka­ro­tam koos abi­val­la­va­nem Mar­ge Ra­ja­ga and­sid se­ga­rüh­ma ka­hek­sa­le pi­kaaeg­se­le liik­me­le Ees­ti Rah­va­tant­su ja Rah­va­muu­si­ka Selt­si (ERRS) tä­nu­kir­jad ja mär­gi. Ur­ve ja Mait Siil on rüh­mas tant­si­nud al­gu­sest pea­le ehk 25 aas­tat, 24 aas­tat on tant­si­nud Tar­mo Tui ja Pil­le Trol­la, 22 aas­tat Kät­lin Tui, 19 aas­tat Ain Trol­la ning 18 aas­tat Jan­ne ja Too­mas Kuusk­la. Tii­na Rul­li päl­vis koos tä­nu­kir­ja­ga ERR­Si pronks­mär­gi – sel­le­ga tun­nus­ta­tak­se ak­tiiv­seid ju­hen­da­jaid, kes on hin­ge­ga pü­hen­du­nud oma töö­le. Val­la­va­nem an­dis se­ga­rah­va­tant­su­rüh­ma­le ka Ani­ja val­la 25. aas­ta­päe­va tä­nu­kir­ja.
Prae­gu­seid rah­va­tant­si­jaid õn­nit­le­sid Hel­di Ni­ko­pen­sius  kui ai­nus peo­kü­la­li­ne, kes oli 70 aas­tat ta­ga­si Hel­mi Hin­ri­ku­se esi­mes­tes tant­su­rüh­ma­des, ning Keh­ra kul­tuu­rie­lu en­di­sed eest­ve­da­jad Vir­ve Tru­bok ja Mil­vi Mänd, kes sa­mu­ti tant­si­nud Hel­mi Hin­ri­ku­se käe all. Õn­ne soo­vi­sid ka Keh­ra au­väär­sei­ma rah­va­tant­suõ­pe­ta­ja vii­ma­se rüh­ma liik­med ning pal­jud tei­sed. Juu­be­li­peo kont­ser­dio­sa lõp­pes ühis­tant­su­de­ga, se­ga­rüh­ma liik­med vii­sid tant­su­põ­ran­da­le ka pub­li­ku.

70 aas­tat rah­va­tant­su

HEL­DI NI­KO­PEN­SIUS läks Hel­mi Hin­ri­ku­se tant­su­rüh­ma li­gi 70 aas­tat ta­ga­si.
HEL­DI NI­KO­PEN­SIUS läks Hel­mi Hin­ri­ku­se tant­su­rüh­ma li­gi 70 aas­tat ta­ga­si.

1946. aas­tal moo­dus­ta­ti Keh­ras esi­me­ne nel­ja­paa­ri­li­ne nais­rühm ja pi­sut hil­jem ka se­ga­rühm. Aas­ta hil­jem, 1947, osa­le­ti III üld­tant­su­peol. Keh­ra koo­lis alus­tas esi­me­ne, 7.-9. klas­si õpi­las­te, tant­su­rühm tööd 1947/48 õp­peaas­tal. 1950. aas­tal moo­dus­ta­ti tant­su­rühm Keh­ra te­ha­se töö­lis­noor­test. Sel­les tant­sis ka Hel­di Ni­ko­pen­sius.
Ta rää­kis: „Kõi­gi tant­si­ja­te sam­me sea­dis Hel­mi Hin­ri­kus, ta oli vä­ga hea õpe­ta­ja. Meil on 8 tant­su­paa­ri. Mi­na tant­si­sin seal end oma me­he­ga kok­ku. Al­gul oli mul tei­ne part­ner, mi­nu mees oli siis Üle­maan­tee Mee­ri­ga mus­ter­paar, hil­jem sai meist mus­ter­paar. Ühe­gi tei­se me­he­ga ma tant­si­da ei ole taht­nud, sest te­ma oli tant­su­põ­ran­dal kui lib­li­kas. Nüüd saan 86, tant­si­si­me peol veel siis, kui olin 82. Rah­va­tant­su­ga me enam ei te­ge­le, ole­me ju­ba lii­ga va­nad. Mind kut­su­ti küll mem­me­de rüh­ma, aga ei jul­ge ja fi­guur ei lu­ba.“
Vir­ve Tru­bok: „Sak­sa ajal oli Keh­ras nais­rühm, sest me­hi pol­nud ku­sa­gilt võt­ta. 1946-47 hak­ka­sid kõik tant­si­ma Hel­mi Hin­ri­ku­se plak­su­de jär­gi – ta plak­su­tas saa­teks. Sel­lest ajast pea­le on peaae­gu kõik Keh­ra tant­si­jad ol­nud Hin­ri­kus­te ju­hen­da­da. Kui tant­si­jad käi­sid sov­hoo­si klu­bis, oli Tii­na Rul­li ema rüh­ma­de kla­ve­ri­saat­ja.“
Õh­tu­juht lu­ges et­te Ma­ti Tar­tu mee­nu­tu­se: „Kui mä­lu mind ei pe­ta, siis 1960. aas­ta 23. ap­ril­lil toi­mus koo­li­noor­te kuns­ti­li­se ise­te­ge­vu­se va­ba­riik­lik üle­vaa­tus, kus Keh­ra kesk­koo­li rah­va­tant­su­rühm saa­vu­tas esi­me­se ko­ha. See oli torm veek­laa­sis, tol­leaeg­se­te kaa­no­ni­te jär­gi pi­di võit­ma Tal­lin­na 17. kesk­koo­li rah­va­tant­si­jad, sest neid ju­hen­da­sid tun­tud ko­rü­feed Nii­na ja Alf­red Raa­dik. Ilm­selt töö­del­di min­gi aja jook­sul žü­riid ning vei­di hil­jem, kui meie oli­me tea­da saa­nud oma või­dust, sel­gus, et esi­koh­ti an­ti väl­ja kaks. Võib kolm kor­da ar­va­ta, kes sai sel­le tei­se esi­me­se ko­ha.“
Tei­se sar­na­se loo tea­dis rää­ki­da Lii­vi Pa­jus: „Olin vii­ma­ses rüh­mas, ke­da Hel­mi Hin­ri­kus är­ka­mi­sa­ja al­gul ju­hen­das. Ka mi­na mä­le­tan, et kord võist­le­si­me Nii­na ja Alf­red Raa­di­ku tant­su­rüh­ma­ga 46. kesk­koo­list. Fi­naal oli Es­to­nia la­val. Meie läk­si­me väl­ja va­lelt poolt ja tant­si­si­me ko­gu tant­su sel­ja­ga pub­li­ku poo­le. Hel­mi Hin­ri­kus oli näost val­ge, me ei osa­nud mi­da­gi te­ha. Žü­rii lu­bas meil uues­ti tant­si­da ning ja­ga­si­me 46. koo­li­ga lau­reaa­di­tiit­lit.“
An­ne Oruaas oli kir­ja pan­nud oma mä­les­tu­sed: „„Ter­vist, rah­va­tant­si­jad!“ Koo­li­saa­lis üles­ri­vis­tu­nud tant­si­ja­te ees sei­sab sir­ge sel­ja­ga he­le­päi­ne õpe­ta­jan­na – al­gab rah­va­tant­sup­roov. Esial­gu mee­nu­tab see ke­ha­li­se kas­va­tu­se tun­ni al­gust, aga vars­ti min­nak­se tant­su­sam­mu­de juur­de. Sel­li­se­na mä­le­tan ma koo­liaeg­seid tant­sup­roo­ve õpe­ta­ja Hel­mi Hin­ri­ku­se käe all. Ma ei os­ka öel­da, mis see oli, mis tõi õh­tu­ti ik­ka ja jäl­le tant­si­ma. Ees­märk oli loo­mu­li­kult pää­se­da su­vi­se­le tant­su­peo­le. Tun­dus täies­ti või­ma­tu, et Keh­ra kesk­koo­li tant­su­rüh­mad ei oleks kon­kurs­si edu­kalt lä­bi­nud ja sin­na pää­se­nud. Proo­vi­des oli õpe­ta­ja Hin­ri­kus vä­ga nõud­lik. Või­ma­tu oli hoi­da lo­ha­kalt kä­si puu­sas või jät­ta pöia­si­ru­tus te­ge­ma­ta. Ilm­selt tä­nu sel­le­le said ka ka­ru­dest pä­ris kor­ra­li­kud tant­si­jad. Kõi­ge täht­sam oli aga tant­su­rõõm. Ta üt­les ik­ka, et tants peab tu­le­ma sü­da­mest ja sil­mist väl­ja paist­ma, rah­va­tant­si­ja ei to­hi ol­la tuim tükk tant­sup­lat­sil.“

25 aas­tat se­ga­rüh­ma
Kui­gi vee­rand­sa­ja-aas­ta va­nu­ne, po­le Ani­ja val­la se­ga­rah­va­tant­su­rühm se­ni juu­be­leid pi­da­nud.
„Teen se­da tööd rõõ­mu­ga, kuid mul­le ei meel­di pub­li­ku ees seis­ta,“ põh­jen­das ju­hen­da­ja Tii­na Rul­li.
Nüüd kor­ral­da­sid te­ma tant­si­jad ise meel­de­jää­va peo, taot­le­sid lä­bi­vii­mi­seks ra­ha Ees­ti Kul­tuur­ka­pi­ta­lilt, ko­du­val­lalt, spon­so­ri­telt.
„Taht­si­me te­ha uh­ket kont­ser­ti, mit­te liht­salt üht kü­la­pi­du,“ sõ­nas rüh­ma tant­si­ja Ur­ve Siil.
Se­ga­rah­va­tant­su loo­mi­se al­ga­ta­ja oli te­ma abi­kaa­sa Mait Siil, kes rää­kis, et oli koo­lia­jal rah­va­tant­su­ga te­ge­le­nud ning kui tu­li 25 aas­tat ta­ga­si kait­se­väest, tah­tis eda­si tant­si­da. Võt­tis veel mõ­ned noo­red me­hed kam­pa ja läks Tii­na Rul­li juur­de. Ühes­koos ot­si­ti veel neid, kes olid va­rem tant­si­nud ning va­ja­li­kud 8 tant­su­paa­ri olid ole­mas.
„Sai­me ju­ba järg­mi­se­le tant­su­peo­le. Me pol­nud ju al­ga­jad, peaae­gu kõik olid va­rem tant­si­nud,“ üt­les Mait Siil.
25 te­gut­se­mi­saas­ta jook­sul on rühm osa­le­nud nel­jal üld­tant­su­peol, kõi­gil Har­ju­maa tant­su­pi­du­del, ka­hel kor­ral mees­te tant­su­peol ja mul­lu su­vel nais­te tant­su­peol. Ees­ti tant­su on tut­vus­ta­tud ka pii­ri ta­ga – käi­dud on Eu­ro­pea­de´il Lä­tis, Prant­sus­maal, Poo­las, Taa­nis, Itaa­lias, Tšeh­his ja Šveit­sis. Rah­vus­va­he­lis­tel tant­su­fes­ti­va­li­del Ees­ti rüh­ma­de esi­ne­mi­sel hüüd­vat Eu­roo­pa Eu­ro­pea­de´i ko­mi­tee lii­ge Val­do Re­ba­ne ala­ti: „Ani­ja, kõi­ge et­te!“ Ole­me seal ühed kõ­ve­mad te­gi­jad, kin­ni­tas Ain Trol­la.
Vee­rand­sa­ja aas­ta jook­sul on rüh­mast lä­bi käi­nud mit­meid tant­si­jaid. On ol­nud ka ae­gu, kus liik­meid on ot­si­tud kuu­lu­tus­te kau­du, kuid nii Tii­na Rul­li sõ­nul ei tul­da, ik­ka peab ise rää­ki­ma ja kut­su­ma. Prae­gu on tant­si­jad 19, tant­su­paa­rid on ena­mas­ti paa­rid ka elus.
„Ve­ne ajal ei toh­ti­nud oma abi­kaa­sa­ga tant­si­da, ar­va­ti, et see tõm­bab ko­he tü­li maj­ja,“ lau­sus Mait Siil. Ka  meie ole­me siin kõi­ke näi­nud, li­sas Tii­na Rul­li.
Ka­he­tun­ni­sed tant­sup­roo­vid on Keh­ra rah­va­ma­jas pü­ha­päe­vi­ti, sest see on ai­nus päev, mis kõi­gi­le so­bib,  se­da enam, et suu­rem ja­gu tant­si­jad ei ela Keh­ras – neid on veel Aru­kü­last Viim­si­ni. „See tä­hen­dab, et meie lap­sed saa­vad pü­ha­päe­va­pann­koo­ke pi­gem õh­tu­ti,“ mär­kis Pil­le Trol­la.
Ain Trol­la tun­nis­tas: „ Kui oled kell viis hom­mi­kul tul­nud an­samb­li­ga esi­ne­mast, on kel­la 11ks tant­sup­roo­vi jõud­mi­ne pa­ras ene­seü­le­ta­mi­ne. Tei­ne­kord on tões­ti kur­gu­mul­gu­ni, aga tant­si­mi­ne on na­gu osa­ke elust.“
Juu­be­li­kont­ser­diks har­ju­ta­ti pool­teist kuud kaks kor­da nä­da­las, en­ne lau­päe­vast kont­ser­ti teh­ti sa­mal päe­val kaks täis­pik­ka proo­vi.